Tartu Court dismisses non-material damage claim for minor letter inspection under HKMS § 121(2)(21).
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Administrative Court dismissed Dan Lepik's claim for non-material damage against the Tartu Prison. The court found that while the guard opened the prisoner's letter, the incident was minor, lasted only 15 seconds, and the guard did not read the contents. Consequently, the court determined the infringement of rights was of low intensity and deemed a full trial disproportionate to the potential benefit of compensation.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 121 lg 2 p 21; HKMS § 133 lg 1: A claim for non-material damages is dismissed when the infringement of rights is of low intensity, defined as a benefit not exceeding 1000 euros, and the likelihood of obtaining compensation is low.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
T A R T U H A L D U S K O H U S
T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-333
Määruse kuupäev
21. märts 2025
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
Dan Lepiku kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise
kahju hüvitamiseks (kirja kontrollimine)
Menetlusosalised
Kaebaja: Dan Lepik
Vastustaja: Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord ja
muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättetoimetamisest.
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus
määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).
Asjaolud
1. Kaebaja Dan Lepik esitas 09.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes. Nõude aluseks on see, et Tartu Vangla kontrollis kaebaja kirja presidendi
kantseleile. Kaebaja huve on rikutud ja tema usaldus vangla vastu on langenud. Kaebaja
soovib, et talle määratakse hüvitis.
2. Kaebaja esitas koos kaebusega Tartu Vangla 07.02.2025.a otsuse nr 1-9/2-25/71-1, millega
vastustaja jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsusest nähtub alljärgnev:
- kaebaja soovis saada hüvitist 100 eurot, kuna 16.12.2024 kontrollis valvur kaebaja
ametlikku kirja;
- vastustaja tegi kirjavahetuse kaardi alusel kindlaks, et 16.12.2024 andis kaebaja vanglale
üle kirja, mille adressaadiks oli presidendi kantselei;
- vastustaja tegi valvuri rinnakaamera salvestise alusel kindlaks, et valvur palus kaebajal
anda kirja tema kätte, kaebaja andis kirja valvurile, valvur ütles, et ta vaatab kirja üle,
kaebaja ütles, et tegemist on ametliku kirjaga ja seda ei või vaadata, valvur voltis vaatamata
kaebaja vastuväitele kirja lahti ja ütles seejuures, et tema ei tea muidu, kas tegemist on
ametikirjaga või mitte, valvur kinnitas kaebajale, et ta ei loe kirja, vaid vaatab üksnes, et seal
sees ei oleks midagi lubamatut, seejärel voltis ametnik kirja uuesti kokku ja andis selle koos
ümbrikuga kaebajale tagasi;
- kaebaja kirja kontrollimine oli õigusvastane, rikutud on vangistusseaduse § 29 lg 1, 4 ja 5.
Vastustaja vabandas kaebaja ees;
- rahalise hüvitise määramine kaebajale ei ole põhjendatud, kuna tegemist on ühekordse
juhtumiga, valvur ei lugenud kirja, vaid üksnes voltis selle lahti (kirja kontrollimine kestis
15 sekundit) ja sõnumi saladust ei ole rikutud.
Kohtu seisukoht
3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,
kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on
kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral
kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid1. Praeguses
asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises. HKMS § 133 lg 1 kohaselt
peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt
hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
Kaebaja ei ole kaebuses nõutava hüvitise summat määranud. Lähtuda saab sellest, et
kohtueelses menetluses taotles kaebaja hüvitist 100 eurot. See tähendab, et tegemist on
väheintensiivse riivega HKMS § 121 lg 2 p 21 ja HKMS § 133 lg 1 tähenduses. Kohtu
hinnangul ei saa kaebaja õiguste võimalikku riivet pidada intensiivseks (vt määruse punkti 5).
Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et
kindlaks teha, kas kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas
hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
5. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi
ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud
juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja
väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus,
eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.
Kohus peab kaebuse rahuldamist ehk kaebajale rahalise hüvitise määramist vähe tõenäoliseks.
Vastustaja on toimunut kirjeldanud, kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kirjelduse
põhjal valvur kirja sisuga ei tutvunud. Vastustaja on viga tunnistanud ja kaebaja ees
vabandanud. Tegemist ei ole sellise intensiivsusega sündmusega, et tõenäoline oleks
saavutada kaebajale rahalise hüvitise määramine.
6. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab
kaebuse.
7. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud.
8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus
määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg
4, § 175 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Karin Jõks
1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi
õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.