2-25-16336/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-16336

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kostja õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

G.N Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16336

Tsiviilasi

P.J ja G.D hagi Y.N vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: P.J (isikukood XXX);

Hageja II: G.D (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: G.N (isikukood XXX);

Kostja: Y.N (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

17.12.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Mõista Y.N G.D Y.N kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 30.09.2024.

a kuni 29.09.2025. a kokku summas 3536,29 eurot.

3. Mõista Y.N G.D Y.N kasuks välja alates 30.09.2025. a kuni P.J täisealiseks saamiseni

(27.06.2027) igakuine elatis 301,74 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista Y.N G.D Y.N kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest alates 30.09.2024.

a kuni 29.09.2025. a kokku summas 3005,57 eurot.

5. Mõista Y.N G.D Y.N kasuks välja alates 30.09.2025. a kuni G.D täisealiseks saamiseni

(10.01.2029) igakuine elatis 256,48 eurot ((282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

2-25-16336

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kuni P.J

täisealiseks saamiseni, s.o kuni 27.06.2027. a lahutatakse arvutatud elatisesummast

maha 15% (samas peres elatist saav laps, kelle vanusevahe esimese lapsega on väiksem

kui 3 aastat)).

6. Y.N-il tuleb temalt P.J ja G.D kasuks välja mõistetud elatis maksta G.N pangakontole

nr EE124204278613639201.

7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

8. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.N esitas 30.09.2025. a Tartu Maakohtule alaealiste P.J (hageja I) ja G.D (hageja II)

nimel hagiavalduse Y.N (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise seadusega

ettenähtud miinimumsummas muutuvas suuruses alates tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi

esitamist.

Hagi asjaolude kohaselt on hagejad P.J ja G.D G.N ja kostja Y.N G.N ühised alaealised lapsed.

Hageja vanemate kooselu lõppes umbes kolm aastat tagasi. Hagejad elavad emaga ja kostja elab

eraldi. Viimase aasta jooksul ei ole kostja lapsi rahaliselt toetanud.

2. Kohus võttis hagi 10.10.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse ning hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Dokumendid toimetati kostjale kätte 12.10.2025. a. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks

määratud tähtaeg 27.10.2025. a. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kuigi

hagejate seaduslik esindaja oli hagiavalduses märkinud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist, kui

kostja ei vasta, siis leidis kohus, et tagaseljaotsust ei ole võimalik teha, sest hagi aluseks olevad

asjaolud vajavad täpsustamist ning kohus otsustas määrata asjas kohtuistungi.

3. Kohtuistung toimus 17.12.2025. a ja seal osalesid hagejate seaduslik esindaja, G.N

ning videokonverentsi vahendusel vanglast kostja, Y.N.

Hagejate esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hagejate esindaja avaldas lisaks, et

tal rohkem alaealisi lapsi lisaks hagejatele ei ole. Hagejatele makstakse lapsetoetust, kummalegi

80 eurot kuus ning hagejad kostja juures ei viibi.

Kostja avaldas, et ta tunnistab hagejate elatise nõuet ja võtab hagi õigeks. Kostja selgitas, et ta

viibib praegu vanglas. Kui teda süüdimõistev otsus ära tehakse, siis saab ta vanglas tööle asuda

ja hakata elatist maksma.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja ei ole esitanud hagile vastuväiteid.

Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2-25-16336

5. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik kostja

õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et P.J (hageja I) ja G.D (hageja II) on G.N ja Y.N

G.N (kostja) ühised alaealised lapsed, P.J sündinud XXX ja G.D sündinud XXXVanemate

kooselu lõppes ca kolm aastat tagasi. Hagejad elavad koos emaga. Kostja elab eraldi. Hagejad

kostja juures ei viibi ja vähemalt aasta enne hagi esitamist ei ole kostja hagejate ülalpidamises

osalenud.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejatele kui oma alaealistele lastele

ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi

alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta

on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud

elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt

kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Antud juhul taotlevad hagejad kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva

suurusena alates tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.o alates 30.09.2024. a.

Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102

lg 2 mõistes mõjuvat põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud määra.

2-25-16336

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel

sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere

esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on

lapsetoetuse suurus 100 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et hagejatele makstakse lapsetoetust kummalegi 80 eurot kuus ja

hagejad kostja juures ei viibi.

Arvutades hagejatele elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on

indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, sh võttes

arvesse hagejatele makstavaid lapsetoetusi, samuti arvestades, et hagejad kostja juures ei viibi

ning hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, kujuneb elatis hagejatele järgnevalt:

1) Tagasiulatuvalt perioodi eest enne hagi esitamist,

perioodil alates 30.09.2024. a kuni 31.03.2025. a:

hagejale I – 287,72 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)),

s.o perioodi eest 30.09.2024. a kuni 31.03.2025.a kokku summas 1735,91 eurot, ja

hagejale II - 244,56 eurot kuus ((baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1832 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)

* 0,85 (vanusevahe vanema lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15%

vähendatud määra), s.o perioodi eest 30.09.2024. a kuni 31.03.2025.a kokku summas

1475,51 eurot, ning

perioodil alates 01.04.2025. a kuni 29.09.2025. a:

hagejale I – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)),

s.o perioodi eest 30.09.2024. a kuni 31.03.2025.a kokku summas 1800,38 eurot, ja

hagejale II - 256,48 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)

* 0,85 (vanusevahe vanema lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15%

vähendatud määra), s.o perioodi eest 01.04.2025. a kuni 29.09.2025.a kokku summas

1530,06 eurot.

2) Perioodi eest alates hagi esitamisest, s.o alates 30.09.2025. a kuni 31.03.2026. a

:

hagejale I – 301,74 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)),

ja

hagejale II - 256,48 eurot kuus ((baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – 1981 * 0,3) – 40 (50% lapsetoetusest – 80/2)

* 0,85 (vanusevahe vanema lapsega on väiksem kui 3 aastat, mistõttu laps saab 15%

vähendatud määra).

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 22.06.2022. a nr 2-19-19160), et

kohtuotsusega tuleb PKS § 108 mõttes tagasiulatuv elatis enne hagi esitamist välja mõista

ühekordse summana ja alates hagi esitamisest muutuva suurusena.

6. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates

30.09.2024. a kuni 29.09.2025. a ühekordse summana 3536,29 eurot (1735,91+1800,38) ja

2-25-16336

alates 30.09.2025. a kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuise elatise 301,74 eurot ((282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates

30.09.2024. a kuni 29.09.2025. a ühekordse summana 3005,57 eurot (1475,51+1530,06) ja

alates 30.09.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuise elatise 256,48 eurot ((282,31

eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; kuni P.J täisealiseks saamiseni, s.o kuni

27.06.2027. a lahutatakse arvutatud elatisesummast maha 15% (samas peres elatist saav laps,

kelle vanusevahe esimese lapsega on väiksem kui 3 aastat)).

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema

G.N pangakontole nr EE124204278613639201.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459

lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealiste laste ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS §

164 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

G.N Kask

Kohtunik