Legislator Jurisprudence & Législation
1-06-14427\1 Généré par l'IA

Court dismisses summary procedure due to missing income evidence required for fine calculation under Criminal Procedure Code.

Numéro de cause 1-06-14427\1
Autorité / Tribunal
Juridiction Estonie (EE)
Date de la décision
Issue du litige Rejeté (Dismissed)

Synthèse Legislator

Généré par l'IA

The court rejected the application of summary procedure because essential evidence for calculating the defendant's average daily income was missing. The prosecution failed to obtain tax records or other documents necessary to determine the fine amount under the Criminal Procedure Code. Consequently, the court ordered the return of the case file to the prosecutor for continued proceedings.

Regeste Legislator

Généré par l'IA

KrMS § 233 lg 1; KarS § 44 lg 2: Summary procedure cannot be applied when the court lacks sufficient evidence to calculate the average daily income required for determining the size of a monetary penalty.

Mots-clés

Généré par l'IA
summary procedure monetary penalty average daily income evidence requirements fine calculation criminal procedure code procedural dismissal

Dispositions légales citées

Généré par l'IA
KrMS § 233 lg 1
Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal.
KarS § 424
RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik R.G süüdistuses KarS § 424 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.
KarS § 44 lg 2
KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel.
KarS § 44 lg 3
Vabariigi Valitsuse määrus nr 264 § 2
Korra § 11
Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on käesolevas asjas ainus dokument, millel võib olla seos süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamisega, on tl.
Korra § 12 lg 1
Asjas puudub ka teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille oleks vastavalt korra § 12 lg 1 pidanud koostama uurija § 11 ettenähtud tõendi või süüdistatava elatustaset iseloomustavate andmete põhjal.

Vous souhaitez savoir comment cet arrêt s'applique à votre dossier ?

Analysez cette décision avec la législation fédérale, le droit cantonal, la doctrine et la jurisprudence subséquente dans Legislator AI.

Ouvrir dans Legislator →

Texte complet

1-06-14427

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14427 (06231401191)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi R.G süüdistuses KarS järgi lühimenetluses

Süüdistatav R.G – isikukood

XXXXXXXX, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, elukoht:

XXXXXXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras

karistamata; väärtegude eest

karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend - elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik R.G süüdistuses KarS § 424 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused. R.G süüdistatakse selles, et olles 09.01.2006. a. karistatud LS § 74

19 alusel rahatrahviga

12 000 krooni 17.12.05. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas 05.09.2006. a. kell 22.30 Harjumaal Harku vallas Tallinn-Kloogaranna tee 17. kilomeetril, liikudes Tallinna sunnas, juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Peugeot 406 registrimärgiga 783 APV.

Sellega pani R.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.

KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega.

Asjas puuduvad kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 06231401191 on alustatud 14.09.2006. a. KarS § 44 lg 2 järgi tuleb keskmine päevasissetulek arvutada 2006. aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust.

Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.02. a määrusega nr 264 vastu võetud Keskmise päevasissetuleku „ arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud ) § 2 kohaselt leitakse kord

rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava

tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta.

Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksuja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Asjas ei nähtu, et pädevatele isikutele oleks tehtud taotlus süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete esitamiseks.

Asjas puuduvad tõendid süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks, samuti dokumendid, millest nähtuks, et neid tõendeid oleks hankida püütud või et sellist arvutust oleks püütud teha.

Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on käesolevas asjas ainus dokument, millel võib olla seos süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamisega, on tl. 24 asuv mingi andmebaasi päringutulemuste väljatrükk, kuid see ei vasta ei sisu ega vormi poolest vastavale tõendile ettenähtud nõuetele ning sellest ei nähtu ka mingeid päevasissetuleku arvutamiseks vajalikke andmeid. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et tl. 24 asuvat andmebaasi väljatrükki ei või nimetada X-tee maksuameti andmeteks, nagu seda on tehtud kriminaalasjas olevate dokumentide loetelus (rida 19). Asjas puudub ka teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille oleks vastavalt korra § 12 lg 1 pidanud koostama uurija § 11 ettenähtud tõendi või süüdistatava elatustaset iseloomustavate andmete põhjal. Süüdistusakti märgitu, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on 0 krooni, on seega ilma igasuguse aluseta.

Kuna kriminaalasja lahendamine kriminaaltoimiku materjalide põhjal pole võimalik, siis lühimenetlust kohaldada ei saa ning kohtul tuleb KrMS § 2351 lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Kohus peab vajalikuks ka märkida, et süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta teatise koostamisel tuleb arvestada ka sellega, et rahvastikuregistri andmetel on süüdistataval ülalpeetav – XXXXX. a. sündinud poeg D. Samuti tuleb süüdistatavalt küsida tema võimalike maksevõimet mõjutavate maksekohustuste kohta.

Kohtunik