Administrative court grants state legal aid for a prisoner's claim against prison medical negligence.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tallinn Administrative Court granted the applicant state legal aid to represent them in a claim for damages against the Tallinn Prison regarding untreated medical negligence. The applicant, a former detainee with no income, argued that untreated itching led to infections and severe health damage, while the opposing party likely contested the claim's merit or the necessity of state funding. The court ruled in favor of the aid because the applicant's financial situation proved insolvency and the public interest in ensuring proper prison healthcare and compensation justified the exception to non-material damage rules.
Regesto Legislator
Generato dall'IARÕS § 6 lg 1; RÕS § 10 lg 1; RÕS § 7 lg 1 p 6; RÕS § 8 p 1; RÕS § 15 lg 5; RÕS § 17 lg 1; RÕS § 19 lg 1: The court may grant state legal aid to an insolvent individual even for claims regarding non-material damage if there is a compelling public interest, such as ensuring proper healthcare in prisons and compensating victims of medical negligence.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
10.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-324
Haldusasi
X riigi õigusabi taotlus
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Määrata X riigi õigusabi isiku esindamiseks
haldusmenetluses esitamaks kahju hüvitamise nõue seoses
Tallinna Vanglas nõuetekohase ravi saamata jäämisega.
2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi
tasu ja riigi õigusabi kulud.
3. Esindajal kontakteeruda viivitamatult esindatavaga
pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
4. Sekretäril saata määruse ärakiri riigi õigusabi osutaja
määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks taotlejale.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1-2 peale võib esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,
arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Muus osas ei ole
määrus edasikaevatav.
KOHTU SEISUKOHT
1. 07.02.2025 saabus (täpsustatud 09.03.2025) Tallinna Halduskohtule X riigi õigusabi taotlus.
Taotlusest nähtub, et X soovib esitada Tallinna Vanglale/Vanglale tervisehoiuteenust osutavale
ametile (Tervisekassale) kahju hüvitamise nõude seoses vanglas kaebajal sügeliste diagnoosimata
ja ravimata jätmisega (mille tulemusel nakatus mh ka kaebaja vanaema) ja millega on kahjustatud
X vaimset ja füüsilist tervist.
Taotluse esitaja on esitanud kohtule enda ja enda perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku
seisundi teatise ja konto väljavõtted ja riigi õigusabi taotluse blanketi (vt dtl 20-44). Taotluse
esitaja palub riigi õigusabi korras määrata endale esindaja haldusmenetluseks.
KOHTU SEISUKOHT
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina
isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud
advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2
kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12.
peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.
Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi
tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha
üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse
eest tasumist lihtsat toimetulekut.
RÕS § 10 lg 1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas
menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses
oleks asja menetleda.
3. Taotleja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (dtl 30-32), majandusliku seisundi teatise
(dtl 20-29), riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (dtl 33-25) ja pangakontode
väljavõtted (dtl 36-44).
Taotleja on riigi õigusabi taotluse kohaselt töötu endine kinnipeetav, kes jäeti taotluse kohaselt
vanglas kohase ravita. Kohtule on esitatud taotleja poolt andmed, mille kohaselt taotleja ja tema
perekonnaliikmete kogu sissetulek ühes kuus on 810.46 eurot.
Kohus leiab, et esitatud andmetest nähtub, et taotluse esitajal puuduvad sellised piisavad
sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvel saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud
kanda. Seega leiab kohus, et taotleja on maksejõuetu ning talle tuleb anda menetlusabi riigi
õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi kulude kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab
kohus käesolevaga taotlejale riigi õigusabi korras esindaja.
4. Arvestades taotleja isikut ja asjaolu, et isik ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei
suuda ise, ilma professionaalse õigusabita esitada haldusorganile nõuetekohast taotlust kahju
hüvitamiseks. Seega selleks, et taotleja olulised õigused ja huvid ei jääks kaitseta, leiab kohus, et
on põhjendatud taotlejale riigi õigusabi andmine haldusmenetluseks.
Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu RÕS § 7 lg 1 p 6, mis sätestab, et riigi õigusabi ei
anta kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine
tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et avalikes huvides on mh see, et isikud saaksid vanglas
nõuetekohast tervisehoiuteenust ja ravi ning juhul kui see on jäetud tagamata, siis saaksid
hüvitatud isikule tekitatud võimalikud kahjud.
Kohus määrab anda taotlejale tema majanduslikku seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta
hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1).
5. Kohus edastab määruse ärakirja Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutaja määramiseks (RÕS
§ 15 lg 5).
Riigi õigusabi korras määratud advokaadil tuleb esmalt võtta ühendust taotlejaga ja selgitada talle
õiguslikku olukorda ning seejärel esitada nõuetekohane taotlus haldusorganile (juhul kui taotluse
esitamine on õiguslikult põhjendatud) ning kui taotlus peaks jäetama rahuldamata, siis ka
nõuetekohane kaebus halduskohtule (vt RÕS § 17 lg 1).
Kohus selgitab veel, et kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või
kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus
kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat
põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale (vt RÕS § 19 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik