Court dismisses divorce appeal and grants divorce via partial judgment when defendant accepts claim.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted a partial judgment to dissolve the marriage between J.Y and P.M. because the defendant accepted the plaintiff's divorce claim during the hearing. Although the plaintiff also sought division of joint property, the court ruled that the divorce condition of irretrievable breakdown was met due to the defendant's admission and the plaintiff's institutionalization. The divorce is finalized immediately, while the property division proceedings continue separately.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsMS § 440 lg 1; TsMS § 450 lg 1: A court may grant a partial judgment in a divorce case when one party accepts the claim, allowing immediate dissolution while leaving other related claims, such as property division, for separate proceedings.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Nele Teelahk
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2025, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-24-18160
Tsiviilasi
J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara
jagamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: J.Y (isikukood XXX), seaduslik esindaja
eestkostja H.X, lepinguline esindaja Aivar Haava
Kostja: P.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim
Vilde
Kohtuistungi toimumise aeg
15. aprill 2025
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada J.Y hagi P.M vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva
osaotsusega.
2. Lahutada J.Y ja P.M abielu, mis on sõlmitud 31. augustil 2002 Ida-Viru
Maavalitsuses.
3. Jätta abielu lahutuse nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada osaotsus pooltele kätte.
5. Tsiviilasja menetlus jätkub ühisvara jagamise nõude osas.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 630 lg 2).
ASJAOLUD
1. J.Y (hageja) esitas 29. novembril 2025 Viru Maakohtule hagi P.M (kostja) vastu abielu
lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud aprillist 2023, mil hageja läks
elama oma tütre juurde ning seejärel paigutati Narva hooldekodusse. Kostja ei ole hagejat
sellest alates külastanud.
2. Kostja võttis 15. aprilli 2025 istungil abielu lahutuse nõude osas hagi õigeks.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada
õigeksvõtul põhineva osaotsusega (TsMS § 440 lg 1 ja § 450 lg 1).
4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on
poolte abielu sõlmitud 31. augustil 2002, Ida-Viru Maavalitsuses.
5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule
esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning
kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll
õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest
keeldumiseks.
TsMS § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat
nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või
esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib
kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata
nõuete osas jätkab kohus menetlust.
7. Arvestades, et hageja üle on seatud eestkoste ja ta elab hooldekodus, ei pea kohus
põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Viru Maakohtu 31. oktoobri 2024
määrusega tsiviilasjas nr 2-22-11186 on antud hageja eestkostjale kohtu nõusolek abielu
lahutamise hagi esitamiseks. Kohus kuulas viidatud asjas eelnevalt ära hageja. Eelmärgitut ja
kostja seisukohti arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on
abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.
Kuivõrd kohtu menetluses on kaks nõuet (abielu lahutus ja ühisvara jagamine), on võimalik
abielu lahutamise nõude osas teha osaotsus TsMS § 450 lg 1 alusel. Menetlus jätkub ühisvara
jagamise nõude osas.
8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma
menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid
rahaliselt kindlaks määrata.
9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad
TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.
10. Abielu lahutamise nõudelt tasus hageja riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et hagejal
on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool (s.o 50 eurot) abielu lahutuse
nõude esitamisel tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida kelle ja
millisele pangakontole riigilõivu tagastamist taotletakse.
(allkirjastatud digitaalselt)