Court denies conditional early release due to recidivism and failure to participate in rehabilitation programs.
Estonie (EE)
Synthèse Legislator
Généré par l'IAThe court rejected the prisoner's request for conditional early release, citing his history of repeated offenses and violent behavior. Although the prison administration and probation officer supported release, the prosecutor argued the inmate posed a high risk of reoffending and had not engaged in rehabilitation programs. The court ruled that granting release would undermine the purpose of the sentence and violate public justice, mandating the full execution of the term.
Regeste Legislator
Généré par l'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the offender's history of recidivism, violent conduct, and lack of participation in rehabilitation programs indicate that release would be premature and defeat the aims of punishment.
Mots-clés
Généré par l'IADispositions légales citées
Généré par l'IATexte complet
1-08-6163
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-6163
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Jevgeni Vološtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Jevgeni Vološtšuk (isikukood: 36310190336; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Jevgeni Vološtšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 05.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Vološtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Jevgeni Vološtšuk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 24.01.2008.a otsusega KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 30.01.2007.a otsusega mõistetud karistusega, suurendades üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg - 6 kuud ja 3 päeva karistuse hulka.
Karistuse kandmise algus oli 30.01.2007.a ja lõpp on 25.11.2009.a.
J. Vološtšuki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, on lõpetanud keevitaja, elektriku ja õmbleja kursused. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama oma endisesse elukohta xxx asulas ning töökoht on vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Vološtšuki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavale on otstarbekas määrata kriminaalhooldus.
Jevgeni Vološtšuk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kohtuotsusest ja kohtuistungil kuuldust teeb prokurör järeldused, et kinnipeetava käitumine on äärmiselt ettearvamatu ja vägivaldne. Kinnipeetav ei ole vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, mis maandaks tema käitumisest tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani ta toime katseajal, kuid ei ole oma kriminaalset käitumist muutnud. Toimepandud kuritegu oli raske ja mitmeepisoodiline, mistõttu, arvestades isiku varasemat käitumist, aga ka tegevusi vangistuse ajal, leiab prokurör, et vabastamine oleks ennatlik ja karistuse eesmärgid ei ole täidetud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Vološtšuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Vološtšuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav ei ole vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides, mis maandaks tema käitumisest tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani ta toime katseajal, kuid ei ole oma kriminaalset käitumist muutnud. Toimepandud kuritegu oli raske ja mitmeepisoodiline, mistõttu, arvestades isiku varasemat käitumist, aga ka tegevusi vangistuse ajal, oleks vabastamine ennatlik ja karistuse eesmärgid ei ole täidetud.
Arvestades J. Vološtšuk poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik