Court dismisses police officer's refusal to revoke driver's license due to lack of specific justification for the supplementary penalty.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court dismissed the traffic officer's decision to impose a supplementary penalty of license revocation on the defendant. While the defendant admitted to driving under the influence, the officer failed to provide specific reasons justifying the revocation over a fine alone. The court ruled that the officer's general reference to public safety did not constitute a valid motive, as the penalty must be tailored to the individual's circumstances.
Regeste Legislator
Généré par l'IALiiklusseaduse § 7419 lg 2; The court must provide specific, individualized justification for imposing a supplementary penalty of license revocation, rather than relying solely on general public safety arguments.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
4-07-4886
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg 13.juuni 2008.a Kohtuistungi sekretär Kristi Paju Väärteoasi Jürgen Lamp´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane´i 15.08.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,022436 Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku kaitsja Ivo Kallas kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Jürgen Lamp´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 15.08.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,022436 lisakaristuse tühistamiseks.
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane´i 15.08.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,022436 Jürgen Lamp´ile Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas.
Edasikaebamise kord
Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu.
KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane´i 15.08.2007.a otsusest nähtuvalt rikkus Jürgen Lamp 08.05.2007 LE § 76 p 1 nõudeid, mis seisnes selles, et Jürgen Lamp juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Jürgen Lamp´ile määrati karistuseks Liiklusseaduse §-s 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahv 175 trahviühikut s.o 10 500 krooni ning Liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks.
07.septembril 2007.a esitas Jürgen Lamp Harju Maakohtule kaebuse nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele, milles ta vaidlustas talle mõistetud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku Jürgen Lamp´i kaitsja esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et nad ei vaidlusta liikluseeskirja rikkumist, kuid taotlevad lisakaristuse tühistamist, kuna selle kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on kohtuvälise menetleja otsuses täielikult motiveerimata.
Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et Jürgen Lamp´ile mõistetud karistus on propoprtsionaalne rikkuja isikuga, kohtuväline menetleja ei näe alust mõistetud karistuse kergendamiseks.
Kohus, üle kuulanud menetlusaluse isiku Jürgen Lamp´i, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate järeldusteni. Vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huve. Jürgen Lampile karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et „olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumisega.“ Vastavalt Liiklusseaduse §-le 7419 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 esimeses lõikes sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega ei ole lisakaristuse kohaldamine seadusandja poolt obligatoorselt ette nähtud vaid on menetleja diskretsiooniotsus mida peaks kindlasti põhjendama. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole lisakaristuse kohaldamise vajadust konkreetselt Jürgen Lamp´i suhtes millegagi motiveerinud, on vaid viidanud üldiselt vajadusele rikkujaid karmilt karistada, eelistades sellega õiguskorra kaitsmise huve konkreetse isiku süü suuruse ja muude KarS §-s 56 lg 1 sätestatud asjaolude hindamisele. Samas on just süüdlase isik määravaks karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole toodud ühtegi motiivi, miks rahatrahv üksinda ei ole piisav karistus mõjutamaks Jürgen Lamp´i edaspidi süütegusid mitte toime panema. Kohus leiab, et Jürgen Lampi karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, tema vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Jürgen Lampi isikut, tema poolt toime pandud rikkumise asjaolusid, leiab kohus, et Jürgen Lamp on isik, kelle suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendamatu, selles osas tuleb otsus tühistada.
Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135
Katre Poljakova Kohtunik