Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-1078/6 Generato dall'IA

Court allows civil damages claim for criminal probation officer misconduct, ruling administrative court lacks jurisdiction.

Numero d'incarto 2-25-1078/6
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Parzialmente accolto (Partially Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Supreme Court overturned the administrative court's dismissal, ruling that the administrative court lacks jurisdiction over civil damages claims arising from criminal probation enforcement. The applicant alleged financial and non-financial harm caused by a probation officer's failure to adhere to a court-ordered blood test schedule. The court determined that while administrative courts handle public law disputes, they cannot adjudicate civil compensation claims against state entities for damages resulting from criminal enforcement actions.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

HKMS § 121 lg 1 p 1; RVastS § 7 lg 1: The administrative court lacks jurisdiction to adjudicate civil compensation claims for damages arising from criminal enforcement actions, which must be resolved through civil proceedings.

Parole chiave

Generato dall'IA
criminal probation enforcement civil damages claim administrative court jurisdiction state liability probation officer misconduct pericolo di traffico di stupefacenti inoltro di querela penale coazione penale

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 121 lg 1 p 1
RVastS § 7 lg 1
RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (RVastS-s sätestatud tingimustel).
RVastS § 9
Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi reguleerib RVastS § 9.
RVastS § 17 lg 1
RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.
RVastS § 18 lg 2
Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).
KrMS § 427
KrMS § 431
KrMS § 432
Maakohtu hinnangul ei ole praegune vaidlus kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuste lahendamine, mida saaks teha täitmiskohtunik KrMS § 432 lg 1 alusel.
SKHS § 1 lg 1
SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise
KrMS § 16 lg 1
KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalasja menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.
TsMS § 372 lg 8
TsMS § 711 lg 3
TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule.
vangistusseaduse § 1051 lg 1
Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa (vangistusseaduse § 1051 lg 1 ja lg 2 p 2).
vangistusseaduse § 1051 lg 2 p 2

Giurisprudenza citata

Generato dall'IA
Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170
a määruses nimetatud Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määruses (ega Riigikohtu halduskolleegiumi 21.
Riigikohtu halduskolleegium 21. novembril 2012 asjas nr 3-3-1-52-12
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-25-1078

Määruse kuupäev Tartu, 12. märts 2025. a

Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Oliver Kask, Julia Laffranque, Kaupo Paal ja Kalev Saare

Kohtuasi Pädeva kohtu määramine J.A. nõudes Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Menetluse alus Riigikohtus Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2025. a määrus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-47 ja saata J.A. kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.A. (avaldaja) esitas 6. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et kriminaalasjas nr 1-23-1975 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli täitmise käigus on kriminaalhooldusametniku tegevuse tõttu talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju. Nimetatud kohtuotsusega määrati avaldajale karistusseadustiku § 75 lg 4 alusel kohustus teha vereanalüüsi esimesel kuuel kuul pärast vangistuse osalist kandmist iga kuu ning edasi kord kvartalis. Kriminaalhooldusametnik aga käskis ka kuue kuu möödumise järel teha vereanalüüsi iga kuu. Analüüsi tegemist nõuti vähemalt viiel korral rohkem, kui kohtuotsuses oli määratud.

2. Tartu Halduskohus tagastas 8. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna kaebuse sisust lähtuvalt on tegemist kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisega. Halduskohus tugines Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määrusele, milles võetud seisukoha järgi on kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 427, tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, ja avaldus (luba lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt) tuleb lahendada KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgivalt. Otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on olemuselt avalik-õiguslik.

2-25-1078

2(3) Halduskohus viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembril 2012 asjas nr 3-3-1-52-12 tehtud otsuse p-dele 17 ja 18.

3. Avaldaja esitas 21. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu. Hagiavalduse kohaselt soovib avaldaja, et talle hüvitatakse 5000 euro suurune varaline ja mittevaraline kahju, mis on tekkinud Tallinna Vangla kriminaalhooldajate avaldaja õigusi rikkuva tegevuse tõttu (vt tegevuse kirjeldust praeguse määruse p-st 1).

4. Tartu Maakohus jättis 30. jaanuari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et ei ole asjas pädev kohus. Maakohus edastas asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

Maakohtu hinnangul ei ole praegune vaidlus kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuste lahendamine, mida saaks teha täitmiskohtunik KrMS § 432 lg 1 alusel. Avaldaja soov on saada kahjuhüvitis kriminaalhoolduse täitmisel talle väidetavalt tekitatud kahju tõttu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused tuleb HKMS § 4 lg 1 järgi lahendada aga haldus-, mitte maakohtus.

ERIKOGU SEISUKOHT

5. Erikogu leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude (kaebuse) lahendamine on halduskohtu pädevuses.

6. Avaldaja nõudis kaebuses ja hiljem hagiavalduses sellise varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, mis on talle väidetavalt tekitatud kriminaalhooldusametniku ebaseadusliku tegevusega. Avaldaja väitel nõudis ametnik temalt kohtuotsuses ettenähtud korda eirates liiga sageli vereanalüüside tegemist.

7. Erikogu hinnangul ei ole praegune juhtum niisugune, mida on kirjeldatud Tartu Halduskohtu

8. jaanuari 2025. a määruses nimetatud Riigikohtu erikogu 20. aprillil 2018 kohtuasjas nr 3-18-170 tehtud määruses (ega Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-12). Mõlemal viidatud juhul ei olnud kohtusse pöördunud isik esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kohtuasjas nr 3-18-170 taotles avaldaja kriminaalhooldusametnikult luba lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt tööle asumise tõttu Soome Vabariigis, ning pöördus loa andmata jätmise vaidlustamiseks kohtusse. Sellisel juhul, kui kontrollitakse ainult kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasust, on tegemist kriminaalhooldusega seotud üksikküsimuse üle tekkinud vaidlusega, mida on KrMS §-de 427, 431 ja 432 alusel pädev lahendama maakohtu täitmiskohtunik (vt viidatud erikogu 20. aprilli 2018. a määruse p-d 9–12).

8. KrMS §-d 427, 431 ja 432 ei näe maakohtu täitmiskohtunikule ette pädevust lahendada kohtuotsuse täitmisel kriminaalhooldusametniku võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudeid. Eelmainitud pädevus ei tulene ka sellest, et kahju hüvitamise nõude lahendamise eeldusena tuleb mh lahendada üksikküsimus, kas kriminaalhooldusametniku tegevus oli õiguspärane või mitte.

9. Vaidlust ei saa lahendada ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. SKHS § 1 lg 1 järgi sätestab SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

2-25-1078

3(3) alused, ulatuse ja korra. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on kriminaalasja menetlejad kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Seega ei ole kriminaalhooldusametnik kriminaalasja menetleja. Järelikult ei ole avaldaja esitatud kahju hüvitamise nõuet võimalik läbi vaadata SKHS-s sätestatud korras.

10. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (RVastS-s sätestatud tingimustel). Mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi reguleerib RVastS § 9. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalhooldus, nagu ka vanglad, on vanglateenistuse osa (vangistusseaduse § 1051 lg 1 ja lg 2 p 2). Riigivastutus hõlmab avaliku võimu kandjate hüvitise avalik-õiguslikult põhjustatud kahju korral sõltumata sellest, kas toiming oli õiguspärane või õigusvastane. Olukorras, kui avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks puudub muu menetluskord, tuleb põhiõiguste kaitse põhimõttest tulenevalt vaidlus lahendada halduskohtus. RVastS § 17 lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).

11. Eespool esitatud põhjustel on avaldaja nõuet (kaebust) pädev lahendama halduskohus. TsMS § 711 lg 3 näeb ette, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Erikogu tühistab Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2025. a määruse asjas nr 3-25-47 ja saadab avaldaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)