2-24-17140/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17140

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6447,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema;

kostja U. K. , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi U. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt U. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS

Inbank Finance ja kostja 07.04.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX

alusel põhivõlg 1908,35 eurot, perioodil 06.01.2024 kuni 21.07.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 349,55 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla jäägilt alates 22.07.2025

kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata hagi AS Inbank Finance AS ja kostja 07.04.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate põhinõude 1084,55 eurot,

intressi 880,87 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja viivise 677,64 eurot osas.

4. Jätta hagi rahuldamata hagi AS Inbank Finance AS ja kostja 20.06.2019

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenevate nõuete osas (põhivõlg

598,26 eurot, intress 44,35 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,02 eurot ja edasiulatuv viivis).

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja

kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 313,20

eurot.

5.3. Välja mõista kostjalt U. K. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks 313,20 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5.5. Menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428, märkides viitenumbri 716547077.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid AS Inbank ja kostja 20.06.2019 tarbijakrediidilepingu nr.

XXX, mille alusel taotles kostja laenu 2000 eurot. Laenu väljamaksmisel arvestati

laenusummast maha lepingutasu lepingu põhitingimuste p 2 kohaselt. Lepingu nr XXX

kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,31% aastas ja intressimäär 23,9% aastas. Inbank

Finance AS ja U. K. sõlmisid 07.04.2021 INPay makselahenduse lepingu nr XXX, mille

alusel sai kostja krediiti 3000 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr

24,46% aastas ja intressimäär 20% aastas.

Inbank Finance AS loovutas 29.05.2023 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub kohtul mõista lepingu nr XXX alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

598,26 eurot, intressi 44,35 eurot, haldustasu 10,00 eurot, sissenõudmiskulud 40,00

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 210,02 eurot ning viivised alates 13.11.2024 kuni

põhinõude 598,26 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 23,9% aastas.

Hageja palub kohtul mõista lepingu nr XXX alusel põhivõla 2992,90 eurot, intressi

880,87 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 879,23

eurot ning viivised alates 13.11.2024 kuni põhinõude summas 2992,90 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivise määras 20% aastas.

Lepingu nr XXX maksegraafiku kohaselt tuli kostjal laen tagastada perioodil 15.07.2019

– 15.12.2023, seega on lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide osamaksete tähtaeg

saabunud, kuivõrd viimase osamakse tähtaeg oli 15.12.2023. Arvestades kõik maksed

põhiosa katteks tuleb kostjal tagastada lepingu XXX alusel põhiosa jääk 1908,35 eurot.

Laenulepingu nr XXX alusel väljastati kostjale laenu summas 1960 eurot (hagi Lisa 1).

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale kokku summas 2730,07 eurot, seega

ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja võlas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks TsMS § 326

lg 1 alusel 15.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei

soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist

tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse

tegemiseks on seega täidetud.

Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hageja toodud asjaoludel ei ole krediidiandja

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu

hinnangul ei ole krediidiandja rakendanud mõistlikku hoolsust kostja igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse kontrollimisel. Hageja toob esile, et

tarbijakrediidilepingute sõlmimisel lähtus krediidiandja kostja laenutaotluses toodud

andmetest. Lepingu nr XXX sõlmimisel tegi krediidiandja päringud

maksehäireregistrisse ja pensioniregistrisse ning lepingu nr XXX sõlmimisel kontrollis

kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetega. Hagiavaldusest ei nähtu,

et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude tõendite esitamist oma

krediidivõimelisuse kohta. Kuigi krediidiandja on teinud päringu kontrollimaks taotluses

toodud andmeid kostja sissetulekute osas, on jätnud krediidiandja kostja kohustuste

olemasolu ja suuruse kontrollimata. Üksnes päringu tegemine maksehäireregistrisse ei

ole piisav hoolsus tagamaks kostja esitatud andmete mõistlik kontroll. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks ning on seega rikkunud tarbijakrediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt ka RKTKm, 24.11.2023, 2-21-

13098, p 18).

Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise

tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hageja toob esile, et tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel väljastati kostjale laenu 1960

eurot ning kostja on tagasi maksnud 2730,07 eurot. Seega ei ole kostja viidatud lepingu

alusel hageja ees võlgnevuses ja hagi tuleb jätta viidatud lepingust tulenevate nõuete

osas rahuldamata.

Tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel on kostja saanud laenu 6122,72 eurot ja tagasi

maksnud 4214,37 eurot. Seega on tagastamata põhiosa 1908,35 eurot. Hageja toob esile,

et lepingu järgi tuli krediit tagastada hiljemalt 05.01.2024, seega on kohustus muutunud

sissenõutavaks tähtpäeva saabumisega. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates

06.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada põhinõude 1908,35 eurot, kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas kuni põhinõude

tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (36%), tuleb menetluskulud jätta

36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630 eurot riigilõivu ja õigusabikulu 3 tunni eest

summas 507 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

täies ulatuses põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu

ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2

tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale

ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120

eurot.

Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 870 eurot (630 + 240),

millest 36% ehk 313,20 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik