Administrative court dismisses claim for official liability due to existence of effective alternative dispute resolution mechanism.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe administrative court dismissed the plaintiff's claim seeking to establish the liability of a municipal official for alleged inaction regarding access to a public road. The plaintiff argued that the official failed to address long-standing access issues, but the defendant initiated a compulsory contribution procedure which the court found to be an effective remedy. The court ruled that since a realistic and legal solution was already underway, the specific request to establish liability was unnecessary and thus inadmissible under administrative procedure law.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 43 lg 2; HKMS § 121 lg 2: A claim must be dismissed if an effective alternative remedy exists that can achieve the plaintiff's goal without the need to establish liability for the official's conduct.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Halduskohus
Kohtunik
Sirje Kaljumäe
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuli 2025, Tartu
Kohtuasja number
3-25-2261
Kohtuasi
Xi kaebus Põlva Vallavalitsuse ametniku tegevuse ja
tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses Põlva
Piiri tn 4 juurdepääsuga õuealalt avalikule teele
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Põlva vald
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Xi kaebus.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
121 lg 4).
ASJAOLUD
1. X esitas 9. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Põlva Vallavalitsuse
ametnik Tiivi Partsi tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud tegevus
seisneb väidetavalt 1998. a Põlvas Piiri tn 4 asuva korterelamu ilmajätmises juurdepääsust
õuealalt avalikule teele, ning ametnik on olnud tegevusetu olukorras, kus Piiri tn 4 korterelamul
puudub katastriüksuse piires pääs õuealalt avalikule teele (Piiri tänavale).
Kaebaja selgitab, et nimetatud ametnik töötas peamaakorraldajana1998. a, kui Põlva, Piiri tn 6
kortermaja korteriomandite seadmisel arvati Põlva, Piiri tn 4 õuealalt tänavale (avalikule teele)
viiv asfalttee Piiri tn 6 elamule moodustatud katastriüksuse koosseisu. Kaebaja viitab ka 2005. a
kohtunõudele, millele vastates on tema arvates Tiivi Parts juurdepääsuteega seoses esitanud
ebaõiget teavet. Kaebaja heidab vastutaja ametnikule ette pikemaajalist tegevusetust, kuigi
ametnik oli kaebaja probleemiga kogu aeg kursis (kaebaja on vallavalitsuse ja vallavolikogu
poole pöördunud nii füüsilise isikuna kui ka varem korteriühistu juhatuse liikmena). Kaebaja
väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist juurdepääsu puudumise tõttu. Juurdepääsu
piiramisega seoses märgib ta, et Piiri tn 4 elanikud on kasutanud olemasolevat asfaltkattega teed
õuealalt tänavale liikumiseks kuni 2005. aastani, mil Piiri tn 6 elanikud paigutasid teele liikumist
takistavad betoonist lilleklumbid.
2. Põlva vald haldusasja vastustajana esitas vastuseks 9. juuli 2025. a kohtunõudele 15. juulil
2025 kohtule sundvalduse algatamise teate (kiri nr 7-3.2/25-97-1) ning korteriühistu Piiri tn 6
3-25-681
vastuse sundvalduse seadmise teatele koos asjakohase kaardi väljatrükiga (dtl 16-21). Põlva vald
selgitas vastuseks kohtunõudele veel järgmist. Sundvalduse seadmise menetlus on jätkuvalt
käimas ning kolmepoolsetel aruteludel (Põlva Vallavalitsus, Piiri 6 KÜ ja Piiri 4 KÜ) on kokku
lepitud, et osapooled tasuvad sundvalduse alal tehtavad investeeringud võrdselt kolme osapoole
poolt. Kui investeeringu maksumus on selgunud, arutab Põlva Vallavalitsus ning kujundab
seisukoha sundvalduse seadmise küsimuses Põlva linnas Piiri tn 6 katastriüksusele peagi
vallavalitsuse istungil. Vastustaja lisas veel, et Xi kaebustega seonduvalt ei ole vallavalitsus
enda seisukohti muutnud ning jääb 12. juunil 2025 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-25-
1700 esitatud seisukohtade juurde (Põlva Vallavalitsuse kiri nr 14-5/25-1073-2).
