Court denies state legal aid for non-material damages claim where plaintiff is deemed capable of self-representation.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Administrative Court of Tallinn rejected the applicant's request for state legal aid to represent them in a non-material damages claim against a prison. Although the applicant alleged five years of isolation and numerous disciplinary actions, the court found them capable of self-representation based on their prior litigation experience. Consequently, the court ruled that the absence of legal aid was justified because the applicant could manage the proceedings without assistance.
Regesto Legislator
Generato dall'IARiigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1; § 7 lg 1 p 6: State legal aid is denied when the applicant is capable of protecting their own rights or when the claim involves non-material damages without compelling public interest.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
19.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1355
Haldusasi
X riigi õigusabi taotlus
Menetlusosalised
Taotleja – X
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta X riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1. X (taotleja) esitas 21.04.2025 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja
toob taotluses välja, et Tallinna Vangla on hoidnud taotlejat viis aastat isolatsioonis (lukustatud
kambris) ning valvurid on taotleja suhtes teinud ajavahemikul 2022 – 2025. aastal kokku 32
ettekannet ja viinud läbi distsiplinaarmenetlusi. Taotleja soovib esitada kohtule kaebuse talle
tekitatud 50 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks või mittevaralise kahju
hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla taotlejat viis
aastat isolatsioonis hoidmisega olnud õigusrikkumises, luues keskkonna enesevigastusteks,
tervise halvenemiseks ning moraalse ja hingelise kahju tekkimiseks. Seeläbi on vangla
taotlejale tekitanud moraalseid, hingelisi ja materiaalseid kahjustusi. Taotleja märgib, et vangla
on oma tegevusega kohelnud taotlejat ebaseaduslikult ja alandanud tema väärikust täiendavate
julgeolekuabinõude üleliigse kohaldamisega. Taotlejal puuduvad rahalised vahendid ja
juriidiline haridus enda kaitsmiseks.
2. Harju Maakohus edastas 06.05.2025 kirjaga taotleja avalduse Tallinna Halduskohtule.
Harju Maakohus selgitas, et kuigi taotlus on esitatud kriminaalasjas, nähtub taotluse sisust
kokkuvõtvalt, et riigi õigusabi talleväidetavalt Tallinna Vangla poolt tekitatud moraalse kahju
hüvitamiseks riigivastutuse seadusealusel. Kuna Harju Maakohtu pädevuses ei ole avalik-
õigusliku nõuete menetlemine, tuleb taotlus riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 ja 7 alusel edastada
viivitamatult Tallinna Halduskohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise
nõude seonduvalt vangla tegevusega aastatel 2020–2025.
4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes
oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku
õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik
seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on
sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi
õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta riigi õigusabi, kui
seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine
tungivat avalikku huvi. Kohus selgitab, et kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi
õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist
ei mõjuta.
5. Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma.
Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal
oleksid õigusalased teadmised. Arvestades taotleja märkimisväärset kogemust
halduskohtumenetluses (sh mittevaralist kahju puudutavate kaebuste esitamisel), on kohus
veendunud, et kaebaja suudab esitada üldjoontes nõuetelevastavaid menetlusdokumente.
Kohtule esitatavates avaldustes ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele
kohtupraktikale. On piisav, kui taotleja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised
asjaolud, sealjuures saab taotleja kirjeldada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid lihtsalt ja oma
sõnadega kaebuse vormis. Kohus tagab halduskohtumenetluses omal algatusel asja
lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või
tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4). Kohus tõlgendab
menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg
5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide
kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning
avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema
halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta
üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja.
6. Kuivõrd taotleja eesmärgiks on saada riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamisega
seotud kohtuvaidluses, jääb taotlus täiendavalt ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
Tegemist ei ole sellise mittevaralise kahju nõudega, milles võiks esineda tungivat avalikku
huvi.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses
esindamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
2(2)