Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-140700/8 Generato dall'IA

Civil claim dismissed for lack of jurisdiction as defendant lacks domicile in Estonia under international treaty.

Numero d'incarto 2-24-140700/8
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the plaintiff's claim for debt recovery against the defendant, ruling that the case lacked jurisdiction in Estonia. The defendant has no domicile in Estonia, and no written agreement exists to submit to Estonian courts. Consequently, the court refused to accept the case for proceedings under the relevant civil procedure statute.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

TsMS § 70 lg 1; TsMS § 75 lg 1: A court must refuse proceedings if the defendant lacks a domicile in the state and no written agreement exists to submit to its jurisdiction under international treaties.

Parole chiave

Generato dall'IA
civil procedure jurisdiction international treaty priority defendant domicile requirement refusal of proceedings written jurisdiction agreement ristrettezza finanziaria indigenza finanziaria attivo circolante

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
TsMS § 70 lg 1
TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal
TsMS § 70 lg 2
TsMS § 75 lg 1
TsMS § 75 lg 2
Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule.
TsMS § 371 lg 1 p 2
võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.
TsMS § 168 lg 1
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teine lause
Euroopa Liidu õigusaktide ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teine lause).
Välislepingu artikli 21 esimene lõige
Välislepingu artikli 21 esimene lõige sätestab üldreegli, mille järgi on kummagi
Välislepingu artikli 21 teine lõige
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-140700

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi V.R vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja V.R, xxxxx kodanik, sünd. xxxxxxxxxx, Eesti

isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast OÜ Aktiva Finance Group hagi V.R vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2071 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi 09.01.2025

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 16.01.2025 määrusega käiguta ja määras

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. 11.02.2025 esitas hageja hagiavalduse.

4. 27.03.2025 kirjaga küsis kohus kostja seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

7. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust

ei tulene teisiti.

8. Kuivõrd kostja on xxxxx kodanik, tuleb kohtualluvus määrata Eesti Vabariigi ja

xxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi

välisleping) alusel. Välislepingu sätted on prioriteetsed nii riigisisese õiguse kui

Euroopa Liidu õigusaktide ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teine lause).

9. Välislepingu artikli 21 esimene lõige sätestab üldreegli, mille järgi on kummagi

lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Sama artikli teise lõike esimese lause kohaselt menetlevad

lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik

kokkulepe.

10. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ja tuvastati, et ta ei ela aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx. Hageja on märkinud kostja aadressiks

xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, kuid kohtul ei õnnestunud ka sellel aadressil

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel puudub

kostjal Eestis elukoht. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja saanud Eestis viimati

maksustatavat tulu jaanuaris 2024. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis

kinnisvara. Eelnevast on kohus seisukohal, et kostjal puudub Eestis elukoht ja asi ei

allu Eesti kohtule välislepingu artikkel 21 lg 1 alusel. Kuna kostja ei ole andnud

kirjalikku nõusolekut asja lahendamiseks Tartu Maakohtus, ei tulene alluvus ka

välislepingu artikkel 21 lg-st 2.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.

12. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi

Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule.

13. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus hagiavalduselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik