2-23-2493/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ahti Kuuseväli Kohtujurist Sandra Maide Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-23-2493 Tsiviilasi

M. L. hagi D. L. ja D. D. vastu korteriomandi valduse üleandmiseks kohustamiseks ning kahjuhüvitise saamiseks Tsiviilasja hind

13 400 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. L. (isikukood XXX), esindaja Aleksei Vassiljev Kostja D. L. (isikukood XXX), esindaja Tanel Mällas; Kostja D. D. (isikukood XXX), esindaja Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

2. Kinnitada poolte menetlust lõpetav kompromiss järgmistel tingimustel.

2.1. Pooled kohustuvad sõlmima hiljemalt 12.09.2025 notariaalselt tõestatud lepingu järgmistel tingimustel:

2.1.1. Kustutada XXX asuvat korteriomandit (registriosa nr XXX) koormav, hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus.

2.1.2. Kostja D. L. kohustub tasuma 10 000 eurot hageja arvelduskontole nr XXX. Kokkuleppe summa peab olema hoiustatud tehingut tõestava notari deposiitkontol enne tehingu tõestamist.

2.1.3. Notariaalse tehingu tegemisega seotud kulud kannab täies ulatuses kostja D. L..

3. Käesoleva menetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist (TsMS § 390 lg 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja §

442 lg 6).

Asjaolud 1.

M. L. esitas 13.02.2023 hagi D. L. ja D. D. vastu XXX asuvat korteriomandi (registriosa nr XXX) valduse saamise ja sama korteriomandi suhtes isikliku kasutusõiguse teostamise takistamise eest rahalise hüvitise saamise nõudes. Rahaline nõue on esitatud perioodi eest alates 01.01.2023 kuni korteriomandi valduse hagejale üleandmiseni. 2. Hagiavalduse kohaselt koormab kõnealust korteriomandit hageja kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Korteriomand on D. D. ainukasutuses ning vaatamata hageja poolt kostjatele 13.12.2022 saadetud kirjalikele nõudmistele, ei ole kostjad andnud hagejale korteriomandi valdust üle. D. D. on hageja nõudmisele vastuseks teatanud, et ei kavatse hageja nõudmist täita. D. L. hageja nõudmisele enne kohtusse pöördumist reageerinud ei ole. 3. Kohtuistungil 29.08.2025 jõudsid pooled üksmeelele vaidlusega kompromissiga lõpetamise osas ning esitasid kohtule kompromissi kinnitamiseks, milles ühtlasi teatasid, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega ühe päevani.

Kohtumääruse põhjendused 4. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega rikub olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

5. TsMS § 64 lg 2 sätestab, et poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Lisaks sätestab sama ka TsMS § 661 lg 4, mis näeb ette poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamise õiguse hagimenetluses. Kuna pooled on sellekohase taotluse esitanud, siis saab määrust vaidlustada vaid ühe päeva jooksul määruse kaebajale kätte toimetamisest. 6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled seaduses sätestatust menetluskulude jaotuse kohta teisiti kokku leppinud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli kohtunik

2 (3)