Court dismisses appeal regarding excessive litigation time and damages claim due to statute of limitations.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court dismissed the plaintiff's appeal against the administrative court's decision to reject claims for non-material damages and to terminate proceedings on review limitations. The plaintiff argued that the court's handling of a prior case violated human dignity and caused undue stress, while the lower court noted the plaintiff had filed numerous complaints over several years. The appellate court upheld the dismissal because the claim for damages was filed after the statutory limitation period expired and the request to lift review limits fell outside the administrative court's jurisdiction.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 121 lg 1 p 1; HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3; HKMS § 207 lg 1; Where a claim for non-material damages is filed after the expiration of the limitation period and a request to lift review limitations is outside the administrative court's jurisdiction, the court must dismiss the appeal and terminate the proceedings on those grounds.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
06.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-57
Haldusasi
G.H
kaebus kohtulahendite tühistamiseks,
teistmisavalduse
lahendamiseks,
kohtuasja
läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks ning kahju
hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.H
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse G.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.01.2025 määruse
haldusasjas nr 3-25-57 resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale.
2. Jätta G.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2025
määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5,
§ 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. G.H esitas 09.01.2025 Tallinna Halduskohtule teistmisavalduse Justiitsministeeriumi
vastu järgmiste nõuetega: tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019 määrus ja Tartu
Halduskohtu 26.09.2019 määrus nr 3-19-1379; teha uus otsus, millega rahuldada
teistmisavaldus; kohustada Justiitsministeeriumit kõrvaldama kohtuasja nr 3-19-1379
läbivaatamise piirangud; hüvitada kaebajale tekitatud kahju 1000 eurot.
Kaebaja taotles kohtuasjas nr 3-19-1379 õigustloova aktiga – vangistusseaduse
(VangS) § 44 lg 2 – tekitatud kahju hüvitamist. Õigustloova aktiga alandati väärikust
ja kahjustati kaebaja tervist. Kaebuse tagastamiseks selles kohtuasjas ei olnud alust.
Halduskohus ei selgitanud, millise kohtu poole peab kaebaja pöörduma ja kelle
3-25-57
pädevusse kuulub asja arutamine. Konventsiooni rikutakse jätkuvalt. Kaebaja
inimväärikust alandati märtsist 2011 kuni 14.12.2023. Kohtuasi nr 3-19-1379 kestis
liiga kaua ja kaebajal puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid. Põhjendamatu keeluga
tekitati kaebajale stressi ja igavust. Kaebajat diskrimineeriti. Kohtulahendite
tõlkimisest keelduti põhjendamatult.
2. Tallinna Halduskohus võttis 13.01.2025 määrusega1 asja juurde kohtuasja nr 3-19-1379
toimiku, tutvudes sellega kohtute infosüsteemi vahendusel (resolutsiooni p 1), tagastas
kohtulahendite tühistamise ning teistmisavalduse lahendamiseks ja kohtuasja läbivaatamise
piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuded (resolutsiooni p 2) ning lõpetas menetluse
kahju hüvitamise nõuetes (resolutsiooni p 3).
Kohus lähtub kaebaja esitatud etteheidetest, mida ta on teinud kohtuasja nr 3-19-1379 osas,
ega asu uurima, kas kaebaja etteheited võivad käia mõne muu kohtuasja kohta (HKMS § 2 lg
3). Kaebaja on sama kohtuasja materjalid esitanud ka kaebuse lisadena. Kohtute
infosüsteemist nähtub kohtuasjaga nr 3-19-1379 seoses järgmine:
–
kohtuasja esemeks oli kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna VangS § 44 lg
2 näeb ette, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti
rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena;
–
kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja jättis riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kohtuasja
lahendamist ei takistanud asjaolu, et kaebajal tulnuks pöörduda oma õiguste kaitseks teise
kohtusse. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse
tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (dtl 73). Kaebaja ei vaidlustanud kaebuse
tagastamisele eelnenud 29.08.2019 määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus
rahuldamata (dtl 60–62);
–
lõpplahend toimetati kaebajale kätte 23.10.2019 ning see jõustus 08.11.2019. Kaebaja ei
ole ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebust ega teistmisavaldust
Riigikohtule;
–
kaebajale tõlgiti kohtulahendid (dtl 36, 66, 75 ja 94). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et
kohtulahendite tõlkimisest on keeldutud;
–
kohtuasja menetlus kestis kahes kohtuastmes kokku ligikaudu 3 kuud (19.07.–
22.10.2019).
Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtulahendite tühistamine ega ka kaebaja
teistmisavalduse läbivaatamine. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes
teistmismenetluses (HKMS § 176 lg 1, § 179 lg 3 ja 22. ptk). Teistmisavaldus tuleb esitada
Riigikohtule kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (HKMS §
241). Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtumenetluse piirangute kõrvaldamise nõue.
Kohtuasjade läbivaatamise tingimused, sealjuures piirangud tulenevad seadustest, praegusel
juhul ennekõike HKMS-ist. Seaduseid võtab vastu ja muudab Riigikogu. Isikul on ennekõike
võimalik vaidlustada kohtumenetluse piiranguid, s.o seadusest tulenevaid takistavaid norme
oma kohtuasja läbivaatamisel nii määruskaebust kui ka teistmisavaldust esitades (Eesti
Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 2, vt nt Riigikohtu 19.12.2024 määrus nr 5-24-31, p-d 13–
15). Seega tuleb need nõuded tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 121
lg 1 p 1).
Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist. Sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb
mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt VangS § 44 lg 2 kohaldamisega
(riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7), õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist (RVastS
§ 14) või õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtuasjas nr 3-19-1379 (RVastS §
15), tuleb kõikide nende nõuete osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning §
1 Määruses on selle tegemise ajana märgitud kuupäev 13.01.2024, kuid määrus on allkirjastatud 13.01.2025.
2(4)
3-25-57
124 lg 2 alusel. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui
kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Ka jätkuva
toimingu korral võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu
lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem
(Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes
viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni
kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kohtuasjast nr 3-19-1379 nähtub, et kaebaja möönis
endale VangS § 44 lg 2 alusel võimaliku kahju tekitamist vangla tegevuse ja/või õigustloova
aktiga hiljemalt 19.07.2019. Kaebaja pidi möönma samas asjas õigusemõistmisega tekitatud
kahju tekitamist hiljemalt 23.10.2019. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg hiljemalt
2022. aastal. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjust, miks kaebaja ei saanud varem kaebust
esitada. Põhjendatud pole ka anda kaebajale eraldi tähtaega kaebetähtaja ennistamise
taotlemiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebetähtaja ennistamiseks põhjust. Kohtute
infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 2022. aastal esitanud halduskohtutele 6 kaebust ja 27
edasikaebust; 2023. aastal 9 kaebust ja 28 edasikaebust ning 2024. aastal 11 kaebust ja 20
edasikaebust. Kaebaja on ka korduvalt esitanud kaebuseid kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole
kohtusse pöördumise kord ega tähtajad kaebajale teadmata.
3. G.H esitas 21.01.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuses halduskohtu
13.01.2025 määruse peale, milles kordab oma kaebuses esitatud seisukohti ja palub
määruskaebus rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 13.01.2025
määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse
kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p
9).
5. Halduskohus tagastas kaebuse kohtulahendite tühistamise, teistmisavalduse lahendamise
ja kohtuasja läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuetes õiguspäraselt
HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest selliste nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu
pädevusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ilma neid üle
kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju
hüvitamise nõude kaebetähtaega ületades. Kaebaja taotles haldusasjas nr 3-19-1379 esitatud
kaebuses mittevaralise kahju hüvitamist seoses VangS § 44 lg 2 alusel kinnipeetavale
laekuvalt rahalt tehtud kinnipidamistega ja 22.10.2019 Tartu Ringkonnakohtu määrusest
selgus, et kaebus tagastatakse. Kaebaja sai 22.10.2019 määruse kätte järgmisel päeval ja
määruskaebust selle peale ei esitanud. Seda arvestades järeldas halduskohus põhjendatult, et
kaebaja sai või pidi aru saama ka praeguses kaebuses väidetava mittevaralise kahju tekkimise
võimalusest juba 2019. aastal. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtaeg saabus seega 2022. aastal
(HKMS § 46 lg 3, RVastS § 17 lg 3), ei ole 06.01.2025 esitatud kaebus tähtaegne.
Halduskohus jättis kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja põhjendatult ennistamata.
Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on esitanud pidevalt erinevaid kaebuseid ja
edasikaebuseid haldusasjades vähemalt 2019. aastast alates, mistõttu ei saanud tal olla
takistusi ka praeguse kahju hüvitamise nõude tähtaegseks esitamiseks. Vastupidist ei ole
kaebaja väitnud ka määruskaebuses. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada,
3(4)
3-25-57
et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu
01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
Eelnevast tulenevalt lõpetas halduskohus kahju hüvitamise nõudes õigesti menetluse HKMS §
152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel.
7. Ülaltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 13.01.2025 määruse
resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)