KOHTU SEISUKOHT
3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse
eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja
tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).
Kohus mõistab, et praeguses haldusasjas on kaebaja esitanud tuvastamisnõude, millega soovib
tuvastada vallavalitsuse ametniku 1998. a tegevuse õigusvastasus, mille tõttu jäi Põlvas Piiri tn 4
korterelamu ilma juurdepääsust õuealalt avalikule teele, ning edasise tegevusetuse õigusvastasus,
mille tõttu ei ole 1998. aastast senini leitud kaebaja poolt välja toodud probleemile lahendust.
X on ka varem esitanud Tartu Halduskohtule erinevate nõuetega kaebusi eesmärgiga saavutada
juurdepääs tema elukohaks oleva Põlvas piiri tn 4 asuva kortermaja õuealalt avalikule teele
(haldusasjad nr 3-24-1010, 3-24-2740, 3-24-3247, 3-25-1216, 3-25-1420, 3-25- 1700).
4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel võib kohus tagastada
kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada
kaebuse eesmärki.
5. Kaebaja on praeguses kaebuses esitanud enda väidetavalt rikutud õiguste kaitseks
tuvastamisnõude. Kohtupraktikas on korduvalt ja järjekindlalt selgitatud, et tuvastamiskaebuse
esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks
ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et
tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu
kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses
või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et
täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil
uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine
tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira
varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2
järgi, kui seda ei ole kohtusse pöördumise ajal enam võimalik kasutada (RKHKm 3-24-797/21, p
25 ja seal viidatud praktika).
6. Käesolevas menetluses on selgunud, et kaebaja eesmärgi – juurdepääs Piiri tn 4 kortermaja
juurest avalikule teel – saavutamine on võimalik ja realistlik Põlva valla poolt algatatud
sundvalduse seadmise menetlusega. Vastustaja esitatust nähtuvalt on selleks alustatud
kolmepoolseid läbirääkimisi, mille üheks osaliseks on ka Piiri tn 4 KÜ. Lisatud Piiri tn 6 KÜ
vastusest (dtl 20) ilmneb, et nad on igati nõus juurdepääsu küsimuse lahendamiseks sundvalduse
seadmisega. Kohtu hinnangul on tegemist õiguslikult võimaliku ning mõistliku lahendusega
kaebaja probleemi lahendamiseks. Kohus ei pea kaebaja esitatud tuvastamisnõudeid tema õiguste
3-25-681
kaitseks tõhusaks abinõuks ning isegi vastustaja (ametniku) tegevuse või tegevusetuse
õigusvastasuse tuvastamise korral ei tooks see automaatselt kaasa kaebaja soovitud lahendust
ilma asjakohast menetlust läbi viimata. Praeguseks on vastustaja algatanud vastava ning kaebaja
eesmärgi saavutamiseks tõhusama menetluse ilma, et selleks oleks vajalik kaebaja
tuvastamisnõuete menetlemine. Seega esinevad HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kaebuse
tagastamise alused.
7. Kohus peab vajalikuks siinkohal ka osundada jõustunud kohtulahenditele (Tartu
Ringkonnakohtu 9. juuli 2024. a määrus asjas nr 3-24-1010 ja Tartu Maakohtu 13. veebruari
2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-17696), millest ilmnes, et kaebajal oli soovi korral võimalik
pääseda Piiri tn 4 kinnistule mööda Piiri tn 2 ja Piiri tn 6 kinnistul olevaid teid ning talle ei tehtud
selleks takistusi. Ringkonnakohus nõustus viidatud määruses halduskohtuga, et kaebaja õiguste
riive oli väheintensiivne ning kohus ei pidanud kujunenud asjaoludel tõenäoliseks ei kohustamis-
ega hüvitamisnõude rahuldamist (vt viidatud halduskohtu määruse p 10).
8. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse.
9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
10. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.
Vastustajal ei ole käesolevas menetluses eelduslikult menetluskulusid tekkinud.
Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest HKMS §
104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS
§ 121 lg 2 alusel.
11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtunik