Court dismisses prisoner's non-material damage claim for unrequested insoles due to failure in mandatory pre-litigation procedure.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Tartu Administrative Court dismissed the prisoner's claim for compensation for pain caused by unrequested insoles sewn into his shoes. The prisoner argued that the insoles caused pain, but the prison administration contended he failed to explicitly request monetary compensation in his prior written request. The court ruled that the prisoner did not adhere to the mandatory pre-litigation procedure required by the Prison Act, thereby losing the right to sue for this specific non-material damage.
Regesto Legislator
Generato dall'IAVangistusseaduse § 11 lg 8; Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4: A claim for non-material damage arising from prison conditions is subject to a mandatory pre-litigation procedure; failure to explicitly request monetary compensation in the initial request to the prison renders the subsequent court claim inadmissible.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-461
Määruse kuupäev
4. märts 2025
Kohtunik
Kadri Palm
Kohtuasi
X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses parandatud jalanõudega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X kaebus.
2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi
tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 24. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu
Vangla vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja selgitas, et esitas 17. oktoobril 2024
avalduse jalanõude „Nike“ parandamiseks, kusjuures kaebaja palus õmmelda ainult tagant
ning soovis seda teha tasuta. Kui kaebaja sai jalanõud tagasi, siis avastas ta, et lisaks on
õmmeldud sisetallad, kuigi kaebaja seda teha ei palunud. Mingi aja pärast hakkasid sisetallad
õmmeldud kohast lagunema ning kaebaja kannale ja hüppeliigesele valu tekitama. Kaebaja
enam sisetaldu ei soovi. Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks kaebajale kahju valu tekitamise
eest.
2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 4. märtsil 2025 kaebaja 2. detsembri 2024.
a taotluse nr 1-13/24/614-1 ja Tartu Vangla 28. jaanuari 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/51-1.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus
kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust
korrast.
4. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette
kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib
kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt
rahuldatud.
5. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud
vangistusseaduses (VangS). VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et
kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud
korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata
või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
6. Tartu Vangla poolt 4. märtsil 2025 esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud
vangla poole üksnes taotlusega anda kaebajale uued sisetallad (taotlus registreeritud vanglas
2. detsembril 2024 nr-ga 1-13/24/614-1). Mainitud taotluse on kaebaja küll pealkirjastanud
kahjunõudena, kuid selles ei ole kaebaja nõudnud rahalist hüvitist selle eest, et jalanõude
parandamise järgselt põhjustasid jalanõud kaebaja kannale ja hüppeliigesele valu. Kui kaebaja
eesmärk oli muuhulgas mittevaralise kahju hüvitise nõudmine tekitatud valu eest, siis oleks
kaebaja pidanud selle selgesõnaliselt vanglale esitatud taotluses välja tooma.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks
lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, mistõttu tuleb esitatud kaebus tagastada
HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud.
9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)