Court grants divorce and name restoration where spouses have lived apart for two years.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's divorce petition and ordered the dissolution of the marriage between the two parties. Although the defendant contested the suit, the court found that the marital relationship had irretrievably ended due to a lack of cohabitation and communication for at least two years. Consequently, the court ruled that the statutory conditions for divorce were met and restored the plaintiff's maiden surname.
Regesto Legislator
Generato dall'IAPerekonnaseaduse § 67 lg 1 ja § 67 lg 2; Abielu on pöördumatult lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et kooselu ei taasta, eeldatakse seda eraldi elamise korduse korral.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-6000
Tsiviilasi
G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja G.E W.V, isikukood XXX;
Kostja W.V, isikukood XXX.
Ärakuulamise aeg
27. juuni 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada G.E W.V hagi W.V vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada G.E W.V ja W.V
abielu, mis on sõlmitud
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. G.E W.V perekonnanimena taastada perekonnanimi G.E.
4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks
rahvastikuregistrile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. G.E W.V (hageja) esitas 20. aprillil 2025 kohtule hagi W.V (kostja) vastu abielu
lahutamiseks.
2. Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxx. Pooled ei ela enam koos
ega plaani kooselu jätkata. Vaatamata sellele, et hageja on korduvalt
rahvastikuregistris lahutuse algatanud, ei ole abikaasa sellega nõustunud. Pooltel ei
ole ühisvara ega ühiseid lapsi.
3. Kostja vaidles hagile vastu.
4. Vastuse kohaselt ei pea kostja hagi õigeks ega soovi abielu lahutada. Kostja tegi
hagejale kuuluvas majas remonti, mis kestis kuni 2024. aasta sügiseni. Remondi lõpus
tekkisid tülid, mis lõppesid sellega, et hageja otsustas kostja majast lõplikult välja
visata.
5. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel 27. juunil 2024. Kostja leidis, et hageja otsus
abielu lahutada on emotsionaalne otsus ning poolte vahel on kohtus pooleli varaline
vaidlus. Kostja märkis, et suhtlus hagejaga puudub. Kostja ei taotlenud leppimisaega.
Hageja jäi oma nõude juurde abielu lahutada ning taotles perekonnanimena
neiupõlvenime taastamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa
hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel
abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS
§ 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud
vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte
lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või
ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).
6. Kostja on küll hagile vastu vaielnud, kuid sisuliselt ei ole ta kohtumenetluse ajal
midagi ette võtnud, et hagejaga suhteid taastada, vastupidi, hagejaga kostjal suhtlus
puudub. Kohus leiab, et leppimisaja andmine ei oleks tulemuslik. Hageja esitas hagi
20. aprillil 2025 ning kinnitas 27. juunil 2025 kohtule soovi abielu lahutada. Kohus on
seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja
mõlema poole tahet. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest
nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud
eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb
rahuldada.
7. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu
lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,
millal kohtuotsus jõustub.
8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse
alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud
perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla
lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati
kantud perekonnanimi.
9. Hageja taotleb taastada tema perekonnanimena G.E, mis on tema neiupõlvenimi.
Kohus rahuldab hageja taotluse.
10. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS
§ 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad
poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik