Legislator Giurisprudenza & Legislazione
3-25-501/5 Generato dall'IA

Administrative court dismisses complaint for lack of standing as Interior Ministry lacks criminal investigation powers.

Numero d'incarto 3-25-501/5
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The Tallinn Administrative Court dismissed the plaintiff's complaint against the Ministry of the Interior, ordering its return. The plaintiff sought to compel the Ministry to conduct an oversight procedure regarding alleged tampering with video evidence in a criminal case. The court ruled that the Ministry lacks the legal authority to intervene in criminal proceedings or oversee police evidence collection, which falls exclusively under the jurisdiction of the prosecution and judicial bodies. Consequently, the plaintiff had no standing to demand such administrative action.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1; HKMS § 121 lg 2 p 1: An administrative body lacks the authority to intervene in criminal proceedings or oversee evidence collection, meaning an individual has no standing to compel such action from the Interior Ministry.

Parole chiave

Generato dall'IA
lack of standing criminal procedure oversight procedure police evidence administrative authority omissione del ministero pubblico difetto di legittimazione del ministero pubblico violazione di segreti militari

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
HKMS § 121 lg 2 p 1
HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1
Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu
KrMS § 30 lg 1
prokuratuur (KrMS § 30 lg 1), kellel on õigus kontrollida, kas tõendid on ehtsad ja kogutud
KrMS § 18-20
KrMS § 16 lg 1
KrMS § 31 lg 1
§ 16 lg 1 tähenduses ega uurimisasutus KrMS § 31 lg 1 tähenduses, seepärast ei ole tal
KrMS § 32 lg 1
korraldusi anda, sest uurimisasutus on kriminaalmenetluses iseseisev (KrMS § 32 lg 1).
KrMS § 195 lg 1
pöörduda kuriteoteatega uurimisasutuse või prokuratuuri poole (KrMS § 195 lg 1).
Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1
teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1, siseministri 17.07.2014
siseministri 17.07.2014 määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 3 lg 1
HKMS § 104 lg 5 p 2
HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-501

Haldusasi

X kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks viima Politsei-

ja Piirivalveameti osas läbi järelevalvemenetlus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 07.01.2025 Siseministeeriumile taotluse Politsei- ja Piirivalveameti

osas järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Kaebaja selgituste kohaselt on politseiametnikud

tema suhtes toimuvas kriminaalasjas teinud serverist videosalvestise väljavõtte, mille

kuupäeva ja kellaaega on muudetud. Tegemist on kuriteoga ehk tõendi kunstliku loomisega

karistusseadustiku § 316 tähenduses, et süüstada kaebajat kriminaalmenetluses. Prokuratuur ei

ole videoväljavõtet kontrollinud.

2. Siseministeerium vastas 07.02.2025 kaebajale, et ministeerium ei ole uurimisasutus,

samuti ei ole ta pädev kaebaja esitatud asjaolusid uurima ega andma neile hinnangut. Kui

tegemist on kuriteoga, on kaebajal vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195

alusel õigus esitada prokuratuurile või uurimisasutusele kuriteoteade.

3. Kaebaja

esitas 18.02.2025 Harju Maakohtule

kaebuse, milles nõudis, et

Siseministeerium viiks läbi järelevalve toimingu vastavalt seadusele.

4. Harju Maakohus edastas kaebuse 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohus küsis 28.02.2025 kohtunõudega Siseministeeriumilt kaebaja

kaebust ja sellele esitatud 07.02.2025 vastust.

6. Siseministeerium edastas nõutud dokumendid halduskohtule 05.03.2025.

3-25-501

KOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

8. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist

politseiametniku üle järelevalvet teostama. Kaebaja selgitas, et tegemist on kriminaal-

menetluses kogutud tõendiga. Kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse peab tagama

prokuratuur (KrMS § 30 lg 1), kellel on õigus kontrollida, kas tõendid on ehtsad ja kogutud

õiguspäraselt. Kohtumenetluses oleva kriminaalmenetluse õiguspärasust kontrollib esimeses

kohtuastmes maakohus, teises astmes ringkonnakohus ja kolmandas astmes Riigikohus

(KrMS §-d 18-20). Siseministeeriumil on pädevus teha Politsei- ja Piirivalveameti üle

teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lg 1, siseministri 17.07.2014

määrus nr 33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus“ § 3 lg 1). Teenistusliku järelevalve

tegemise õigus ei anna õigust sekkuda kriminaalmenetlusse, sest selles osas on seadusega

sätestatud teistsugune pädevus. Siseministeerium ei ole kriminaalmenetluse menetleja KrMS

§ 16 lg 1 tähenduses ega uurimisasutus KrMS § 31 lg 1 tähenduses, seepärast ei ole tal

pädevust kriminaalmenetlusse sekkuda, selles tehtud toimingute õiguspärasust kontrollida,

kriminaalmenetlust läbiviivate politseiametniku tegevust hinnata ega neile selles osas mingeid

korraldusi anda, sest uurimisasutus on kriminaalmenetluses iseseisev (KrMS § 32 lg 1).

Kaebajal on võimalik pöörduda oma kaebusega kas prokuratuuri või esitada oma vastuväited

maakohtule (olenevalt sellest, millises staadiumis kriminaalmenetlus hetkel on).

9. Ka juhul, kui politseiametnik on tõendeid kogudes pannud toime kuriteo, tuleb kaebajal

pöörduda kuriteoteatega uurimisasutuse või prokuratuuri poole (KrMS § 195 lg 1).

Siseministeeriumi pädevuses ei ole kriminaalmenetlust algatada ega seda läbi viia.

10. Kuna Siseministeeriumi pädevuses ei ole kaebaja soovitud järelevalvemenetlust läbi viia,

siis puudub kaebajal õigus nõuda Siseministeeriumi kohustamist selleks ja kaebus tuleb selle

esitajale kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult tagastada.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, seepärast ei ole vaja riigilõivu tagastamise küsimuse üle

otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)