Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-1567/2 Generato dall'IA

Administrative court dismisses claim for non-material damages against judge for misclassifying civil claim as administrative.

Numero d'incarto 3-25-1567/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The administrative court dismissed A.Y.'s claim for non-material damages against Judge Anu Uritam for misclassifying a civil claim as an administrative one. The plaintiff argued this error caused moral distress and prevented access to legal aid due to lack of legal education. The court ruled that no criminal offense was proven and that the plaintiff's remedy was to file a separate civil claim or appeal the original decision.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1; HKMS § 4 lg 1: A court cannot award damages for procedural errors unless a criminal offense is proven, and administrative courts lack jurisdiction to review the legality of other courts' decisions.

Parole chiave

Generato dall'IA
non-material damages judicial misconduct administrative jurisdiction civil claim misclassification state liability procedural error criminal offense requirement inosservanza delle norme sulla competenza

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1
Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,
HKMS § 4 lg 1
pärasust (HKMS § 4 lg 1).
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 1
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1567

Haldusasi

A.Y kaebus Harju Maakohtu kohtunikult mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.Y kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. A.Y (kaebaja) esitas 18.03.2025 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Maakohus tekitas kaebajale kahju sellega, et kaebaja oli sunnitud otsima seadusi Riigi

Teatajas, mis oli kurnav ja psüühiliselt raske, sest kaebajal ei ole juriidilist haridust.

Maakohus ei kontrollinud trahvi määramise aluseks olnud seaduse jõustumist.

2. Harju Maakohus registreeris kahju hüvitamise nõude hagina Eesti Vabariigi vastu Harju

Maakohtu kaudu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-25-4219). Tsiviilasja menetlenud

maakohtu kohtunik Anu Uritam keeldus 25.03.2025 määrusega kaebaja hagi menetlusse

võtmast ja tagastas selle kaebajale, sest tegemist on haldusasjaga, mida maakohus ei ole pädev

lahendama.

3. Kaebaja esitas 27.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu kohtunik

Anu Uritamilt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale jäeti määrus teatavaks

tegemata. Ta sai sellest teada maakohtu kantselei poole pöördudes. Kohtunik rikkus kaebaja

õigusi ja tekitas talle moraalset kahju, kui nimetas kaebaja kahju hüvitamise nõude ümber

hagiks Eesti Vabariigi vastu.

3-25-1567

KOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Riigivastutuse seaduse § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus,

sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on

kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

5. Praegusel juhul ei ole halduskohtule teadaolevalt tsiviilasja nr 2-25-4219 menetlenud

kohtunik Anu Uritam pannud toime kuritegu ja tema suhtes ei ole jõustunud kohtuotsust kuri-

teo toimepanemise kohta. Ka kaebaja ei ole sellele viidanud. Seetõttu puudub kaebajal õigus

nõuda kohtumenetluse käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

6. Halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida teiste kohtute lahendite või menetluste õigus-

pärasust (HKMS § 4 lg 1). Selleks on menetlusosalisele ette nähtud edasikaebamise võimalus.

Kui kaebaja ei nõustunud maakohtu määrusega, oli tal võimalik esitada selle peale määrus-

kaebus ringkonnakohtule. Seda on määruse edasikaebamiskorras ka selgitatud. Kaebaja ei ole

edasikaebamise võimalust kasutanud. Määrus on jõustunud.

7. Pealegi ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud. Kaebaja kahju hüvitamise nõude

käsitlemine hagina ei võtnud kaebajalt võimalust juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kohus

on kaebaja avaldust ekslikult tõlgendanud ja tal ei olnud kavatsust esitada hagi. Seda saab

kaebaja ka praegu teha või esitada maakohtule uue kahju hüvitamise nõude.

8. Kohtute infosüsteemi andmetel tehti maakohtu 25.03.2025 määrus kaebajale avaliku

e-toimiku kaudu nähtavaks samal päeval ja kaebajale tuli selle kohta e-posti aadressile teade.

Elektroonilise kättetoimetamise võimaluse näeb ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111

lg 1. Seega oli kaebajal alates 25.03.2025 võimalik internetis e-toimiku kaudu maakohtu

määrusega tutvuda. Kaebaja ei toonud oma 18.03.2025 avalduses välja, et ta soovib kohtu-

lahendit kindlasti paberkandjal, seetõttu oli elektrooniline kättetoimetamine lubatav ja

põhjendatud.

9. Seega on kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu.

10. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)