Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-1362/2 Generato dall'IA

Administrative court dismisses appeal regarding criminal judgment publication and enforcement due to lack of jurisdiction.

Numero d'incarto 3-25-1362/2
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The administrative court dismissed the plaintiff's appeal against the court's handling of a criminal judgment and enforcement proceedings. The plaintiff argued that the court judge erred by publishing initials instead of their name and that the bailiff initiated unjustified enforcement. The court ruled that disputes over criminal judgment publication fall under criminal procedure law, not administrative law, and enforcement complaints must be filed with the bailiff or district court.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 2; Täitemenetluse seadustiku § 217 lg 1: Disputes regarding the publication of criminal judgments and complaints against enforcement actions are not within the administrative court's jurisdiction and must be resolved through the criminal procedure or enforcement law channels.

Parole chiave

Generato dall'IA
administrative court jurisdiction criminal judgment publication enforcement proceedings complaint lack of subject matter competence procedural exhaustion omissione del difensore ritiro a seguito di transazione desistenza dall'azione

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 120 lg 1 p 8
HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
HKMS § 4 lg 1
HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
HKMS § 121 lg 1 p 1
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1
HKMS § 121 lg 3
kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
KrMS § 4081 lg 2
infosüsteemis leitavatest materjalidest nähtuvalt alus pidada teiseks isikuks KrMS § 4081 lg 2 ls
TMS § 217 lg 1
TMS § 218 lg 1
TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu määrus asjas nr 3-18-1652
Riigikohtu erikogu 4. novembri 2010. a määrus asjas nr 3-3-4-2-10
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-1362

Kohtuasi

X kaebus Tartu Maakohtu ja kohtutäituri tegevuse peale

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustajad – Tartu Maakohus, kohtutäitur

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ning viidatud kriminaalasja number

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X esitas 7. mail 2025 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse järgmises

sõnastuses: „Nõue Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2021, Tartu

Kriminaalasja number Y Kohtunik Ingrid Kullerkann Välja toodud kohtulahend on tehtud

ekslik viga, kus on jäetud sisse minu nime tähed, kuigi minu suhtes lõpetas prokuratuur

menetluse. Kohtutäitur on alustanud 07.09.2022.a täitemenetlust nr 084/2022/761, kuigi

puudub alus täitemenetluseks. Palun teavitada kohtutäiturit ja lõpetada täitemenetlus.“.

Kohus on selle avalduse registreerinud kaebusena.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1

3-25-1362

kohaselt tagastab halduskohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on

kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).

4. Kohtu hinnangul heidab kaebaja esmalt maakohtu kohtunikule ette, et kohtuotsuse

avaldamisel on jäetud otsusesse tema nimetähed hoolimata sellest, et kaebaja suhtes lõpetas

prokuratuur menetluse. Eeltooduga seondub kaebaja etteheide kohtutäiturile alusetu

täitemenetluse alustamise tõttu ning kaebaja taotleb kohtutäituri kohustamist täitemenetlust

lõpetama.

5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lg 2 esimese lause kohaselt avalikustatakse

avaldatud kohtulahendis süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Sama

lõike kolmandas lauses on sätestatud, et teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab

kohus initsiaalide või tähemärgiga.

5.1. Kaebajat on tema avalduses (kaebuses) kohtule ning viidatud kriminaalasja kohtute

infosüsteemis leitavatest materjalidest nähtuvalt alus pidada teiseks isikuks KrMS § 4081 lg 2 ls

3 tähenduses, kelle nimi asendatakse kohtulahendi avaldamisel initsiaalide või tähemärgiga.

Kohtupraktika kohaselt lahedatakse andmete (sh nime asendamise küsimus ning vastavad

taotlused kriminaalmenetluse raames (vt Riigikohtu 19. aprilli 2022.a otsus asjas nr 1-18-158, p

96). Kriminaalmenetlusest ja KrMS rakendamisest tulenevad vaidlused kuuluvad

lahendamisele sama menetluse raames. Seega on tegemist küsimusega, mida lahendatakse

teises menetluskorras ning halduskohtul puudub vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 pädevus vastava

vaidluse lahendamiseks.

5.2. Ka juhul, kui väidetav kriminaalmenetluse toiming (sh kohtuotsuses nime asendamine

initsiaalide või tähemärgiga) on põhjustanud isikule kahju, kohalduks teistsugune menetluskord

vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele. Riigikohtu erikogu praktikast

tulenevalt ei ole vastavate vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, vaid sellised nõuded

tuleb esitada maakohtule (erikogu määrus asjas nr 3-18-1652, p 9).

5.3. Kuna kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse avaldamisega seotud vaidluste lahendamine pole

halduskohtu pädevuses ei pea kohus otstarbekaks kaebaja tahte ja esitatava nõude

väljaselgitamiseks kaebust käiguta jätta, vaid tagastab kaebuse selles osas.

6. Kaebaja on ka arvamusel, et kohtutäitur on alustanud tema suhtes alusetult täitemenetlust

ning palub halduskohtul kohtutäiturit sellest teavitada ning kohustada täitemenetlust lõpetama.

6.1. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on

seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teistsuguse

(halduskohtumenetlusest erineva) menetluskorra.

6.2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline

esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada

või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6.3. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse

maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa ning

sellist kaebust ei saa lahendada halduskohus (vt ka Riigikohtu erikogu 4. novembri 2010. a

määrus asjas nr 3-3-4-2-10, p-d 9 ja 11). Seega tuleb kaebajal olukorras, kus ta leiab, et tema

3-25-1362

suhtes on alustatud põhjendamatu täitemenetlus, esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ning kui

kaebaja kohtutäituri otsusega ei nõustu, on tal võimalik esitada kaebus maakohtule.

Halduskohtul ei ole ka kohustust teavitada kohtutäiturit väidetavalt alusetust täitemenetlusest,

vaid seda saab teha kaebaja ise kohtutäiturile eeltoodud selgituste järgi kaebust esitades.

Kui kaebaja on mööda lasknud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja, siis TMS § 217 lg 2

kohaselt on tal võimalik koos kaebusega esitada kohtutäiturile ka kaebetähtaja ennistamise

taotlus.

6.4. Halduskohtu pädevuse puudumise tõttu tuleb kaebus ka selles osas tagastada.

7. Kohus tagastab kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei

võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja viidatud kriminaalasja numbri

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik