3-25-4332/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4332

Haldusasi

U.V

kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

otsustama uuesti kaebaja vaide esitamise tähtaja või selle

ennistamise üle

Menetlusosalised

Kaebaja – U.V, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia

Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja nr 2-25-19882 juurest asjale juurde täiteasja nr 024/2025/2598

dokumendid.

2. Jätta U.V 20.02.2026 kaebuse muutmise avaldus vastu võtmata.

3. Rahuldada U.V kaebus ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit U.V 30.10.2025 vaiet

läbi vaatama.

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt U.V kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

3-25-4332

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) saatis 13.03.2025 U.V-le (kaebaja) teavituse

alusetult makstud perehüvitise kohta (dtl 39–42). Kirja kohaselt on kaebaja lapse eest

makstud perioodil 20.12.2016–30.09.2024 toetusi kogusummas 12 300,21 eurot. Kaebaja

esitas taotlused peretoetuse ja vanemahüvitise määramiseks vastustajale 05.01.2017 ning

kinnitas, et elab koos lapsega alaliselt Eestis. Laps sündis Itaalias 25.09.2016. Vastustaja

edastas infopäringu andmete kontrolliks Itaalia pädevale asutusele. Itaalia pädeva asutuse

teatel elab pere alates 26.09.2016 Itaalias, lapse ema ei tööta, lapse isa töötas Itaalias kuni

20.10.2024. Peretoetust Itaalias määratud ega makstud ei ole. Perehüvitisi on õigus saada

Eestis elaval isikul. Kui lapsevanemad elavad ja töötavad erinevates Euroopa Liidu

liikmesriikides, siis on esmane perehüvitiste maksja riik, kus lapsevanem töötab. Kuna Itaalia

pädev asutus kinnitab pere elamist Itaalias, siis puudus kaebajal õigus saada perehüvitist

Eestis. Alusetult makstud toetused tuleb vastustajale tagastada. Vastuväited tuleb esitada 15

päeva jooksul pärast kirja kättesaamist.

2. Vastustaja kohustas 29.05.2025 ettekirjutusega nr P13-V2025-177793 (dtl 44–48)

kaebajat tagasi maksma peretoetuse summas 6793,49 eurot, hinnatõusu leevendamise toetuse

summas 50 eurot ja vanemahüvitise summas 5456,72 eurot ühe kuu jooksul ettekirjutuse

kättesaamisest arvates. Kaebaja lapse eest on makstud alusetult perehüvitisi. Kuna kaebaja

pere elas Itaalias, siis puudus tal perioodil 20.12.2016–30.09.2024 õigus Eestis makstavale

perehüvitisele. Kaebajat teavitati sellest 13.03.2025. Kaebaja ei ole vastustaja kirjale vastanud

ega alusetult makstud peretoetust tagastanud. Makstud toetus kuulub täies ulatuses

tagasinõudmisele. Ettekirjutuse täitmiseks antakse mõistlik tähtaeg.

3. Tallinna kohtutäitur AP teavitas 21.10.2025 kirjaga kaebajat täiteasja nr 024/2025/2598

algatamisest1. Vastustaja oli esitanud täitmisavalduse 20.10.2025.

4. Kaebaja esitas ettekirjutuse peale 30.10.2025 vaide (dtl 53–54). Toetus on makstud

õiguspäraselt. Laps on sündinud Itaalias, kuid kaebaja on Eesti kodanik, laps on nii Eesti kui

Itaalia kodanik, kaebaja on registreeritud Eesti elanikuna ning kõik lapse sünni ja elukoha

dokumendid esitati vastustajale õigel ajal. Kaebaja ei ole Itaalias ühtegi lapsetoetust saanud.

Kuna mõlemad riigid asuvad Euroopa Liidus ja lapsetoetusi makstakse sealt, siis esitas

kaebaja Eesti kodanikuna avalduse lapsetoetuse saamiseks Eestis. Pärast dokumentide

läbivaatamist otsustas Eesti riik toetuse maksmist jätkata, seega ei ole toetuse maksmine

toimunud kaebaja vea või esitatud valeandmete tõttu. Toetust maksti ametliku otsuse alusel ja

kaebaja oli oma kohustused andmete esitamiseks täitnud, seega ei vastuta tema tagasinõutava

summa eest.

