Court dismisses claim against lawyer for civil dispute, ruling it lacks administrative jurisdiction.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe District Court dismissed the plaintiff's appeal against the Administrative Court's decision to reject the claim. The plaintiff alleged damages due to the lawyer's inactivity and unethical conduct in a civil case, while the Administrative Court correctly identified the relationship as private law. The court ruled that disputes arising from legal representation are civil matters, not administrative ones, and must be resolved in civil court.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 4 lg 1; riigivastutuse seadus § 1 lg 2 ja lg 3 p 1; AdvS § 40 lg 1; AdvS § 47; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1: A dispute arising from the provision of legal services by a lawyer to a client is a private law matter and falls outside the jurisdiction of the administrative court, regardless of whether state-funded legal aid was involved.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-1439 Haldusasi M.D kaebus advokaat Ylt 2000 euro suuruse varalise kahju ja 350 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja M.D Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. mai 2025. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.D määruskaebus Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus Jätta M.D määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. mai 2025. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d
1 ja 3 ning § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15. mail 2025 M.D kaebus advokaat Y vastu. Kaebaja taotleb advokaadilt 2000 euro suuruse varalise kahju ja 350 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmist. Kaebuse kohaselt sai kaebaja advokaadi tegevusetuse tõttu kahju Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas. Advokaat ei vastanud kaebaja telefonikõnedele ja esitas kirja, mis ei sisaldanud õiget infot. Kaebaja leiab, et advokaat on eksinud advokaadieetika vastu. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 20. mai 2025. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).
3-25-1439 Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 alusel, sest halduskohus pole pädev lahendama kaebaja ja advokaadi vahelist vaidlust. Kaebus on esitatud advokaadi tegevuse peale. Kliendi ja advokaadi vaheline suhe on eraõiguslik. See on nii ka juhul, kui kohus on määranud inimesele riigi õigusabi, st õigusteenuse osutamise riigi kulul, ning advokatuur on määranud advokaadi, kes inimesele õigusteenust osutab. Kaebuse menetlemine ei ole seega halduskohtu pädevuses. Kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi ja nõuda advokaadi väidetava rikkumise tõttu tekkinud kahju eest hüvitist tsiviilkohtumenetluses. s.o maakohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 1. juuli 2022. a otsus asjas nr 3-20-1214, p 10).
Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, sest esindaja määras kaebajale advokatuur, kes pidi kaebaja õigusi maakohtus kaitsma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ja advokaadi vaheline õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlus pole avalik-õiguslik vaidlus (HKMS § 4 lg 1; riigivastutuse seadus § 1 lg 2 ja lg 3 p 1). Halduskohus pole pädev seda vaidlust lahendama ja kohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastanud.
5. Riigi õigusabi korras kaebajale määratud esindaja osutas kaebajale õigusteenust, s.o kutsetegevuses õigusnõustas kaebajat, esindas teda kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning koostas talle dokumendi ja teeb tema huvides muu õigustoimingu (advokatuuriseaduse §
40 lg 1). Asjaolu, et selle eest tasub riik (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 1 ja lg 3 p 1), ei muuda õigusteenuse osutamist avalik-õiguslikuks suhteks. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47). Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja olema sõlminud kutsekindlustuslepingu (vt AdvS § 48). Kui esindaja on õigusteenuse osutamisel tekitanud kaebajale kahju, siis on kaebajal esmalt õigus nõuda kahju õigusteenuse osutajalt. Keelduva vastuse korral on kaebajal õigusteenuse osutamisest võrsunud vaidlust võimalik vaielda maakohtus (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1).
6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
2(2)