Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-2261/6 Generato dall'IA

Administrative court dismisses claim for official liability due to existence of effective alternative dispute resolution mechanism.

Numero d'incarto 3-25-2261/6
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The administrative court dismissed the plaintiff's claim seeking to establish the liability of a municipal official for alleged inaction regarding access to a public road. The plaintiff argued that the official failed to address long-standing access issues, but the defendant initiated a compulsory contribution procedure which the court found to be an effective remedy. The court ruled that since a realistic and legal solution was already underway, the specific request to establish liability was unnecessary and thus inadmissible under administrative procedure law.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 43 lg 2; HKMS § 121 lg 2: A claim must be dismissed if an effective alternative remedy exists that can achieve the plaintiff's goal without the need to establish liability for the official's conduct.

Parole chiave

Generato dall'IA
administrative liability official inaction alternative remedy compulsory contribution access to public road claim dismissal procedural admissibility violazione dei diritti di parte

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 43 lg 2
HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
HKMS § 108 lg 4
HKMS § 104 lg 5 p-st 2
HKMS § 121 lg 2
HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
HKMS § 175 lg 3
Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1010
Tartu Maakohtu 13. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17696
RKHKm 3-24-797/21
järgi, kui seda ei ole kohtusse pöördumise ajal enam võimalik kasutada (RKHKm 3-24-797/21, p
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2261

Kohtuasi

Xi kaebus Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja

tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses Põlva

Piiri tn 4 juurdepääsuga õuealalt avalikule teele

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Põlva vald

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4).

ASJAOLUD

1. X esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põlva Vallavalitsuse

ametnik Tiivi Partsi tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud tegevus

seisneb väidetavalt 1998. a Põlvas Piiri tn 4 asuva korterelamu ilmajätmises juurdepääsust

õuealalt avalikule teele, ning ametnik on olnud tegevusetu olukorras, kus Piiri tn 4 korterelamul

puudub katastriüksuse piires pääs õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale).

Kaebaja selgitab, et nimetatud ametnik töötas peamaakorraldajana1998. a, kui Põlva, Piiri tn 6

kortermaja korteriomandite seadmisel arvati Põlva, Piiri tn 4 õuealalt tänavale (avalikule teele)

viiv asfalttee Piiri tn 6 elamule moodustatud katastriüksuse koosseisu. Kaebaja viitab ka 2005. a

kohtunõudele, millele vastates on tema arvates Tiivi Parts juurdepääsuteega seoses esitanud

ebaõiget teavet. Kaebaja heidab vastutaja ametnikule ette pikemaajalist tegevusetust, kuigi

ametnik oli kaebaja probleemiga kogu aeg kursis (kaebaja on vallavalitsuse ja vallavolikogu

poole pöördunud nii füüsilise isikuna kui ka varem korteriühistu juhatuse liikmena). Kaebaja

väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist juurdepääsu puudumise tõttu. Juurdepääsu

piiramisega seoses märgib ta, et Piiri tn 4 elanikud on kasutanud olemasolevat asfaltkattega teed

õuealalt tänavale liikumiseks kuni 2005. aastani, mil Piiri tn 6 elanikud paigutasid teele liikumist

takistavad betoonist lilleklumbid.

2. Põlva vald haldusasja vastustajana esitas vastuseks 9. juuli 2025. a kohtunõudele 15. juulil

2025 kohtule sundvalduse algatamise teate (kiri nr 7-3.2/25-97-1) ning korteriühistu Piiri tn 6

3-25-681

vastuse sundvalduse seadmise teatele koos asjakohase kaardi väljatrükiga (dtl 16-21). Põlva vald

selgitas vastuseks kohtunõudele veel järgmist. Sundvalduse seadmise menetlus on jätkuvalt

käimas ning kolmepoolsetel aruteludel (Põlva Vallavalitsus, Piiri 6 KÜ ja Piiri 4 KÜ) on kokku

lepitud, et osapooled tasuvad sundvalduse alal tehtavad investeeringud võrdselt kolme osapoole

poolt. Kui investeeringu maksumus on selgunud, arutab Põlva Vallavalitsus ning kujundab

seisukoha sundvalduse seadmise küsimuses Põlva linnas Piiri tn 6 katastriüksusele peagi

vallavalitsuse istungil. Vastustaja lisas veel, et Xi kaebustega seonduvalt ei ole vallavalitsus

enda seisukohti muutnud ning jääb 12. juunil 2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-25-

1700 esitatud seisukohtade juurde (Põlva Vallavalitsuse kiri nr 14-5/25-1073-2).

