Legislator Giurisprudenza & Legislazione
1-10-1272/76 Generato dall'IA

Estonian court dismisses appeal for extending criminal procedure costs payment due to prior extension limit.

Numero d'incarto 1-10-1272/76
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Respinto (Dismissed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court dismissed the defendant's appeal against a first-instance order refusing to extend the deadline for paying criminal procedure costs. The defendant argued that his inability to pay while imprisoned justified a further extension, but the court found no new grounds beyond his initial claim. The court ruled that since the first instance had already extended the payment deadline by one year, the statutory maximum limit under the Criminal Procedure Code prevented any further extension.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

KrMS § 423; § 424: The court may extend the payment deadline for criminal procedure costs only by a maximum of one year, and no further extension is permitted once this limit has been reached.

Parole chiave

Generato dall'IA
criminal procedure costs payment deadline extension prisoner inability to pay statutory maximum limit first instance order appeal dismissal Tartu Ringkonnakohtu

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
KrMS § 384 lg 2
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 13.
KrMS § 390
KrMS § 22
KrMS § 22 kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab KrMS-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
KrMS § 423
KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
KrMS § 424
KrMS § 424 kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
TMS § 31
TMS § 45
Peedori taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda KrMS §-st 423 ja §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi KrMS-is sätestatust.

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

1-10-1272

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-1272 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. septembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Mihkel Peedor’i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 13. septembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Mihkel Peedori määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsusega tunnistati Mihkel Peedor süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 3 aastat

7 kuud ja 8 päeva vangistust. Otsusega mõisteti M. Peedorilt välja menetluskulud summas

21 480.70 krooni. Kohtuotsus jõustus 15.09.2010.

11.10.2010 esitas M. Peedor Tartu Maakohtule avalduse, milles palus otsuse täitmise pikendamist temalt välja mõistetud menetluskulude osas 1 aasta võrra. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole tal vangistuses viibimise ajal võimalik antud summat tasuda, kuid vanglast vabanedes on tal olemas töökoht, mistõttu on tal siis võimalus menetluskulud probleemideta tasuda.

Maakohus tegi kindlaks, et M. Peedori taotlus oli põhjendatud ning lähtudes tema majanduslikust olukorrast pikendas Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsuse täitmist M. Peedorilt välja mõistetud menetluskulude osas 1 aasta võrra otsuse jõustumisest, s.o kuni 15.09.2011.

30.06.2011 esitas M. Peedor taas Tartu Maakohtule avalduse, milles palub otsuse täitmise pikendamist temalt välja mõistetud menetluskulude osas veel lisaks 6 kuu võrra. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole tal vangistuses viibimise ajal võimalik antud summat tasuda, kuna ta XXXX vanglas ning sissetulekut ei oma. Ka tema lähedaste majanduslik olukord on väga raske. Kinnipeetav loodab käesoleva aasta lõpus tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning tööle asuda, mis võimaldaks tal menetluskulude tasumisega alustada.

Tartu Maakohtu 13.09.2011 määrusega jäeti M. Peedori avaldus rahuldamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus tegi kindlaks, et M. Peedori teistkordne samasisuline taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TMS §-s 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Kohus on võlgnikule vastu tulles juba pikendanud menetluskulude tasumist 1 aasta võrra. Asjaolu, et kinnipeetava kontol ei ole olnud piisavalt rahalisi vahendeid ja seetõttu ei ole saanud ka võlgnevuste katteks kinnipidamisi teha, ei anna põhjendatud alust täitmise peatamiseks ning selline olukord ei ole kindlasti käsitletav võlgniku suhtes ebaõiglase täitmisena TMS § 45 tähenduses, mistõttu täitmise peatamiseks alus puudub. Täitmise teistkordne peatamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja – Eesti Vabariigi huve arvestav.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Peedor, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema avaldus rahuldada. Taotluse põhjendustes märgib M. Peedor, et tema olukord ei ole esmakordse taotluse esitamise ajaga võrreldes muutunud. Ta on vanglas, tööd ei ole ja kui vangla tagaks talle XXXX, siis eeldatav sissetulek oleks XX-XX eurot, mis oleks ebapiisav. Antud hetkel omandab M. Peedor vanglas XXXX. Lähedaste majanduslik olukord ei võimalda neil M. Peedorit materiaalselt toetada. Ligikaudu kolme kuu pärast on kinnipeetaval lootust tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ja vabanedes on tal olemas garanteeritud töökoht. Seega oleks tal siis võimalik ka menetluskulusid tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.

M. Peedor esitas maakohtule taotluse täitmise pikendamiseks 6 kuu võrra. Maakohus, tuginedes KrMS §-le 432 ja TMS §-le 45 jättis M. Peedori taotluse täitmise pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures ainuüksi TMS §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel.

Esiteks on maakohtunik eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna. KrMS § 22 kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab KrMS-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene KrMS-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt KrMS §-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks

M. Peedori taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda KrMS §-st 423 ja §-st 424, mitte asuda seda hindama TMS § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi KrMS-is sätestatust.

Kuigi maakohus on lähtunud määruses esmajoones TMS §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul M. Peedori taotlust käsitada temalt väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlusena KrMS § 424 järgi, kuivõrd M. Peedori taotluse kohaselt soovib ta menetluskulude tasumist alustada ajal, kui ta vangistusest vabaneb.

Ringkonnakohus peab vajalikuks esmalt rõhutada, et kriminaalmenetluskulude tasumist on KrMS §-st 424 tulenevalt võimalik pikendada üksnes ühe aasta võrra. Käesoleval juhul on maakohus Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsuse täitmist M. Peedorilt välja mõistetud menetluskulude osas juba aasta võrra pikendanud, mis juba iseenesest välistab M. Peedori teistkordse täitmise pikendamise taotluse rahuldamise. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et M. Peedori puhul ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise. M. Peedor on oma taotlust põhjendanud sellega, et ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes nimetatud asjaolud ei saa kaasa tuua täitmise pikendamist KrMS § 424 alusel. Vastasel juhul oleks alus täitmise pikendamise kohaldamiseks olemas kõigi reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetute puhul, kes vangistuses ei tööta. See oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Muid põhjuseid täitmise pikendamiseks M. Peedor oma taotluses esitanud ei ole.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau