2-24-12884/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

21. august 2025

Tsiviilasi

nr 2-24-12884

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.H. vastu AS-ga Inbank

Finance 30.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89003265452 tuleneva põhivõlgnevuse 8657,95 euro,

intressi 553,41 euro, haldustasu 10 euro,

sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 4769,68 euro ja viivise alates 27.08.2024 kuni

põhinõude (8657,95 eurot) täitmiseni 17,9 % aastas

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

15 590,81 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479)

Hageja lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

Kostja

M.H. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M.H.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks tasumata põhivõlg 5465,38 eurot ja

sissenõutavaks muutunud intress 379,94 eurot.

3. Mõista M.H.-lt OÜ Aktiva Finance Group välja tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhivõlg 672,24 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress 3,60 eurot alates

maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Põhiosa

Intress

Kokku osamakse

1.

20.09.2025

214,51 eurot

1,74 eurot

216,25 eurot

2.

20.10.2025

218,14 eurot

1,19 eurot

219,33 eurot

3.

20.11.2025

221,18 eurot

0,62 eurot

221,80 eurot

4.

20.12.2025

18,41 eurot

0,05 eurot

18,46 eurot

4. Mõista M.H.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt 5465,38 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest viivis määraga 0,05% päevas

ning viivis tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast määraga 0,05% päevas.

5. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi M.H. vastu rahuldamata resolutsiooni p 2 ja 3

nimetatud summasid ületavas osas.

6. Jätta menetluskuludest 42% kostja ja 58% hageja kanda.

7. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista M.H.-lt OÜ

Aktiva Finance Group kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 730,80 eurot

ning viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

8. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

9. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 26.08.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 8657,95 eurot, intressi 553,41 eurot, haldustasu 10 eurot, võla

sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4769,68 eurot ja viivise põhivõlalt

17,90% aastas alates 27.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (krediidiandja) ja kostja 30.12.2019

tarbijakrediidilepingu nr L89003265452, mille alusel sai kostja laenu 9995 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama osamaksetena, viimase osamakse tähtpäev on 20.12.2025. Kostja

kohustus tasuma intressi 17,90% aastas ja lepingu haldustasu 2,50 senti kuus. Kostjal on

lepingust tulenev võlgnevus alates 16. osamaksest, s.o 20.04.2021. Krediidiandja saatis

12.07.2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

krediidiandja 29.07.2021 lepingu üles. Krediidiandja loovutas 04.082021 lepingust tuleneva

nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 09.09.2024. Kostja

hagile tähtaegselt ei vastanud.

4. Tartu Maakohus rahuldas 10.03.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 6337,52 eurot. Muus osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskuludest 41% kostja ja 59% hageja kanda, rahuldas hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 467 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et kostjaga

tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal 0%, mis oli kokkulepitud

intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Kooskõlas VÕS § 101 lg

1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha

maksmise kohustust. Rikkumise vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul

olemuslikult välistatud. Kuna kostja algne laenusumma oli 9995 eurot ja kostja on sellest

hagejale tagastanud 3657,48 senti, tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

kogu see summa arvestada üksnes põhivõla katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista 6337,52 senti (9995-3657,48).

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu

otsuse osaliselt osas, milles hagi jäi VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse kohaselt osaliselt

rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed 5005,55

eurot, millest põhiosa on 4637,97 eurot ja intress 367,58 eurot, viivise sissenõutavaks muutunud

põhiosalt lepingujärgses määras, s.o 0,05% päevas või alternatiivselt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhiosa tasumiseni ning tulevikus

sissenõutavaks muutunud osamaksed ja viivise sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt

osamakse tasumisel tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,05% päevas. Hageja

palub laenugraafiku alusel mitte veel sissenõutavaks muutunud tagasimaksed kokku 1499,65

eurot välja mõista vastavalt TsMS §-le 369 maksegraafiku alusel. Hageja ei vaidlusta maakohtu

tuvastatut, mille kohaselt nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kostjaga

tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub

jäta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ning tagastada apellatsioonkaebuse

esitamisel enam tasutud riigilõivu 350 eurot.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 10.03.2025 otsuse, tagastas enamtasutud

riigilõivu ning saatis uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Tartu

Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohus tuvastas, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

on rikutud, peaks hagi kuuluma rahuldamisele VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse järgi.

7. Tartu Maakohus tegi kostjale e-toimikus apellatsiooni ning hageja 09.07.2025 esitatud

menetluskulude nimekirja nähtavaks ning määras kostjale tähtaja, kuid kostja tähtajaks

(24.07.2025) vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

9. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

11. Kohus tuvastas tõendite alusel 10.03.2025 tagaseljaotsuses, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2025 kohtuotsuses tuvastas,

et hageja ei vaidlustanud maakohtu tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

osas, mistõttu käesoleval maakohus seda korduvalt ei kontrolli.

12. Hageja esitas 24.04.2025 nõude ümberarvestuse (dtl 87-96). Kostja sai lepingu alusel laenu

summas 9795,10 eurot ning on tagasimakseid teostanud kokku summas 3657,48 eurot, siis tuleb

kostjal tagastada lepingu alusel saadud laenusumma 6137,62 eurot (9795,10 – 3657,24).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

29.07.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108

lg 1 kohaselt ning välja mõista sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 5005,55 eurot,

millest põhiosa on 4637,97 eurot ja intress 367,58 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis

sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4637,97 eurot lepingus kokku lepitud määras so 0,05%

päevas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub välja mõista ka

ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel,

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,05% päevas.

13. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui

on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse

nõue. Kostjal on võlgnevus alates 06.04.2021 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib

eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

14. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laen (4637,97 + 202,60 +

204,88 + 208,68 + 211,25) 5465,38 eurot ja intress (367,58 + 3,88 + 3,36 + 2,83 + 2,29) 379,94

eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku 672,24 eurot ja

intress 3,60 eurot (20.08.2025-20.12.2025).

15. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel

ning hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ei ole põhjendatud ja uut viivisearvestust ei

ole esitatud, jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Kuna

leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue. VÕS

§ 4034 lg-s 6 rikkumise tõttu ei ole põhjendatud haldustasu 10 eurot.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 5465,38 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 379,94 eurot, tulevikus sissenõutavaks

laen summas 672,24 eurot ja intress 3,60 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

5465,38 eurolt kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 0,05% päevas ning viivis põhiosa

osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga 0,05% päevas. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõuded eelnimetatud summasid ületavas osas.

Menetluskulud

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 42% ulatuses (6521,16 : 15590,81 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 58% ulatuses hageja enda kanda.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (1260 eurot), kulutused õigusabile (1352 eurot). Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 480 eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021

määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse

sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu

ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Samal põhjusel vähendab kohus ka hageja

ajakulu 6 tunnile, kuna samade asjaolude ja õiguslike argumentide kordumine sarnastes

tüüphagides lihtsustab menetlust ning võimaldab asja lahendada kiiremini ja tõhusamalt.

19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 730,80 eurot (1740 × 42%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik