Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-19364/28 Generato dall'IA

Court dismisses defendant's appeal and orders sale of co-owned property to end joint ownership.

Numero d'incarto 2-24-19364/28
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the plaintiff's request to end the co-ownership of a property by ordering its public auction sale. The defendant failed to submit a response and evidence within the court-mandated deadline, leading to a default judgment. Consequently, the court ruled that the plaintiff's claim was valid and the co-ownership must be terminated through the sale process.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 444 lg 3; TsMS § 468 lg 1 p 2: A default judgment may be rendered when a party fails to respond within the prescribed time, and the court may order the termination of co-ownership via public auction without a descriptive section if no appeal is filed.

Parole chiave

Generato dall'IA
co-ownership termination public auction sale default judgment joint ownership property division civil procedure joint property

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 468 lg 1 p 2
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
TsMS § 444 lg 3
Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
TsMS § 173 lg 1
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
TsMS § 174 lg 1
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
TsMS § 190 lg 3
TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida
TsMS § 180 lg 4
teisiti (TsMS § 180 lg 4).
riigi õigusabi seadus § 23 lg 1
mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (riigi õigusabi seadus § 23 lg 1 ja
tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 2
pärast käesoleva otsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 2 ja riigi

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12
kasuks väljamõistmisel (Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23-
Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-19364

Tsiviilasi

I K hagi M K vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: I K (isikukood: xxx; xxx);

Hageja lepinguline esindaja RÕA korras:

vandeadvokaat Deivi Vaht (Deivi Vaht

Advokaadibüroo; Laulupeo 24, Tallinn; e-post: xxx);

Kostja: M K (isikukood: xxx; elukoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada I K ja M K kaasomand kinnistule xxx (registriosa nr xxx) selle müümisega

avalikul enampakkumisel. Kinnistu müügihinnast kuulub esmalt tasumisele

kohtutäituri tasu, seejärel jagatakse ülejäänud summa kaasomanike vahel vastavalt

nende osade suurusele.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud M K kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast käesoleva otsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 2 ja riigi

õigusabi seadus § 23 lg 1).

7. Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada kohtule 10

päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

2-24-19364

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse

nõue on väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2025 kätte toimetatud, ei vastanud

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja

märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

õiguslikult põhjendatud.

2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata

jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud

täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

2-24-19364

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus andis 15.01.2025 määrusega hagejale menetlusabi hagiavalduselt riigilõivu

summas 420 eurot tasumisel. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-24-15240 määranud

12.11.2024 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud.

TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale

kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse

TsMS 6. jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud

teisiti (TsMS § 180 lg 4). TsMS § 190 kohaldub ka riigi õigusabi tasu ja kulude riigi

kasuks väljamõistmisel (Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23-

24).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse ning riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (riigi õigusabi seadus § 23 lg 1 ja

TsMS § 177 lg 2).

Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlus tuleb esitada kohtule 10 päeva

jooksul pärast käesoleva tagaseljaotsuse kättesaamisest.

7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik