Administrative court dismisses appeal against labor commission decision due to lack of jurisdiction over labor disputes.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe administrative court dismissed the plaintiff's appeal against a labor commission decision refusing to accept a labor dispute application. The plaintiff argued that the administrative court should review the case because the commission's refusal violated procedural rights and the matter involved an ongoing dispute rather than a new one. The court ruled that labor disputes are exclusively within the civil court's jurisdiction under the Labor Dispute Resolution Act, rendering the administrative court incompetent to hear the appeal.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 120 lg 1 p 8; HKMS § 121 lg 1 p 1; TvLS § 4 lg 1; TvLS § 58 lg 1; TsMS § 9: The administrative court lacks jurisdiction to review labor commission decisions regarding labor disputes, which fall under the exclusive competence of civil courts as regulated by the Labor Dispute Resolution Act.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-25-1396
Määruse kuupäev
12. mai 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X kaebus töövaidluskomisjoni 9. mai 2025. a määruse peale
töövaidlusasjas nr 4-1/736/25
Menetlusosalised
Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. X esitas 12. mail 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovib, et halduskohus
tühistaks töövaidluskomisjoni 9. mai 2025. a määruse töövaidlusasjas nr 4-1/736/25. Nimetatud
määrusega keeldus Töövaidluskomisjon menetlusse võtmast OÜ jaoskond töövaidlusavaldust,
kuna avaldaja esindaja X jättis tähtaegselt kõrvaldamata selles esinenud puuduse, s.o ei
allkirjastanud avaldust. X leiab halduskohtule esitatud avalduses, et sellega on rikutud tema
õigusi, sest kõikidesse riigiasutustesse tohib pöörduda vabalt valitud vormis. Pealegi oli
tegemist käimasoleva menetluse raames esitatud vastunõudega, mitte uue avaldusega, ning X
isikusamasus oli varem juba tuvastatud. Samuti on õigusvastane see, et töövaidluskomisjoni
määrus ei ole märgitud vaidlustatavaks.
X avaldus registreeriti Tartu Halduskohtus haldusasjana nr 3-25-1396.
2. Kohus tõlgendab avaldust kaebusena ning mõistab, et X soovib tühistamiskaebusega
vaidlustada töövaidluskomisjoni 9. mai 2025. a määrust töövaidlusasjas nr 4-1/736/25.
3-25-1396
Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb
alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus
tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses.
Kohus leiab, et X kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes
tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Töövaidlusi lahendab kohtuvälise organina Tööinspektsiooni juures asuv töövaidluskomisjon
(töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 1). Tegemist on eriseaduse alusel loodud
kohtuväliselt töövaidlusi lahendava organiga, kelle tegevus on reguleeritud töövaidluse
lahendamise seadusega. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral saab
töövaidlusasja pool pöörduda hagiga maakohtusse (TvLS § 58 lg-d 1 ja 2 ning § 2 lg 3,
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Seega lahendab töösuhtest tekkinud vaidlusi
maakohus (TsMS § 9), mitte halduskohus. Vaidlus selle üle, kas töövaidluse lahendamise
seadus näeb ette võimaluse vaidlustada töövaidluskomisjoni määrust, millega keeldutakse
avalduse menetlusse võtmisest, ei muuda vaidlust avalik-õiguslikuks. Töötaja ja tööandja
vaheline töösuhe on oma iseloomult eraõiguslik ja töövaidluste lahendamiseks on ette nähtud
teistsugune menetluskord. Olukorras, kus tegemist on sisult eraõigusliku vaidlusega, ei ole
halduskohtu pädevuses kontrollida tööinspektsiooni tegevuse õiguspärasust töövaidlusavalduse
lahendamisel. Kaebajal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras
pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §
179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen