Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-25-1098/8 Generato dall'IA

Court grants divorce when spouses mutually desire separation despite one party's name restoration condition.

Numero d'incarto 2-25-1098/8
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted the plaintiff's divorce request against the defendant, ruling that their marital relationship had irretrievably ended. Although the defendant agreed to the divorce only if the plaintiff restored their maiden name, the plaintiff refused this condition and insisted on keeping their current name. The court determined that since both parties expressed a desire to end the marriage, no further mediation was necessary, and the plaintiff's name preference did not legally bar the dissolution of the union.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Perekonnaseaduse § 65 lg 1; § 67 lg 1: A court may grant a divorce upon one spouse's application when the marital relationship has irretrievably ended, evidenced by both parties' desire to separate, without requiring additional mediation time.

Parole chiave

Generato dall'IA
divorce dissolution marital relationship breakdown mutual desire separation name restoration refusal court granted divorce civil procedure law marital status termination pretesa abusiva del locatore

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 3
Perekonnaseaduse (PKS) § 63
Perekonnaseaduse (PKS) § 66 p 2
TsMS § 173 lg 1 esimese lause
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis
TsMS § 173 lg 2
TsMS § 164 lg 1
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud
Nimeseaduse § 11 lõikest 1
Tulenevalt nimeseaduse § 11 lõikest 1 saaks kohus taastada hageja enne
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2025. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1098

Tsiviilasi

B.U hagi D.A vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: B.U (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Armand Mark

Kostja: D.A (isikukood XXX);

Kohtuistungi toimumise aeg

20.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.U hagi D.A vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada B.U ja D.A abielu, mis sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

5. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.U (edaspidi ka hageja) esitas 21.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse D.A (edaspidi

ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu

registreeritud xxxxxxxxxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted

abikaasaga lõppesid juba 2016.a. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt,

sest kostja ei ole nõus abielu lahutama.

2. Kostja teatas 06.02.2025 vastuses, et on nõus abielu lahutamisega, kuid soovib, et hageja

taastaks enne abielu kantud perekonnanime.

3. Kohus pidas 20.02.2025 istungi, millel kuulas hageja ja kostja suuliselt ära. Hageja

kinnitas, et jääb abilu lahutamise soovi juurde ega soovi saada kohtult kostjaga

leppimisaega. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega, kui hageja taastab enne

abielu kantud perekonnanime. Kuna hageja sellega ei nõustunud, teatas kostja, et ta ei ole

nõus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse

abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude

üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1

kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust

arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval,

millal kohtuotsus jõustub.

5. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus jõudis hageja ja kostja kirjalike

menetlusdokumentide ja suulise ärakuulamise põhjal veendumusele, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest mõlemad abikaasad soovivad abielu

lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pidanud kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg

3 alusel täiendavat leppimisaega. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel

sõlmitud abielu. Tulenevalt nimeseaduse § 11 lõikest 1 saaks kohus taastada hageja enne

abielu kantud perekonnanime vaid juhul, kui hageja ise seda taotleks. Kuivõrd hageja

soovis jätta endale oma praeguse perekonnanime, siis ei saa kohus taastada hageja varem

kantud perekonnanime.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb

menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik