Court allows divorce by default judgment as both parties consented and relationship ended irrevocably.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court granted the plaintiff's divorce petition via a default judgment because the defendant explicitly consented to the dissolution of the marriage. Both parties confirmed in court that their relationship had irretrievably ended and they had no desire to reconcile. Consequently, the court ruled that the statutory conditions for divorce were met and dissolved the marriage registered in 2016.
Regesto Legislator
Generato dall'IATsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3; § 440 lg 1; Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1: When both spouses consent to divorce and the relationship has irretrievably ended, the court may grant a default judgment to dissolve the marriage.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus
Kohtuasja number 2-24-15245 Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi A S hagi V S-i vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A S (isikukood XXX) Kostja V S (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistung 12.12.2024 RESOLUTSIOON
1. Rahuldada A S hagi V S-i vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lahutada A S (isikukood XXX) ja V S-i (isikukood XXX) abielu, mille sõlmimist on kinnitanud Ida-Viru Maavalitsus 02.09.2016.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Tagastada A S pangakontole nr XXX pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Selgitused ja edasikaebamise kord Viru Maakohtu menetluses on A S (hageja) hagi V S-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Asjas toimus 12.12.2024 kohtuistung, kus kostja kinnitas, et nõustub abielu lahutamisega ja tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid. Kui kostja tunnistab hageja nõuet, rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3, § 440 lg 1). Kohus ei ole TsMS § 440 lg 4 järgi abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid võib selle olenevalt asjaoludest vastu võtta. Eelkõige peab kohus veenduma, et pool nõustub abielu lahutamisega vabast tahtest, mitte sunnist vms asjaolust. Hagi rahuldamisel õigeksvõtuotsusega võib otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ära jätta (TsMS § 444 lg 3). Praegusel juhul puudub põhjus keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest. Poolte abielu sõlmimist kinnitas Ida-Viru Maavalitsus 02.09.2016. Mõlemad pooled kinnitasid suulistes avaldustes, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ega näe võimalust abielusuhete taastamiseks. Kohtul puudub kahtlus, et otsus abielu lahutada on poolte vaba tahe. Pooled ei 2-24-15245
soovinud leppimisaega. Seega on täidetud perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud tingimus abielu lahutamiseks. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Kohus teeb otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS §
456 lg 1). Pooled loobusid istungil edasikaebeõigusest. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei või nad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebust (TsMS § 630 lg 2). Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heleen Jääger kohtunik 2(2)