2-25-19030/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg 15. detsember 2025 Tsiviilasja number 2-25-19030 Tsiviilasi X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 3793,35 eurot Menetlustoiming Menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXX) lepinguline esindaja Harland Paas Kostja Y (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse Xi hagi Y vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kinnitada poolte sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1. Y tasub Xile põhivõlgnevuse 3793,35 eurot ja poole tasutud riigilõivust, s.o 227,50 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist. Võlgnevus tuleneb Q testamendi alusel kostja poolt hagejale võlgnetavast summast. Pärast põhivõlgnevuse tasumist puuduvad hagejal Q testamendist tulenevad nõuded kostja vastu. 2.2. Poolte ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Tagastada hagejale riigilõiv 227,25 eurot tema arveldusarvele nr XXXXXX. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-25-19030. Edasikaebamise kord Määruse peale võib resolutsiooni punktide 2-4 osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. X esitas 10.11.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Yi vastu võlgnevuse nõudes. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud. Pooled arutasid kokkulepet. Hageja täpsustuse kohaselt peab ta vajalikuks, et kokkulepe on sõlmitud kohtuliku kompromissina. Kohus tegi pooltele kompromissiettepaneku. Mõlemad pooled nõustusid kohtu pakutud kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 3793,35 eurot ja poole tasutud riigilõivust, s.o 227,50 eurot hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist; võlgnevus tuleneb Q testamendi alusel kostja poolt hagejale võlgnetavast summast; pärast põhivõlgnevuse tasumist puuduvad hagejal Q testamendist tulenevad nõuded kostja vastu; poolte ülejäänud

2-25-19030 menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivust poole (s.o 227,25 eurot) tagastamist hageja arvelduskontole, asja lahendama. 2. Kohus leiab, et hagi vastab nõuetele ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus võtab hagi menetlusse. 3. TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamise korral kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus lõpetamisele. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses. 7. X on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega hageja arvelduskontole. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 455 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus rahuldab Xi taotluse ning tagastab riigilõivust poole, s.o 227,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2 / 2