Court denies conditional early release for an 8-time recidivist due to high risk and lack of rehabilitation.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected the prisoner's application for conditional early release, citing his status as an eight-time recidivist and lack of rehabilitation. While the prison reported good conduct, the criminal care officer argued the defendant poses a significant danger due to his repeated offenses and absence of a stable home. The court ruled that releasing him would violate public justice and contradict the general aims of punishment, mandating full sentence execution.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the offender is a habitual recidivist with no prospects of rehabilitation, as releasing such an individual would undermine public justice and the general aims of punishment.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-08-11896
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-11896
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Pentti Philipsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Pentti Philips (ik: 36502250021; viibib Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Pentti Philips tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Philipsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Pentti Philips tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.02.2008.aasta otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju
Maakohtu 31.10.2005.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg.
Ringkonnakohtu 11.04.2008.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 27.02.2008.a kohtuotsus osaliselt ja tunnistati P. Philips süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS §
65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 31.10.2005.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 3 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 14.11.2006.a ja lõpp on 13.11.2009.a.
P. Philipsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseeriva tegevuse hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama xxx, majanduslikult loodab hakkama saada abiraha ja toetusega.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P. Philipsi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on 8 korda kriminaalkorras karistatud, tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ja mõtlemine. Samuti puudub kinnipeetaval elukoht, kuna kinnipeetava endine elukaaslane ei soovi P. Philipsi elama asumisega tema korterisse.
Pentti Philips taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem 8-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 8. korda. Vabanedes puuduvad nii kindel elukui ka töökoht. Samuti nähtub kriminaalhooldaja ettekandest ja Vangla poolt koostatud iseloomustusest, et isikul puudub soov endale tööd leida, vaid loodab hakata elama abirahadest ja toetustest. Kuna isikut on 8-korral kriminaalkorras karistatud, näitab see seda, et P. Philips ei ole teinud endale järeldusi õiguskuuleka käitumise järgimiseks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P. Philips tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Philipsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 8- korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 8. korda. Vabanedes puuduvad nii kindel elukui ka töökoht. Samuti nähtub kriminaalhooldaja ettekandest ja Vangla poolt koostatud iseloomustusest, et isikul puudub soov endale tööd leida, vaid loodab hakata elama abirahadest ja toetustest. Kuna isikut on 8-korral kriminaalkorras karistatud, näitab see seda, et P. Philips ei ole teinud endale järeldusi õiguskuuleka käitumise järgimiseks.
Arvestades P. Philipsi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel
vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik