Legislator Giurisprudenza & Legislazione
2-24-127217/9 Generato dall'IA

Court dismisses defendant's appeal and orders Holm Bank to recover debt plus interest and costs.

Numero d'incarto 2-24-127217/9
Autorità giudiziaria
Giurisdizione Estonia (EE)
Data della decisione
Esito del giudizio Accolto (Allowed)

Sintesi Legislator

Generato dall'IA

The court granted Holm Bank's claim against D. K. for a debt of 1,324.64 euros, including principal, interest, and procedural costs. The defendant failed to submit a written response, and the court found the plaintiff had adequately verified the defendant's repayment capacity through credit registry checks. Consequently, the judgment was upheld as fully proven and legally sound under the Contract Act.

Regesto Legislator

Generato dall'IA

Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 6; § 108 lg 1; § 94 lg 1; § 113 lg 1 ja § 113-2 lg 2 p 2: A claim based on a valid contract is upheld when the defendant fails to contest it and the plaintiff has verified the debtor's solvency.

Parole chiave

Generato dall'IA
contractual debt recovery default judgment contract act provisions procedural costs allocation credit registry verification failure to respond interest and penalty tardivo pagamento delle spese

Disposizioni normative citate

Generato dall'IA
Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 1 ja 6
Võlaõigusseaduse § 108 lg 1
Võlaõigusseaduse § 94 lg 1
Võlaõigusseaduse § 113 lg 1
Võlaõigusseaduse § 113-2 lg 2 p 2
TsMS § 407 lg 1 ja 3
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
TsMS § 468 lg 1 p 2
TsMS § 173 lõike 1
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
TsMS § 174 lõike 2
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2
TsMS § 162 lõike 1
TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud
TsMS § 175 lg 1
Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 178 lõike 1
Riigilõivuseaduse § 59 lg 1
Riigilõivuseaduse lisa 1
TsMS § 147 lg 5
lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.
Generato dall'IA

Ti chiedi come si applica questa sentenza alla tua fattispecie?

Analizza questa decisione insieme alla legislazione federale e cantonale, ai commentari e alla giurisprudenza successiva in Legislator AI.

Apri in Legislator →

Testo completo

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

08.01.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-127217

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi D. K.’i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Holm Bank AS (ik 14080830)

Lepinguline esindaja: Helina Sild

Kostja:

D. K. (ik XXX)

Hagihind

1324,64 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja Holm Bank AS-i kasuks 1324,64 eurot, millest

1100,39 eurot moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot

lepingutasu ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.

Jätta poolte menetluskulud kostja D. K.’i kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt

menetluskulud summas 300 eurot hageja Holm Bank AS-i kasuks.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (5)

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav

kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-

is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude

kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja

kostjale laenu 1301,49 eurot, M OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise

lõpptähtajaga 20.06.2026, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 17,90% aastas. Lepingu

koostamise päeval on Lepingu p 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 36,76% aastas

eeldusel, et intressimäär on 17,90% aastas, laenutähtpäev 20.06.2026, lepingu sõlmimise tasu

39,04 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu p

5 kohaselt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma

lepingu sõlmimise päeval 2042,02 eurot. Vastavalt Lepingu p 2 võib pank nõuda viivist

lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses

viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 17,90% aastas

(0,05% päevas). Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu

tagastamine toimuma 20.07.2023 kuni 20.05.2026 osamaksena summas 56,73 eurot ja

20.06.2026 osamaksena summas 56,47 eurot.

Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud

kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt

peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on

märkinud igakuiseks sissetulekuks 1315 eurot ja kohustusteks 200 eurot (Lisa 2

Krediiditaotlus). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud

andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud

päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister (Lisa 3 Maksehäire

kontroll) - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt

öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (Lisa 4

Päring Maksu- ja Tolliametisse). Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt on kostjal püsiv

töösuhe aastast 2021. Kostja märkis enda sissetulekuks 1315,00 eurot, Maksu- ja Tolliameti

päringuga on teada, et Kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 849,24 eurot. Hageja on

küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt

konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud

2 (5)

Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest

pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt Hageja vajadusele (Lisa 5 Accountscoringu

väljavõte). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks

1237 eurot ning igakuiseks kohustuseks 606 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1237 eurot ning kohustuseks 606 eurot. Hageja hinnangul

oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja lisab

hagile limiidi otsuse andmed (Lisa 6 Krediidimenetlus ja otsus).

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on

maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 20.02.2024. 20.03.2024 osamakse on

tasutud osaliselt summas 5,16 eurot. Alates 20.04.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed

tasumata. Lepingu punkt 2 kohaselt on hagejal õigus kostjale saata võlgnevuse kohta tasulisi

nõudekirju (käesoleval juhul võla sissenõudmiseks tehtud kulud), mis on ette nähtud hageja

veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot.

Hageja on saatnud Kostjale postiga võlgnevuse kohta tasulised meeldetuletuskirjad. Kokku

nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.

Hageja on 28.05.2024 kostjale saatnud lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse),

milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 07.06.2024 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on

hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära

ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei

reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele on hageja 28.06.2024

saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 15.10.2024 seisuga on 1100,39 eurot, mille hageja palub

kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 17,90% aastas,

perioodi eest 21.02.2024 kuni 11.07.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest

järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 125,23 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 17,90% aastas ehk 0,049041% päevas, perioodi

21.03.2024 kuni 15.10.2024, suurusega 54,79 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse

koostamiseni ehk kuni 15.10.2024. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu

lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p 2 kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 39,04 eurot.

Alates 20.04.2024 on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.

Kokku tasumata 29,23 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud

meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenulepingu menetluskulud on kogusummas 15 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1324,64 eurot, millest 1100,39 eurot

moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot lepingutasu ja 15 eurot

menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.

Viru Maakohtu 15.10.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale

kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 18.12.2024. Kostja 14-päeva

jooksul, s.o hiljemalt 02.01.2025 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud ega

taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole

kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

3 (5)

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse

tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1

punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse

AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute

andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud kostja poolt

taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile,

mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101

lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg

2 p-ga 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

4 (5)

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 280 eurot

ning maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59

lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab,

et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud

20 eurot on TsMS § 4842

alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja

töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 300 eurot (280+20).

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)