2-23-3671/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3671

Kohtuasi

G.K hagi Inkassoteenused OÜ ja R.B vastu vara

arestist vabastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise

muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks (täiteasjad

nr 023/2021/2339 ja 023/2021/2242)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.K 08.06.2023 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

G.K apellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja G.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kuldar Kirt

Kostja I Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899),

lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja II R.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2023 otsus osas, milles jäeti menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

menetluskulud maakohtus Inkassoteenused OÜ kanda. Muus osas on maakohtu

otsus edasi kaebamata jõustunud.

2. Rahuldada G.K apellatsioonkaebus.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Inkassoteenused OÜ kanda.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi.

Vabastada täiteasjades 023/2021/2339 ja 023/2021/2242 aresti alt Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ kantud

korteriomand asukohaga XXX.

2-23-3671

4.2. Kohustada Inkassoteenused OÜ-d (registrikood 14997899) andma nõusolek

Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ

Inkassoteenused OÜ kasuks sisse kantud keelumärke kustutamiseks.

Asendada Inkassoteenused OÜ nõusolek keelumärke kustutamiseks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.

4.3. Jätta jõusse Harju Maakohtu 09.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Inkassoteenused OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. G.K (hageja) esitas 07.03.2023 (täpsustatud 09.03.2023 avaldusega) Harju Maakohtule

Inkassoteenused OÜ (kostja I) ja R.B (kostja II) vastu hagi vara arestist vabastamiseks ja

alternatiivselt sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Koos hagiavaldusega

esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus peatada täitemenetlused täiteasjades nr

023/2021/2339 ja 023/2021/2242 või alternatiivselt peatada kinnistu asukohaga XXX

enampakkumine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja II suhtes kohtutäitur Priit Petteri poolt

algatatud täitemenetlused 023/2021/2339 ja 023/2021/2242. Hageja ja kostja II ühisvarasse

kuulub korteriomand registriosa nr-ga QQQ, asukohaga XXX, Tallinn. Kohtutäitur on

ühisvaras olevale korteriomandile seadnud käsutamise keelumärke kostja I kasuks.

2.1. Hageja selgitas, et tema ei ole andnud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-s 1

nimetatud nõusolekut ühisvarale sissenõude pööramiseks, samuti puudub mõlemale

abikaasale kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Vastavalt eeltoodule ning samuti

tuginedes TMS § 14 lg-le 11 on hageja hinnangul sissenõude pööramine ühisvaras olevale

korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn lubamatu. Hageja leidis, et kohtutäitur soovib ilma

hageja nõusolekuta ja heakskiiduta realiseerida nõuet vara arvelt, mis on kostja II ja hageja

ühisvaraks, kahjustades sellega hageja huve ja õigusi.

2.2. Hageja taotles 08.11.2022 kohtutäiturilt ühisvaralt keelumärke kustutamist. Kohtutäitur

jättis taotluse rahuldamata. Kohtutäitur avaldas xx.xx.2023 Ametlikes Teadaannetes

kinnisasja enampakkumise teate, millega kuulutas välja enampakkumise ühisvarale, mis algas

xx.xx.2023 ja lõppes xx.xx.2023.

2-23-3671

Kostjate vastuväited

3. Kostja II võttis 03.04.2023 vastuses hagi õigeks ja palus hagi rahuldada.

4. Kostja I ei tunnistanud hagiavaldust osaliselt. Kostja I avaldas, et peale hagiavaldusega

tutvumist ei olnud kostjal I põhimõtteliselt vastuväiteid, et tegemist on hageja ja kostja II

ühisomandiga. Kostja I esitas 04.04.2023 vastusega samas dokumendis vastuhagi ühisvara

jagamise nõudes, mille Harju Maakohus jättis 05.04.2023 määrusega menetlusse võtmata ning

edastas hagi Harju Maakohtu kantseleisse eraldi tsiviilasjana registreerimiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 09.05.2023 otsusega hagi, vabastas täiteasjades 023/2021/2339 ja

023/2021/2242 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

QQQ kantud korteriomandi aadressiga XXX, kohustas kostjat I andma nõusoleku Tartu

Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr QQQ kostja I kasuks sisse

kantud keelumärke kustutamiseks ning asendas kostja I nõusoleku keelumärke kustutamiseks

TsÜS § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega. Maakohus jättis jõusse Harju Maakohtu 09.03.2023

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning määras, et rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Maakohus leidis, et kuigi hagi rahuldatakse, siis oleks menetluskulude väljamõistmine

kostjatelt nende suhtes äärmiselt ebaõiglane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 162

lg 4). Maakohus arvestas, et kinnistusraamatust ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu on hageja ja

kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele registriandmetele, milliste õigsust

asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse, võimalus teada, et kõnealune

korteriomand ei kuulu üksnes võlgnikule, s.o kostjale II. Maakohus arvestas ka sellega, et

kostja I käitus menetluses mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid

pärast seda, kui kostjale I sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga.

Arvestades seda, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks ning

kostja II on vältimatu kaaskostja TMS § 222 alusel, oli käesolevas vaidluses põhjendatud ja

õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Seega rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puudusid.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i

5 ning jätta kõik menetluskulud kostja I kanda. Hageja palub jätta apellatsioonimenetluse

kulud kostja I kanda ning mõista kostjalt I hageja kasuks välja alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivise.

8. Hageja leiab, et maakohtu seisukohad menetluskulude jaotuse osas on hagejale

üllatuslikud, kuna kohus ei ole neid pooltega kunagi arutanud. Abieluvararegister on avalik.

Juhul, kui kostja I oleks täitnud oma hoolsuskohustust, siis oleks kostjale I olnud avalikest

andmetest teada, et vaidlusalune korter kuulub hageja ja kostja II ühisvara hulka. Kuna kostja

I oma hoolsuskohustust ei täitnud, siis oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks

Harju Maakohtusse.

2-23-3671

9. Poolte vahel ei olnud varasemalt vaidlust, et hageja ja kostja II on lahutatud ning maakohtu

otsus oli selles osas üllatuslik, mistõttu esitas hageja nimetatud asjaolu täiendavaks

tõendamiseks abielu lahutamise tõendi. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtu poole, kuna

hageja 08.12.2022 kohtutäiturile esitatud taotlus ühisvaralt keelumärke kustutamiseks, jäi

rahuldamata, sest sissenõudja ehk kostja I ei andnud selleks nõusolekut. Nimetatut tõendab

kohtutäituri 20.12.2022 vastus hageja taotlusele. Hageja ja kostja II ei ole abikaasadena

huvitatud osapoolteks, kuna hageja ja kostja II abielu on lahutatud juba 09.01.2023.

Arvestades eeltoodut on maakohus rikkunud asjaolude hindamise ja kohtuotsuse

põhjendamise kohustust.

Vastustaja seisukoht

10. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja I juhib kohtu tähelepanu sellele, et asjas esindab hagejat lepinguline esindaja.

Vaidluses, mis puudutab abikaasade ühisvara arestist vabastamist, pidi hageja aru saama, et

asjaolu, et abikaasade abielu on lahutatud, omab asjas olulist tähtsust. Kohus ei pea selgitama

osapooltele, milliseid tõendeid peab osapool esitama oma väidete tõendamiseks. Kohtuotsus

ei saa olla hagejale üllatuslik, kuna TsMS § 436 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Kuna hageja tõendeid ei esitanud, ei saanud kohus nendele

tugineda. See asjaolu ei ole ka uus ning ei tekkinud peale hagi esitamist. Hageja ise tingis

kohtusse pöördumisel lisakulusid kõigile osapooltele oma tegevusetuse tõttu, kuna ta ei

taganud õigeaegselt kinnistusraamatu kande õigsust. Hageja esitatud kirjavahetusest

kohtutäituriga ei tulene, et oma seisukoha tõendamiseks esitas hageja kohtutäiturile tõendeid,

mida esitas apellatsioonimenetluses. Kuna hageja seda ei teinud, oli kohtutäituril alust arvata,

et kinnisasi ei kuulu abikaasade ühisvara hulka.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega jäeti menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

13. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu otsust üksnes resolutsiooni p-i 5 osas, milles jäeti menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 ls 2).

14. Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks

otsus tehti, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude jaotuse

määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama

astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad

asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus

lähtus menetluskulude jaotust otsustades ebaõigetest kaalutlustest ja ületas menetluskulude

poolte endi kanda jätmisel TsMS § 162 lg-st 4 tulenevat erandit kohaldades diskretsioonipiire.

2-23-3671

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul menetluskulude jaotamisel põhjendatud

kõrvale kalduda üldreeglist, s.o TsMS § 162 lg-st 1, mistõttu tuleb maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas tühistada ning muuta maakohtu menetluskulude jaotust.

15. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel seda, et kinnistusraamatust ei nähtunud, et

vaidlusalune kinnistu on hageja ja kostja II ühisvara, mistõttu puudus kostjal I avalikele

registriandmetele tuginedes võimalus sellest teada saada ning kostja I käitus menetluses

mõistlikult ning heauskselt ega esitanud hagile sisulisi vastuväiteid pärast seda, kui kostjale I

sai teatavaks, et tegemist on hageja ja kostja II ühisvaraga. Lisaks on maakohus arvestanud

sellega, et hageja ja kostja II on ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks TMS § 222 alusel.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 15.04.2015, 3-

2-1-126-14, p 16). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et maakohtu välja toodud

asjaolude tõttu oleks menetluskulude kostjate kanda jätmine praegusel juhul äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Asjaolu, et kostja I hiljem enam hagile sisulisi vastuväiteid ei

esitanud ei ole erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda. Kolleegium nõustub hagejaga, et kostjal I oli võimalik, lisaks kinnistusraamatule,

kontrollida abieluvararegistrist korteriomandi kuuluvust. Lisaks oli hageja ja kostja II abielu

juba 09.01.2023 lahutatud (dtl 151), mistõttu ei ole alust eeldada, et hageja ja kostja II on

ühiselt abikaasadena huvitatud osapoolteks. Seega on ilmne, et ei esine erandlikke asjaolusid,

mis annaksid alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

16. Kuna hagi rahuldati, tuleks hageja menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja §

165 lg 1 üldreegli kohaselt kostjate I ja II kanda võrdsetes osades. Kostjad I ja II osalesid

menetluses vältimatute kaaskostjatena TsMS § 207 lg 3 mõttes, sest hageja pidi TMS § 222 lg

3 kohaselt esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja ja võlgniku vastu

(RKTKo 04.04.2024, 2-22-17383, p 15.1). Kostja I oli täitemenetluse sissenõudja ja kostja II

võlgnik. TsMS § 165 lg-d 1 ja 2 võimaldavad teha erisusi menetluskulude jaotuses. Kohus

võib TsMS § 165 lg 1 kohaselt võtta arvesse seda, kui kostjad on osalenud menetluses

oluliselt erinevas ulatuses, sh kummagi kostja vastuväite ulatust (RKTKo 08.10.2014, 3-2-1-

64-14, p 13). Võttes arvesse, et kostja II võttis hagi õigeks juba vastuses hagiavaldusele ning

kostja I hagiavaldust osaliselt ei tunnistanud ja esitas nii vastuhagi kui ka vastuhagi tagamise

taotluse, siis on kostjad osalenud menetluses oluliselt erinevas ulatuses. Lisaks on hageja

pidanud kohtusse pöörduma just kostja I tegevuse tõttu, kuna kohtueelselt kostja I nõusolekut

kinnistult keelumärke kustutamiseks ei andnud (dtl 152–155). Kuigi TsMS § 168 lg 6

kohaselt tuleks kostja II menetluskulud jätta hageja kanda, siis leiab kolleegium, et see ei ole

praegusel juhul õiglane, sest hagejale ei saa ette heita kostja II vastu hagi esitamist. Hagi

õigeksvõtu korral ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja

kanda, sest hageja ei saanud kohtuvälise kokkuleppega hagi eesmärki saavutada (RKTKo

11.04.2013, 3-2-1-36-13, p-d 10–13). Kuivõrd kostja II võttis hagi kohe õigeks ega andnud

hagi esitamiseks põhjust ning samas ei olnud hagejal tema ja kostja II ühisomandis olevale

korteriomandile sissenõude pööramise vältimiseks muud valikut, kui esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 222 lg 3 kohaselt mh kostja II vastu, ei ole põhjendatud

jätta kostja II menetluskulusid tema enda ega ka hageja kanda. Seega on kolleegium

seisukohal, et eeltoodut arvestades on õiglane jätta nii hageja kui ka kostja II maakohtus

tekkinud menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda.

17. Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis peaksid üldreegli järgi kostjad I ja II

kandma hageja menetluskulud ringkonnakohtus võrdsetes osades, kuid kolleegium leiab, et

eeltoodud põhjendustel on õiglane jätta nii hageja kui ka kostja II menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel kostja I kanda. Kostja II ei ole

apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud, kuid seda on teinud kostja I.

2-23-3671

18. Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus nii hageja kui ka kostja II maakohtus

tekkinud menetluskulud täies ulatuses kostja I kanda. Maakohus ei ole menetluskulude

rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22).

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)