Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-138766/8 Generato dall'IA

Court dismisses debt claim because lender failed to verify borrower's income before granting credit.

Numero d'incarto 2-24-138766/8
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's debt claim against the defendant, ruling that the lender violated the principle of responsible lending by failing to verify the borrower's income. Although the plaintiff argued the defendant should pay the debt, the court found the lender did not assess the borrower's financial situation before the loan agreement. Consequently, the court determined the defendant had already repaid the debt using the borrower's prior repayments.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1; TsMS § 444 lg 1 ja 2; VÕS § 94; KAVS § 49 lg 3; Euroopa Kohtu otsused C-679/18 ja C-495/19; The court must independently verify consumer protection rules and find that a lender's failure to assess a borrower's income and financial capacity constitutes a violation of the principle of responsible lending, rendering the debt claim inadmissible.

Parole chiave

Generato dall'IA
responsible lending principle consumer credit law income verification duty debt repayment offset simplified procedure lender liability consumer protection rules

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 405 lg 1
TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.
TsMS § 444 lg 1 ja 2
TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
VÕS § 94
KAVS § 49 lg 3
olemust (KAVS § 49 lg 3).
TsMS § 637 lg 2
teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras.

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098
(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26).
Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990
Euroopa Kohtu otsus C-679/18
(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
Euroopa Kohtu otsus C-495/19

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.06.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138766

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16,

10617 Tallinn) hagi X (isikukood XXX, elukoht teadmata) vastu

võla nõudes

Hagihind

3832,67 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta B2 Impact OÜ kanda.

3. Määrata, et X kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest TsMS § 637 lg 2’ sätestatud korras.

Kohtu põhjendused

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 „kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja

lihtmenetluses. Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus

menetluses. Kohus peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitab antud otsuse resolutsiooni.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu oleks hagi õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul

on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist

(Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (KAVS § 49 lg 3). Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud kostjalt enne

lepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet, millest nähtuks, kui suured olid kostja tegelikud

sissetulekud ja väljaminekud lepingu sõlmimise ajal (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023.a

otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990 p 26, 32).

Kohus on 15.04.2025 määrusega kohustanud hagejat muuhulgas esitama kohtule kostja

arvelduskonto väljavõte, millelt nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Kohus

selgitas, et juhul kui hageja kohtule kostja arvelduskonto väljavõtet, millelt nähtuksid kostja

sissetulekud ja väljaminekud, ei esita, loeb kohus, et krediidiandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejal tuleb esitada kohtule nõude

ümberarvestus.

15.04.2025 vastuses on hageja toonud välja, et krediidiandja ei ole küsinud kostjalt

pangakonto väljavõtet. Hageja tõi välja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata

hageja antud selgitustele, ei ole krediidiandja jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on ümberarvestatud nõude puhul kostja oma nõude hagejale tasunud. Kohus asub seisukohale,

et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Kohus selgitab, et kostja

sissetulekud ja väljaminekud nähtuvad eelkõige kostja pangakonto väljavõttelt, mida

krediidiandja hinnanud ei ole.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuivõrd kohus tuvastas, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning arvestades kostja tagasimaksed põhivõlgnevuse

katteks, on kostja oma võlgnevuse tasunud.

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda TsMS § 162 lg 1 järgi.

Rahaliselt kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjal otsusega kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik