Court convicted defendant of embezzlement and imposed a fine of 4000 krooni under Estonian Criminal Code.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court convicted the defendant, M.E., of embezzlement for misappropriating state funds and work clothes totaling 2167 krooni. Although the defendant voluntarily restored the loss and expressed remorse, the prosecution recommended a fine of 4000 krooni, which the court adopted as the appropriate penalty for a second-degree offense. Consequently, the defendant was found guilty and ordered to pay the fine to the Ministry of Finance.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 201 lg.1; KarMS § 254: Where a defendant embezzles property and voluntarily restores the loss with remorse, the court may impose a fine as the lightest penalty if aggravating circumstances are absent.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
27.04.2005.a. Julia Vernikova Harju Maakohutu kohtunik
lahendas käskmenetluse korras kriminaalasja
M.E, isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodakondsus, keskharidusega, töötab mitteametlikult, varem kohtulikult karistamata.
süüdistuses KarS § 201 lg.1 järgi
tegi kindlaks:
M.E süüdistatakse selles, et tema, töötades EAS klienditeenindaja ajavahemikus
09.06-10.06.2005.a. omastas EAS vara, s.o. raha 1832 krooni ja tema kasutusse antud ametirõivad maksumusega 785 krooni, tekitades sellise tegevusega EAS-le varalist kahju 2167 krooni.
Seega M.E pööras enda kasuks valduses oleva võõra vara, s.o. pani toime KarS § 201 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud varaline kahju on heastatud.
Prokurör pidas võimalikuks M.E karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 4000 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja tekitatud kahju vabatahtlik heastamine. Seega on põhjendatud süüdistatava karistamine kõige kergema karistusliigiga – rahalise karistusega.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada KarS § 201 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline M.E karistus 80 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 4000 (neli tuhat) krooni.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100064939. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile
Kriminaalasi nr. 1-06-4904
KrMS § 175, § 179
alusel välja mõista M.E-lt sundraha 4500 krooni, kaitsja tasu summas 424.80 krooni riigituludesse.
Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.
Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldises korras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
Julia Vernikova Kohtunik