Court dismisses non-pecuniary damages claim for wrongful termination due to failure to pay court fees.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the plaintiff's claim for non-pecuniary damages against the employer for wrongful termination of the employment contract. The plaintiff failed to pay the required court fees within the deadline, leading to the procedural rejection of the lawsuit. Additionally, the court rejected the request for fee exemption because the plaintiff could not demonstrate an inability to pay or a reasonable expectation of case success.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 181 lg 1; TsMS § 3401 lg 2: A court must reject a lawsuit for failure to pay court fees within the prescribed time limit and cannot grant fee exemption without evidence of financial inability or a reasonable prospect of success.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kohtujurist
Määruse tegemise aeg
Tsiviilasja number
Gerty Pau
Alari Avamägi
4. august 2025
2-25-8544
Tsiviilasi
E.P. hagi Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja E.P. (isikukood XXX)
Kostja Elisa Eesti AS (registrikood 10069659)
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast E.P. hagi Elisa Eesti AS vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks.
2. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Määrus toimetada kätte hagejale.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. E.P. esitas 01.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Elisa Eesti AS vastu mittevaralise
kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses leiab hageja, et talle on tekkinud tervisekahju seoses
kostja (tööandja) poolt töölepingu õigusvastase ülesütlemisega 29.10.2024. Nimetatud
asjaolust tulenevalt on hageja vaimne ja emotsionaalne seisund märgatavalt halvenenud ning
ta on olnud sunnitud pöörduma psühhiaatri poole ja ravile. Töövaidluskomisjoni 22.01.2025
otsusega (töövaidlusasi nr 4-1/2082/24) on tuvastatud, et töölepingu lõpetamine oli
õigusvastane. Hageja on olnud töötu alates 29.10.2024. Hageja nõuab kostjalt moraalse kahju
hüvitiseks 4000 eurot. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse menetluskulude, sh
riigilõivu, tasumisest vabastamiseks (menetlusabi taotluse).
2. Tartu Maakohtu 23.05.2025 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ning hagejale anti
puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva alates määruse
kättetoimetamisest.
Kohus selgitas määruses hagejale muu hulgas, et 22.01.2025 töövaidluskomisjoni otsusega on
juba hageja (töötaja) nõude osalise rahuldamisena kostjalt (tööandjalt) välja mõistetud hüvitis
1000 eurot (bruto) töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Tööinspektsioonist saadud
andmete kohaselt on töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2082/24 jõustunud
3.03.2025. Seega töövaidluskomisjoni otsust enam vaidlustada ei saa ja kohus vaatab hageja
01.06.2025 hagi läbi teises menetluses uue nõudena.
Lisaks andis kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohus märkis, et hagejal on
võimalik esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus ja/või riigi õigusabi taotlus.
Hageja sai kohtumääruse kätte 25.06.2025, kuid kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei
kõrvaldanud.
3. Hageja on esitanud taotluse riigilõivust vabastamiseks. Kohtul ei ole võimalik hagis toodud
asjaolude põhjal asuda seisukohale, et hageja ei suuda riigilõivu tasuda või suudab seda
tasuda osaliselt. Kohtul ei ole hagiavalduse põhjal võimalik eeldada, et hagi saaks rahuldada.
Seega jätab kohus TsMS § 181 lg 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse
rahuldamata.
Kuna hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jätab kohus hagi TsMS § 3401
lg 2 alusel menetlusse võtmata.
4. Kohus selgitab, et hageja saab põhimõtteliselt nõuda töölepingu täitmisega seotud tegelikku
mittevaralist kahju. Sellise nõude aluseks on võlaõigusseadus, mitte enam töölepinguseaduse
§ 109. See tähendab, et hageja peab tõendama, et talle on kahju tekkinud. Lisaks peab hageja
tõendama, et tervisekahju tekkis pärast töölepingu lõpetamist ja lepingu lõpetamise pärast.
Hageja peab ise kõik temasse puutuvad dokumendid esitama, kohus neid üldjuhul ei kogu.
5. TsMS § 168 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hüvitatavad
menetluskulud asjas puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Gerty Pau
Kohtunik