5. Vastustaja tagastas 11.11.2025 kirjaga nr 5.2-3/27485-2 (dtl 8–9) vaide läbivaatamatult,

sest see oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puudusid alused. Vaide

tähtaegne esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid võimalik. Ettekirjutus toimetati

kaebajale 07.06.2025 väljastusteatega tähtkirjaga rahvastikuregistris märgitud aadressil YYY,

Tallinn ja tähtkirja on vastu võtnud eluruumis viibinud isik. Seega on ettekirjutus kaebajale

nõuetekohaselt kätte toimetatud ja vaide esitamise tähtaeg hakkas kulgema

kättetoimetamisest. Enne ettekirjutust koostati ka teavituskiri sissenõude menetluse

algatamise kohta. See edastati kaebajale iseteeninduskeskkonna kaudu 13.03.2025.

Teavituskirjas selgitati sissenõude tekkimist ja anti võimalus esitada vastuväited. Kaebaja

luges teavituskirja 29.07.2025, kuid ei reageerinud sellele. Vastustaja saatis kaebajale

25.09.2025 meeldetuletuse enammakse kohta ja teavitas, et 2025. a oktoobris edastatakse

1 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud täiteasja dokumendid.

2(6)

3-25-4332

ettekirjutus täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile. Kaebaja luges teadet 21.10.2025 ja

edastas vaide 30.10.2025.

6. Kaebaja esitas 19.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

10.12.2025 määrusega menetlusse nõudes kohustada vastustajat otsustama uuesti kaebaja

vaide esitamise tähtaja või selle ennistamise üle. Kaebajal ei olnud võimalik tähtaega järgida

ega oma seisukohti varem esitada, sest ta ei olnud ettekirjutusest teadlik. Ta sai ettekirjutuse

kätte alles 21.10.2025 kohtutäituri kaudu. Kaebaja elas kogu aja Itaalias ega viibinud Eestis.

Seetõttu ei olnud tal võimalik YYY aadressile saadetud dokumente kätte saada. Ta ei ela seal

alates 2016. a. Kaebaja teavitas juba 09.10.2024 vastustajat, et elab välisriigis ja loobub pere-

hüvitistest. Seega oli vastustajale kaebaja elukoht Itaalias teada, sellele vaatamata saadeti

dokumendid talle Eesti aadressile. Vastustaja rikkus kohustust teha haldusakt kaebajale

teatavaks. Ettekirjutus anti üle kolmandale isikule, kes ei ole kaebaja pereliige ega volitatud

esindaja. Selline kättetoimetamine ei vasta seaduse nõuetele ega saanud käivitada tähtaja

kulgema hakkamist. Kaebaja sai ettekirjutusest teada alles 21.10.2025 ja esitas vaide

30.10.2025, seega 9 päeva jooksul ettekirjutusest teadasaamisest. Vastustaja 29.05.2025

teavituskirja lugemine 29.07.2025 ei ole oluline, sest tegemist ei olnud ettekirjutusega.

Kaebaja tegutses heas usus ja tähtaja rikkumine ei sõltunud temast. Tähtaeg tulnuks ennistada.

Vaie tagastati õigusvastaselt.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja edastas kaebajale 13.03.2025 teavituskirja, millega kaebaja tutvus

iseteeninduskeskkonna kaudu 29.07.2025 (dtl 43). Ettekirjutus saadeti kaebajale 04.06.2025

tähtkirjaga, sest kaebaja ei reageerinud pärast 09.10.2024 vastustaja oktoobris ja detsembris

2024 saadetud täpsustavatele päringutele iseteeninduskeskkonnas (dtl 49–51). Ettekirjutus

toimetati 07.06.2025 kaebaja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile YYY, Tallinn (dtl

52). Vastustaja edastas 25.09.2025 kaebajale iseteeninduskeskkonnas meeldetuletuse

enammakse kohta. Kirjas teavitati kaebajat sellest, et oktoobris 2025 edastatakse ettekirjutus

kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Kaebaja tutvus kirjaga 21.10.2025 (dtl 53–54).

Kuna kaebaja nõuet ei tasunud, edastas vastustaja ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse

algatamiseks.

7.2. Ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas ja tähtaja ennistamiseks puudub alus. Ette-

kirjutus toimetati kaebajale kätte tähtkirjaga 07.06.2025 ja anti üle eluruumis viibinud isikule.

Seega tuli vaie esitada hiljemalt 07.07.2025. Mingil põhjusel on kaebaja pärast tähtkirja

toimetamist tema rahvastikuregistrijärgsesse elukohta sisenenud 29.07.2025 iseteeninduskesk-

konda ja tutvunud seal talle 13.03.2025 edastatud sissenõudmise menetluse algatamise

teavituskirjaga, kuid ei ole selle järel vastustajalt infot ega selgitusi küsinud ega arvamust

avaldanud.

7.3. Iseteeninduskeskkond saadab isikule rahvastikuregistris olevale e-posti aadressile info, et

vastustaja on saatnud isikule teavituse, millega palutakse iseteeninduskeskkonnas tutvuda.

Vastustaja 2024. a tehtud päringute ja 2025. a edastatud teavituskirja kohta saatis süsteem

teavitused kaebaja e-posti aadressile XXX. 04.09.2024 päringu järgselt sisenes kaebaja

iseteeninduskeskkonda ja tutvus kirjaga ning vastas sellele 09.10.2024. Vastustaja 24.10.2024

ja 20.12.2024 päringutele ega 13.03.2025 edastatud enammakse teavituskirjale kaebaja enam

ei reageerinud, kuigi süsteem näitab, et info saatmine kaebaja e-posti aadressile õnnestus.

Vastustaja 13.03.2025 teavituskirjaga läks kaebaja mingil põhjusel tutvuma 29.07.2025, st

pärast seda, kui tema rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile saadeti tähtkiri.

7.4. Avaliku ülesande täitmisel tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Kui

avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse

3(6)

3-25-4332

kantud elukoha aadressist. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama

rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse.

Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht YYY, Tallinn. Kuna ettekirjutus toimetati

kaebaja rahvastikuregistrijärgsesse elukohta, siis tuleb see lugeda kättetoimetatuks ja seda

sõltumata sellest, kas kaebaja reaalselt selle dokumendi kätte sai ja sellega tutvus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Nõuded

8. Kaebaja esitas 19.11.2025 kohtule kaebusega nõuetega tühistada vastustaja 11.11.2025

otsus ja ennistada kaebaja vaide tähtaeg.

9. Kohus jättis 09.12.2025 määrusega kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale, et vaide tagasta-

mise otsus ei ole haldusakt, vaid toiming, seepärast ei saa selle peale tühistamiskaebust

esitada. Samuti selgitas kohus, et kohtu pädevuses ei ole vaide esitamise tähtaega ennistada.

Seda saab teha vaid haldusorgan. Kohus saab kohustada vastustajat vaide esitamise tähtaja

ennistamise üle uuesti otsustama.

10. Kaebaja esitas seepeale 09.12.2025 avalduse, milles taotles vastustaja kohustamist

otsustama uuesti kaebaja vaide tähtaja ennistamise üle.

11. Kohus võttis 10.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat

otsustama uuesti kaebaja vaide tähtaja või selle ennistamise üle.

12. Kaebaja esitas 20.02.2026 uuesti nõuded tühistada vastustaja 11.11.2025 otsus ja

ennistada vaide esitamise tähtaeg.

13. Kohus juba selgitas oma 09.12.2025 määruses kaebajale, et vaide tagastamise otsus ei ole

haldusakt, sest sellega ei reguleeritud kaebaja õigusi ega kohustusi, vaid jäeti kaebaja vaie

tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata. Kuna tegemist ei ole haldusakti, vaid toiminguga, siis

ei saa selle peale HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi tühistamiskaebust esitada. Toimingut saab

vaidlustada tuvastamis- ja/või kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6). Samuti

selgitas kohus kaebajale, et kohtu pädevuses ei ole vaide esitamise tähtaega ennistada. Kohus

saab ennistada vaid kaebuse esitamise tähtaega (HKMS § 124 lg 1). Vaide esitamise tähtaja

saab ennistada vaiet lahendav haldusorgan (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 77). Kohus

saab kontrollida vaid seda, kas vastustaja arvutas vaide tähtaega õigesti või jättis vaide

esitamise tähtaja õiguspäraselt ennistamata. Kui kohus tuvastab vaidemenetluses vead, saab ta

kohustada vastustajat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama või vaide esitamise tähtaja ennistamise

üle uuesti otsustama.

14. Seega ei ole kaebaja 20.02.2026 avalduses esitatud uued nõuded asjakohased. Kohus ei

luba kaebajal kaebust muuta ja jätab kaebuse muutmise avalduse vastu võtmata.

Vaide tähtaeg

15. Vastustaja tagastas 11.11.2025 kirjaga kaebaja 30.10.2025 vaide läbivaatamatult, sest

leidis, et see oli esitatud tähtaega rikkudes ja puudusid alused tähtaja ennistamiseks.

16. HMS § 75 sätestab, et vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui

seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust

teada sai või oleks pidanud teada saama.

4(6)

3-25-4332

17. Kaebaja vaidlustas vaidega vastustaja 29.05.2025 ettekirjutust. Menetlusosalised on

erineval seisukohal, millal kaebaja ettekirjutusest teada sai või oleks pidanud teada saama.

Kaebaja väitis, et sai ettekirjutuse kätte 21.10.2025, kui selle edastas talle kohtutäitur.

Vastustaja leiab, et ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 07.06.2025, mil see

saadeti tähtkirjaga kaebaja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile Tallinnas.

18. Ettekirjutus on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. Õiguslikke tagajärgi loob ja

täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt (HMS § 60 lg 1). Haldusakt kehtib

adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette

nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1).

19. Haldusakt toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud

haldusorgani poolt või elektrooniliselt (HMS § 25 lg 1). Praegusel juhul edastas vastustaja

ettekirjutuse postiga tähitud kirjaga.

20. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele

taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib doku-

mendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga (HMS § 26 lg 1). Dokument

loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu-

või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud

(HMS § 26 lg 3). Kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest

teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega

loetakse dokument kättetoimetatuks (HMS § 26 lg 4).

21. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et vastustajal tekkis 04.09.2024 kahtlus kaebaja elukoha

osas, mistõttu küsiti kaebajalt andmeid tema ja lapse tegeliku elukoha kohta (dtl 49). Kaebaja

vastas 09.10.2024, et nad elavad välisriigis (dtl 49–50). Selle peale, mis ajast kaebaja lapsega

välisriigis elab ja kas talle makstakse välisriigis toetusi, kaebaja enam ei vastanud (dtl 50–51).

Vastustaja oli saanud ka Itaalia pädevalt asutuselt teada, et kaebaja elab lapsega alates

26.09.2016 Itaalias. Seega oli vastustajale teada, et kaebaja ei ela Eestis. Just välisriigis

elamise tõttu nõuti kaebajalt Eestis makstud perehüvitised tagasi.

22. Vaatamata teadmisele, et kaebaja elab Itaalias, saatis vastustaja ettekirjutuse kaebaja

viimasele elukoha aadressile Tallinnas. Vastustaja tugines vastuses rahvastikuregistri seaduse

(RRS) sätetele. RRS § 66 lg 1 sätestab, et kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukoha-

järgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Perehüvitiste

maksmine ei ole seotud ainult rahvastikuregistrisse kantud elukohaga. Perehüvitiste seaduse §

8 lg 3 sätestab, et Sotsiaalkindlustusametil on lisaks RRS-is sätestatud andmetele õigus

lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või

lõpetamine. Seega ei ole perehüvitiste maksmine seotud ainult rahvastikuregistri andmetega.

Kuna vastustajale oli perehüvitiste menetluses teada, et kaebaja ei ela Eestis, kaebaja oli

sellest vastustajat teavitanud juba 09.10.2024, siis ei olnud ettekirjutuse saatmine Tallinna

aadressile põhjendatud. Ettekirjutust ei saa lugeda kaebajale 07.06.2025 kätte toimetatuks.

23. Asjakohane ei ole vastustaja viide, et sellel aadressil võeti tähtkiri vastu ja kaebaja läks

mõni aeg pärast seda iseteeninduskeskkonda. Ettekirjutus saadeti posti teel, mitte ei

toimetatud kätte haldusorgani enda poolt, seega ei ole HMS § 28 lg-le 4 tuginemine võimalik.

Pealegi ei ole väljastusteatelt aru saada, kellele tähtkiri üle anti. Ei ole tuvastatav, et tegemist

olnuks kaebajaga koos oleva pereliikmega. Arvestades, et kaebaja ei elanud juba aastaid

Eestis, siis ei saanud olla tegemist kaebajaga koos elava pereliikmega. Suvalisele inimesele

dokumendi üleandmist ei saa tõlgendada selle kättetoimetamisena kaebajale. Võimalik, et

tegemist oli kaebaja üürnikuga, kes teavitas kaebajat talle saadetud kirjast. Võimalik, et

kaebaja läks seepeale iseteeninduskeskkonda dokumente kontrollima. Kuna vastustaja ei

5(6)

3-25-4332

olnud teinud ettekirjutust iseteeninduskeskkonna kaudu teatavaks, siis ei olnud kaebajal

võimalik iseteeninduskeskkonnas ettekirjutust leida ega sellega tutvuda. Järelikult ei saa ka

sellest järeldada, et kaebajale oli ettekirjutuse andmine teada või ettekirjutus kätte toimetatud.

Pealegi ei ole ettekirjutuse Eesti aadressile saatmise aja (07.06.2025) ja kaebaja

iseteeninduskeskkonda pöördumise aja (19.07.2025) vahel sellist seost, mille alusel saaks

väita, et kaebaja pidi ettekirjutusest teadma.

24. Isegi kui vastustajale ei olnud kaebaja Itaalias asuva elukoha aadress teada, oleks ta

võinud saata kaebajale ettekirjutuse e-posti aadressile (HMS § 25 lg 1). Vastustajale oli

kaebaja e-posti aadress teada ja kaebaja oli selle kaudu varem vastustaja saadetud teate kätte

saanud. Ka kohtutäituril õnnestus dokumendid kaebajale e-posti teel kätte toimetada. Seega

oli vastustajal võimalik valida sobivam viis haldusakti kättetoimetamisest, kuid ta ei teinud

seda, vaid saatis teadlikult haldusakti aadressile, kus kaebaja ei elanud.

25. Vaatamata sellele, et kaebaja on rikkunud RRS §-dest 68–69 tulenevaid nõudeid, ei ole

kustutanud rahvastikuregistrist Eesti aadressi ega ole märkinud sinna oma uut elukoha

aadressi, ei võtnud see vastustajalt kohustust teha oma haldusakt kaebajale teatavaks.

Vastustaja on oma kohustust rikkunud. Kuna asjas ei ole esitatud muid tõendeid selle kohta,

millal ettekirjutus kaebajale teatavaks tehti, siis kohus loeb ettekirjutuse kaebajale kätte

toimetatuks 21.10.2025, mil kohtutäitur edastas kaebajale täitedokumendid.

26. Kuna kaebaja esitas vaide 30.10.2025, on see esitatud HMS §-s 75 sätestatud tähtaega

järgides. Vastustajal puudus alus jätta vaiet tähtaja rikkumise põhjendusel läbi vaatamata.

Vaie on tähtaegne ja tuleb läbi vaadata. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse

rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui

ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohtu hinnangul puudub

vajadus kohustada vastustajat vaide esitamise tähtaja üle uuesti otsustama. Kuna vaie on kohtu

hinnangul tähtaegne, siis kohustab kohus vastustajat kaebaja vaiet läbi vaatama.

27. Kohus rahuldab kaebuse ja kohustab vastustajat kaebaja vaiet läbi vaatama.

28. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotles ka esindajakulude väljamõistmist,

kuid ei ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente. Kuludokumendid tuli

esitada hiljemalt 20.02.2026 (vt kohtu 06.02.2026 määrust). Nende esitamata jätmise tõttu

kohus esindajakulusid välja ei mõista (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)