Administrative court dismisses prisoner's complaint regarding criminal investigation procedures as outside its jurisdiction.
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe administrative court dismissed Juri Kolesnikov's complaint against Tartu Prison regarding the handling of his request for clarification on a plea bargain offer. The court found that the prison's actions were part of a criminal investigation process governed by the Criminal Procedure Code, not an administrative act. Consequently, the court ruled that such matters fall under the exclusive jurisdiction of criminal courts and cannot be reviewed by the administrative branch.
Regesto Legislator
Generato dall'IAHKMS § 121 lg 1 p 1; HKMS § 4 lg 1; KrMS § 240 p 1; The administrative court lacks jurisdiction to review acts or omissions occurring within the course of criminal proceedings, which must be challenged according to the specific procedures set forth in the Criminal Procedure Code.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IAGiurisprudenza citata
Generato dall'IATesto completo
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-3202
Määruse kuupäev
10. detsember 2024
Kohtunik
Kadri Palm
Kohtuasi
Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla
tegevuse peale seoses kriminaalmenetluses selgituste
andmisega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest
vabastamiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Vangla kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 21. novembril 2024 Tartu Halduskohtule
kaebuse, milles soovis, et kohus nõuaks vanglalt välja materjalid seoses kaebaja 2. oktoobri
2024. a pöördumisega nr 1-11/24/249-1. Kaebuse kohaselt on tegemist haldusasjaga, kuna
tegemist on Tartu Vangla ametnikega ning just Tartu Vangla ametnikud käitusid kaebajaga,
mitte keegi teine. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest
vabastamiseks ning advokaadi andmiseks.
2. Tartu Halduskohus jättis 25. novembri 2024. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta,
andes kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning jättis kaebaja
taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 30. novembril 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4. Vastuseks kohtunõudele esitas Tartu Vangla 9. detsembril 2024 kaebaja 2. oktoobri 2024.
a pöördumisega nr 1-11/24/249-1 seonduvad materjalid.
5. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse
lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6. Kohtule arusaadavalt vaidlustab kaebaja praegusel juhul Tartu Vangla tegevust seoses
kriminaalmenetluse raames antud selgituste kordamata jätmisega. Tartu Vangla poolt 9.
detsembril 2024 esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 19. augustil 2024 vanglale
pöördumise (numbriga 2-3/24/2138-1), milles kaebaja soovis, et talle meenutataks, millise
sisuga pakkumise tegi prokurör kaebajale. Vangla ei vastanud kaebaja esitatud küsimusele,
vaid edastas selle 22. augusti 2024. a kirjaga nr 2-24/2138-2 lahendamiseks Lõuna
Ringkonnaprokuratuurile.
7. Kohus on seisukohal, et vangla antud selgitused kokkuleppemenetluse võimaluste kohta
ning pärast selgituste andmist vanglapoolne keeldumine selgituste kordamisest ei ole toiming
või haldusakt HKMS-s mõistes. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 240 p 1 näeb ette,
et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta
kahtlustatavale või süüdistatavale ja tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise
võimalust, nende õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise
tagajärgi, kusjuures KrMS § 213 lg 1 p-st 5 tulenevalt on prokuratuuril õigus anda
uurimisasutusele korraldusi. Käesoleval juhul on kohtule arusaadavalt prokuratuur andnud
Tartu Vanglale korralduse selgitada kaebajale KrMS § 240 p-s 1 toodut. Vaatamata sellele, et
kokkuleppemenetluse võimalust puudutava teabe on kaebajale edastanud vangla, ei muuda
sama teabe teistkordselt küsimine vaidlust halduskohtu pädevuses olevaks.
8. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud
vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb
seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Kui kaebaja leiab, et Tartu
Vangla ametnikud rikkusid kokkuleppemenetluse võimaluste selgitamisel kaebaja õigusi,
tuleb Tartu Vangla tegevust vaidlustada KrMS-s sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 228 lg-
le 1 on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus
uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete
rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema
õiguste rikkumise.
9. Kohus lisab, et antud juhul ei ole asjakohane ka kaebaja poolt viidatud 27. aprilli 2023. a
vaideotsus nr 1-11/58-2. Mainitud vaideotsuses käsitleti kaebaja taotlust väärteomenetluse
materjalidest koopiate saamisel, mida ei saa samastada käesolevas asjas esitatud kaebusega.
10. Kuna eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohus sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse
ega hinnata nende õiguspärasust, siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel
halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
11. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega
sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei
ole kohtu menetluses olnud.
12. Et kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest
vabastamiseks läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)