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et praeguses haldusasjas on kaebaja esitanud tuvastamisnõude, millega soovib

tuvastada vallavalitsuse ametniku 1998. a tegevuse õigusvastasus, mille tõttu jäi Põlvas Piiri tn 4

korterelamu ilma juurdepääsust õuealalt avalikule teele, ning edasise tegevusetuse õigusvastasus,

mille tõttu ei ole 1998. aastast senini leitud kaebaja poolt välja toodud probleemile lahendust.

X on ka varem esitanud Tartu Halduskohtule erinevate nõuetega kaebusi eesmärgiga saavutada

juurdepääs tema elukohaks oleva Põlvas piiri tn 4 asuva kortermaja õuealalt avalikule teele

(haldusasjad nr 3-24-1010, 3-24-2740, 3-24-3247, 3-25-1216, 3-25-1420, 3-25- 1700).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

5. Kaebaja on praeguses kaebuses esitanud enda väidetavalt rikutud õiguste kaitseks

tuvastamisnõude. Kohtupraktikas on korduvalt ja järjekindlalt selgitatud, et tuvastamiskaebuse

esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et

tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu

kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses

või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil

uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira

varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2

järgi, kui seda ei ole kohtusse pöördumise ajal enam võimalik kasutada (RKHKm 3-24-797/21, p

25 ja seal viidatud praktika).

6. Käesolevas menetluses on selgunud, et kaebaja eesmärgi – juurdepääs Piiri tn 4 kortermaja

juurest avalikule teel – saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla poolt algatatud

sundvalduse seadmise menetlusega. Vastustaja esitatust nähtuvalt on selleks alustatud

kolmepoolseid läbirääkimisi, mille üheks osaliseks on ka Piiri tn 4 KÜ. Lisatud Piiri tn 6 KÜ

vastusest (dtl 20) ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse

seadmisega. Kohtu hinnangul on tegemist õiguslikult võimaliku ning mõistliku lahendusega

kaebaja probleemi lahendamiseks. Kohus ei pea kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid tema õiguste

3-25-681

kaitseks tõhusaks abinõuks ning isegi vastustaja (ametniku) tegevuse või tegevusetuse

õigusvastasuse tuvastamise korral ei tooks see automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust

ilma asjakohast menetlust läbi viimata. Praeguseks on vastustaja algatanud vastava ning kaebaja

eesmärgi saavutamiseks tõhusama menetluse ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja

tuvastamisnõuete menetlemine. Seega esinevad HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse

tagastamise alused.

7. Kohus peab vajalikuks siinkohal ka osundada jõustunud kohtulahenditele (Tartu

Ringkonnakohtu 9. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1010 ja Tartu Maakohtu 13. veebruari

2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17696), millest ilmnes, et kaebajal oli soovi korral võimalik

pääseda Piiri tn 4 kinnistule mööda Piiri tn 2 ja Piiri tn 6 kinnistul olevaid teid ning talle ei tehtud

selleks takistusi. Ringkonnakohus nõustus viidatud määruses halduskohtuga, et kaebaja õiguste

riive oli väheintensiivne ning kohus ei pidanud kujunenud asjaoludel tõenäoliseks ei kohustamis-

ega hüvitamisnõude rahuldamist (vt viidatud halduskohtu määruse p 10).

8. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

10. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei ole käesolevas menetluses eelduslikult menetluskulusid tekkinud.

Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest HKMS §

104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS

§ 121 lg 2 alusel.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik