Court dismisses early release request due to repeated prison rule violations and high recidivism risk.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected the director's request for conditional early release for inmate Peep Kallast, who had served a sentence for theft and robbery. Although the inmate claimed improved behavior and stable life prospects, the court noted nine disciplinary infractions during imprisonment and a history of committing crimes while under supervision. Consequently, the court found insufficient trust in the inmate's ability to remain law-abiding during the probationary period.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76 lg 1,2; KrMS § 426,432,383,384: Conditional early release is not an absolute right and requires judicial discretion based on the offender's conduct, where lack of trust in future law-abiding behavior precludes granting release.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
M Ä Ä R U S
Tallinnas,28. augustil 2006.a.
1-06-10111
Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Peep Kallaste tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks t u v a s t a s :
Peep Kallaste oli süüdi mõistetud 26.09.2001.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3 järgi, karistuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. KrK § 40 lg 3 kohaselt liideti osaliselt Rapla MK 15.02.2001 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa (3k 27p) ning lõplikuks karistuseks 7 aastat 8 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks aeg 17.10.2000-14.02.2001. 15.11.2001 Tallinna RK – täpsustada maakohtu resolutiivosa ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 4 kuud 3 päeva vangistust.
Karistuse kandmise aja algus on 26.09.2001.a. ja lõpp 29.01.2009.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 09.07.2006.a.
Peep Kallastet on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 9 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega korrektsed ja vaoshoitud, suudab oma käitumist kontrollida. Neljal korral on viibinud eesmärgipäraselt väljasõidul. On rakendunud vangla majandusosakonnas sanitaartehnilistele ja metallitöödele. Vangistuse ajal õppinud ei ole. Suhtumine toimepandud kuriteosse on reaalne, on võimeline kahetsema vastutustundetut käitumist. Vanglasoleku ajal on ümber hinnanud oma elu väärtusi. Arvab, et nüüdseks on suurenenud teadmine isiklikust vastutusest ja õigetest valikutest seaduskuulekaks toimetulemiseks ning riskifaktori olemasolust. On motiveeritud asuma tööle, elama normaalset pereelu ning osalema oma lapse kasvatamisel. Pärast vabanemist on olemas kindel eluja töökoht ning elukaaslase nõusolek toetada nii moraalselt kui materiaalselt. Murru Vangla direktor taotleb Peep Kallaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk väike, kuna kinnipeetaval on vabanedes olemas toetavad lähedased, eluja töökoht. Uue kuriteo toimepanemise riski võib tõsta liigne alkoholi tarvitamine, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid samas on alkoholi tarvitamist aastatega vähemaks jäänud ning see vähendab ka riski.
Prokurör ei toeta taotlust.
Ära kuulanud Peep Kallaste, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele.
Kohus leiab, et Peep Kallaste ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Peep Kallaste on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Teda on karistatud varguste ja röövimise eest. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Peep Kallastel oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Tema käitumine vangistuse ajal ei olnud eeskujuline ,9 korral ta rikkus režiimi . Vabaduses ta tarvitas alkoholi, 10.12.1999.a. ta vabanes vanglast ja juba seitsme kuu pärast ta pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja hinnangul uue kuriteo toimepanemise riski võib tõsta liigne alkoholi tarvitamine, kuna kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 5 kuud 1 päeva) vabastada vangistusest.
Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras:
Jätta Murru Vangla direktori taotlus Peep Kallaste tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata.
Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule.
Kohtunik: