2-24-129636/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025

Tsiviilasi nr ja hagi ese

2-24-129636

M.P. ja M.L.P. hagi G.P. vastu elatise väljamõistmiseks

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

4789,62 eurot (TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja I

alaealine:

M.P.

(isikukood:

XXX;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn)

Hageja II

M.L.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxx linn)

Hageja seaduslik esindaja

A.A. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxx linn; e-post:)

Kostja

G.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxalevik,

xxxxxxlinn; e- post:)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Gxxxxx M.L.P.-l M.L.P. kasuks alates 11.03.2025 kuni M.P. täisealiseks

saamiseni xxxxxxxxxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis

287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96

eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha

arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5

alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista Gxxxxx M.L.P.-l M.L.P. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse

summana perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kokku 2014,04 eurot (7×287,72), millest

maha arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale

I elatisabina makstud summad.

4. Mõista G.P.-lt M.L.P. kasuks alates 11.03.2025 kuni M.L.P. täisealiseks saamiseni

xxxxxxxxxxx) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 244,46 eurot

kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40

eurot, s.o 50 % lapsetoetusest ja vähendatud 15%, kuivõrd laste vanusevahe on väiksem

kui 3 aastat). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista G.P.-lt M.L.P. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kokku 1711,22 eurot (7×244,46), millest maha

arvestada käesoleva kohtumenetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejale II

elatisabina makstud summad.

6. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud

elatis tuleb iga kuu 10. päevaks üle kanda A.A.

pangakontole nr

EE102200221071282843 (selgitusega: „elatis M.P.-le ja M.L.P.-le“).

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. M.P. ja M.L.P. esitasid 15.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 500 euro elatise saamiseks. Võlgnik G.P. esitas 04.09.2024 nõudele vastuväite.

2. Hagejad esitasid 30.09.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu (dtl 26-30), märkides, et

hagejate esindaja (ema) ja kostja (isa) olid elukaaslased, kuid on elanud eraldi alates 13.08.2018.

Alates 14.06.2024 elavad mõlemad lapsed ema juures, samas kui kostja ei

ole sellest ajast alates osalenud nende ülalpidamises. Ema on korduvalt

palunud kostjat elatist maksta, kuid kostja on reageerinud ähvardustega ning

manipuleerinud lapsi. Samuti on ema pidanud kostjalt varem väiksemaid

summasid laenama laste jaoks ja need tagasi maksma. Kostja keeldus

hüvitamast koolitarvete ostuga seotud kulusid, kuna ostud polnud temaga

eelnevalt kooskõlastatud. Kostja ei vasta lastega seotud kõnedele ega e-

kirjadele ning ignoreerib kokkuleppeid ja tähtpäevi. Perioodil 01.01.2020–

01.01.2024 on ta teinud väikseid ülekandeid, kuid ajavahemikul 14.06.2024–

24.09.2024 pole üldse panustanud. Viimati, 30.06.2024, ostis ta lastele

umbes 15 euro väärtuses toitu. Lisaks purustas kostja lapse telefoni

16.02.2024. Kuna kostja keeldub osalemast laste kasvatamises ja

ülalpidamises, on ema sunnitud kohtusse pöörduma. Alates 08.10.2024 on

Sotsiaalkindlustusamet maksnud kohtumenetlusaegset elatisabi 200 eurot

kuus ühe lapse kohta. Hagi esitamise ajal oli elatiskalkulaatori järgi hageja I

elatise suurus 287,72 eurot ja hageja II elatise suurus 244,56 eurot. Hagejale

ei kuulu vara, samas kui kostjale kuulub äriühing OÜ Kuttok (registrikood

16418954) ning kolm sõiduautot: Mercedes-Benz W124, Volkswagen Golf 2

ja Volkswagen Transporter (buss). Hageja I igakuised kulud on 793,33 eurot,

hageja II kulud 720,33 eurot. Hagejad nõuavad elatist alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest.

3. Laste ema on täiendavalt lisanud 16.10.2024 vastuses (dtl 52), et ta on kasvatanud lapsi

üksinda alates 14.06.2024, kuna isa ei ole sellest ajast alates laste kasvatamises ega

ülalpidamises osalenud. Samuti ei ole isa tänaseni (16.10.2024) lastega ühendust võtnud ega huvi

tundnud nende käekäigu vastu, sh ka mitte nende materiaalse vajaduse osas. Kõik lastega seotud

kulutused on seni katnud ema üksi. Seetõttu palub ema siiski, et laste isalt mõistetaks välja elatis

2024. aasta elatiskalkulaatori arvutuste põhjal, et katta laste ülalpidamise kulud vähemalt pooles

ulatuses.

Kostja vastuväited

4. Kostja 03.10.2024 vastuses märgitakse (dtl 48-49), et laste toetamiseks on kaks võimalikku

varianti. Esimeses variandis jaguneks toetus kaheks: suurem osa oleks otsene toetus, kus kostja

ostaks lastele vajaliku ise või teeks seda koos lastega, ning väiksem osa oleks kaudne toetus,

mille raames maksaks ta igakuiselt 50 eurot ühe lapse kohta, kokku 100 eurot, teisele vanemale.

Teise variandina on kostja märkinud, et lapsed võiksid tema juurde elama kolida.

Menetluse käik

5. Kohus tegi 25.10.2024 pooltele ettepaneku kompromissiks (dtl 55). Kuna kompromissi ei

saavutatud, määras kohus 29.01.2025 asja kirjalikku menetlusse ning teavitas kohtuotsuse

tegemise ajast (dtl 58).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning

objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste

tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS

§ 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS §

230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh

kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku

ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt

isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, TrtRKo nr 2-21-137993, p 9).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate

vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on

kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise

PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa

elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

9. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud rahvastikuregistri päringu alusel, et hagejate

vanemateks on A.A. ja kostja G.P. . Samuti puudub vaidlus, et hagejate peamine elukoht on

ema juures ning mh puuduvad tõendid, et kostja osaleks laste kasvatamisel ja ülalpidamisel,

seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise

väljamõistmiseks.

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma

lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanemate

kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise

väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata,

kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt RKTKo nr

3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 2-18-6499, p 11). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud variandid

laste toetamisel ei ole elatise määramisel asjakohased ega vasta seadusest tulenevatele nõuetele.

Kostja peab laste isana arvestama oma kohustusega tagada laste ülalpidamine vastavalt nende

vajadustele ja seaduses sätestatud miinimumnõuetele. Ei ole põhjendatud ega mõeldav, et

olukorras, kus seadusest tulenev elatise miinimummäär ühele lapsele on 287,72 eurot, võiks

kostja panustada üksnes 50 eurot lapse kohta. Kohus arvestab ka asjaolu, et igal aastal tõusevad

elukallidus ja laste ülalpidamiskulud, mistõttu elatise määr peab vastama nendele muutustele.

Kohus on seisukohal, et laste ülalpidamine on mõlema vanema kohustus, kuna vanemad

vastutavad võrdselt laste kasvatamise ja arengu eest. Kohus ei pea õigeks, et üks vanem püüab

leida põhjendusi elatise maksmise vältimiseks. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi sisulist

põhjendust, miks elatis tuleks määrata alla seaduses kehtestatud miinimummäära. Lisaks selgitas

kohus 25.10.2024 kompromissettepanekus, et elatis ei ole pelgalt rahaline kohustus, vaid see on

oluline lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. Elatis katab lapse igapäevased vajadused, sh toidu,

riided, hariduse, tervishoiu ja muud igapäevased kulutused, mis tagavad lapsele stabiilse

kasvukeskkonna. Kohus rõhutab, et lapse elukohast olenemata peab ta saama mõlema vanema

võrdse panuse kaudu kõik vajaliku oma arenguks ja heaoluks. Kohus märgib ka, et laste heaolu

ei tohi sõltuda vanemate vahelisest vaidlusest elatise üle. Kostja ei ole esitanud ühtegi PKS § 102

lg 2 nõuetele vastavat mõjuvat põhjendust, mis õigustaks elatise määramist alla seaduses

sätestatud miinimumi, ega toonud välja erandlikke asjaolusid, mis seda otsust põhjendaksid.

Seetõttu jääb kohus kompromissettepanekus esitatud seisukohtade juurde ning määrab elatise

vastavalt seadusest tulenevale miinimummäärale.

11. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui

PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). PKS § 101 lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise

suuruseks alates 01.04.2025 on 287,72 eurot. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt

kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine

lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hagejad nõuavad seadusjärgset

miinimumelatist, seega on hagejate elatisnõue lubatav ning hagejad ei pea kohtule tõendeid

esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et hagejate igakuised kulud ei

vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

12. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes

Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile.

13. Alates 11.03.2025 tuleb kostjalt hageja I kasuks kuni tema täisealiseks (xxxxxxxxxx)

saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus

(valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 %

lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt

alates muutumisele järgnevast kuust.

14. Alates 11.03.2025 tuleb kostjalt hageja II kasuks kuni tema täisealiseks (xxxxxxxxxx)

saamiseni välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 244,46 eurot kuus

(valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 %

lapsetoetusest ja vähendatud 15%, kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat).

Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates

muutumisele järgnevast kuust.

15. Hageja on I osas põhjendatult nõudnud kostjalt ühekordset tagasiulatuvat elatist perioodi

15.08.2024 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni 10.03.2025 (kohtuotsuseni) eest

kogusummas 2014,04 eurot (7×287,72). Samuti on hageja II osas põhjendatult nõudnud kostjalt

ühekordset tagasiulatuvat elatist perioodi 15.08.2024 – 10.03.2025 eest kogusummas 1711,22

eurot (7×244,46).

16. Kohtumenetlusaegset elatisabi reguleerib perehüvitiste seaduse (PHS) § 49 lg 2, mille

kohaselt makstakse elatisabi isikule, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist (v.a elatise suuruse

muutmine) ning kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude osas maksekäsu kiirmenetluse

makseettepaneku määrus või hagi tagamise määrus, mis kohustab vanemat elatist maksma.

Kohtuotsuse täitmisel arvestatakse sissenõutavast elatisest maha kohtumenetluse ajal

Sotsiaalkindlustusameti poolt hagejatele makstud elatisabi summad, mille kostja on kohustatud

Sotsiaalkindlustusametile tagastama. Kui lapsel oli seaduslik õigus nõuda elatist, siis

kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue läheb riigile üle võlgniku ja võlausaldaja vahelises

kohtuvaidluses tehtud otsuse ulatuses, kuid mitte suuremas summas, kui riik on elatisabi

maksena välja maksnud (PHS § 57 lg 1). Pärast elatist maksma kohustava kohtulahendi

jõustumist võib Sotsiaalkindlustusamet nõuda kostjalt sisse tasumata elatisabi summad või

tasaarvestada need vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) sätestatud korrale (PHS §

58 lg 1). Kui kostja ei tasu riigile üle läinud summasid vabatahtlikult, võib riik nende

sissenõudmiseks rakendada täitemenetlust. Eelnevast tulenevalt tuleb sissenõutavaks muutunud

elatise summalt maha arvestada hagejatele elatisabina käesoleva kohtumenetluse ajal tasutud

summad, vastasel juhul oleks tegemist alusetu rikastumise olukorraga.

17. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

oluliselt muutunud.

18. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik