Legislator Case Law & Legislation
2-22-112434/19 AI generated

2-22-112434/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-112434/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tagastada OÜ GS Core hagilt enam tasutud riigilõiv summas 35 eurot hageja OÜ Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 369 eurot, sissenõudmisega seotud

Legislator headnote

AI generated

2-22-112434/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tagastada OÜ GS Core hagilt enam tasutud riigilõiv summas 35 eurot hageja OÜ Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 369 eurot, sissenõudmisega seotud

Keywords

AI generated
changed circumstances cost-recovery principle renovation costs justification of legal divergence advances on costs modification of provisional measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-112434

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi M K vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

580,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), volitatud

esindajad

esindaja A L (e-post xxx)

Kostja M K (isikukood xxx; viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine xxx ja kostja vahel sõlmitud xxx

järelmaksulepingust nr xxx tuleneva intressinõudest 30,57 euro ulatuses,

sissenõutavaks muutunud viivise nõudest osaliselt 51,86 euro ulatuses ning

kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest, asendades selle nõude

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel edasiulatuva viivise

nõudega.

2. Tagastada OÜ GS Core hagilt enam tasutud riigilõiv summas 35 eurot hageja OÜ

GS Core kontole nr xxx Swedbank.

3. Rahuldada hagi.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 369 eurot, sissenõudmisega seotud

kulud 14,55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 25,96

eurot (28.07.2021 – 13.06.2022 eest) ja viivis 110,10 eurot põhivõlalt alates

14.06.2022 kuni 28.02.2025 eest ning edasi kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 160 eurot

(riigilõiv 140 eurot + 20 eurot maksekäsuga seotud kulu).

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

summa (s.o 160 euro) tasumiseni.

8. Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 13.06.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt

välja hageja kasuks xxx ja kostja vahel xxx sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 369 eurot, intress 30,57 eurot, 14,55 eurot sissenõudmiskulu ja 77,82 eurot

viivist. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt viivis määraga 0,0657 % päevas

põhinõudelt alates 14.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui

on põhinõue. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda summas 195 eurot, s.o. 175

eurot hagihinnalt riigilõiv ja maksekäsu menetluse kulu 20 eurot. Samuti palus hageja

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. 13.02.2025 hageja teatas kohtule, et hagejal ei ole esitada tõendeid, mis veenvalt tõendaks

vastutustundliku laenamise kohustuse kohaselt täitmist krediidiandja poolt. Sellest

tulenevalt hageja vähendab nõuet ning vähendatud nõuet ületavas osas loobub hageja

nõudest. Hageja loobub 13.06.2022 hagis esitatud intressinõudest 30,57 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest osaliselt 51,86 euro ulatuses

ning kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest, asendades selle nõude

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel edasiulatuva viivise nõudega.

3. Seega vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tingitult palub hageja kostjalt

välja mõista põhivõlg 369 eurot, sissenõudmisega seotud kulu 14,55 eurot ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 25,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja

mõista põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuvalt viivis

alates hagi esitamisele järgnevast päevast (14.06.2022) kuni põhivõla tasumiseni, tehes

seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (28.02.2025) kindlas summas ja edasi

protsendina põhivõlalt. Välja mõista menetluskulud ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

4. Algse hagi hind oli 580,50 eurot ning nõudest osalise loobumise tõttu vähenes hagi hind

ning hagihinnaks kujunes 439,03 eurot. Hagilt hinnaga 439,03 eurot kuulub tasumisel

riigilõiv 140 eurot. Hageja on algse hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 175 eurot,

seega on hageja tasunud riigilõivu 35 euro ulatuses ettenähtust enam. TsMS § 150 lg 1 p 1

kohaselt kuulub enam tasutud riigilõiv tagastamisele. Seega jäävad hageja

menetluskuludeks riigilõiv summas 140 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot,

millised palub kostjalt välja mõista.

5. Nõude aluseks on xxx xxx ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev

võlgnevus. Krediidijääk oli 369 eurot, lepingu periood ja osamaksete arv 8 kuud, maksete

kogusumma 405,94 eurot, viivitusintressi määr

24,15 % aastas (0,067 % päevas), intressimäär laenujäägilt oli 24,50 % aastas (0,068 %

päevas) ja maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev. Kostja

lepingujärgseid makseid ei tasunud. 15.04.2021, 20.05.2021 ning 20.06.2021 saatis pank

kostjale meeldetuletuskirjad seoses võlgnevusega. Antud meeldetuletuskirjad olid

tasulised. 09.07.2021 esitas pank kostjale viimase hoiatuskirja, milles teatas, et kostja oli

laenu tagasimaksetega viivituses kolme järjestiku osamaksega, mistõttu TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal andis kostjale viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul

kirja saamisest. Pank hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb pank vastavalt VÕS §

416 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning edastab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks

inkassofirmale. 24.07.2021 teatisega ütles pank kostjaga lepingu erakorraliselt üles ning

loovutas nõude hagejale.

6. Hageja alternatiivnõude kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt põhinõue 369 eurot

(kostja pole ühtegi tagasimakset teinud), 14,55 eurot sissenõudmisega seotud kulu

(15.04.2021 meeldetuletuskirjas kajastati, et mittetähtaegselt tasutud makse tõttu lisatakse

järgmisele makseteatisele meeldetuletuse saatmise eest 4,85 eurot, kostjale saadetud 3

meeldetuletuskirja), sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,96 eurot (hageja esitab

viivist lepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest alates 28.07.2021 kuni hagi esitamiseni

13.06.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 8% aastas). Samuti hageja

palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt pärast hagi esitamist kuni kohtuotsuse

tegemiseni summas 110,10 eurot (14.06.2022 – 31.12.2022 16,26 eurot, 01.01.2023 –

30.06.2023 19,21 eurot, 01.07.2023 – 31.12.2023 22,32 eurot, 01.01.2024 – 30.06.2024

22,94 eurot, 01.07.2024 – 31.12.2024 22,72 eurot, 01.01.2025 – 28.02.2025 6,65 eurot)

ning edasi põhinõudelt protsendina põhivõlalt. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja esitas 02.08.2022 algsele hagiavaldusele vastuse, milles palus hagi jätta läbi

vaatamata, kuna hageja poolt aadressile xxx edastatud teated ei ole temani jõudnud.

Samas teatab kostja, et on hageja nõudega nõus ning nõus laenu ära maksma aga

momendil on kostjal võlakohustuse täitmine piiratud. Kostja palus aega 2022 aasta

novembrini. Kosja palus asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses ning palus arvestada, et

ta on xxx.

8. 21.09.2022 hageja esitas kostja vastusele omapoolse seisukoha, mille kohaselt hageja

leiab, et kostja võttis sisuliselt hagi õigeks ning palub hagi TsMS § 440 lg 1 järgi

rahuldada. Kostja taotlus hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks jääb hagejale

arusaamatuks, kuivõrd kostja viidatud teadete (kirjade) aspekt ei anna alust hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Kostja elukoha aadress on järelmaksulepingu järgne aadress, ehk

jääb arusaamatuks kuhu oleks pidanud kirjad hageja saatma.

MENETLUSE KÄIK

9. 13.12.2024 kohus tegi korraldava määruse ja andis pooltele esitada lõplikud seisukohad

ning andis teada lahendi teatavaks tegemise aja (04.02.2025). Pooled kohtule täiendavaid

seisukohti ei esitanud.

10. 04.02.2025 kohus uuendas menetluse ning tühistas eelneva lahendi aja ning palus hagejalt

selgitust vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kohta ning määras uueks

lahendi ajaks 28.02.2025. Hageja esitas seisukoha, et on rikkunud vastutustundliku

laenamise kohustust ning esitas alternatiivnõude. Kostja ei ole lisa selgitusi esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Nõudest osaline loobumine ja riigilõivu tagastus

11. Esmalt lahendab kohus hageja 13.02.2025 taotluse osaliselt loobumise osas. Taotluse

kohaselt hageja nõue muutus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

intressi nõude osas ja viivise määra osas. Intressinõue on 0 eurot ning viivise nõudele ei

kohaldu kokkuleppeline viivis vaid VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev viivise määr.

Seega hageja loobus algses hagiavalduses esitatud intressinõudest summas 30,57 eurot,

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest osaliselt 51,86 euro

ulatuses ning kokkuleppelise määra alusel edasiulatuva viivise nõudest asendades selle

nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra alusel edasiulatuva viivise

nõudega.

12. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-

61-16, p 13). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud

(TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Kohus ei võta TsMS § 429 lg

4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist

loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

13. Kohus leiab, et eeltoodud hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus

käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks intressi 30,57 euro ja sissenõutava viivise

51,86 euro osas. Kohus jätkab menetlust alternatiivnõude osas.

14. Hageja tasus algselt hagilt (hagihind 580,50 eurot) riigilõivu 175 eurot. Nõude osalise

loobumise tõttu vähenes hagihind (439,03 eurot), millelt kuulub tasumisele riigilõiv 140

eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 35 euro võrra enam. Hageja taotleb riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud

ning tagastab hagilt enam tasutud riigilõivu summas 35 eurot hageja OÜ GS Core kontole

nr xxx Swedbank.

Kohtuotsuse põhjendused alternatiivnõudes 15.

Kohus rahuldab hagi alternatiivnõude osas.

16. Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea

lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne

väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo

nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

17. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud

ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr

ei tohtinud ületada Maalset lubatud määra.

18. Kuivõrd hageja selgitas, et tal ei ole esitada tõendeid, mis võiks veenvalt tõendada

vastutustundliku laenamise kohustuse kohast täitmist krediidiandja poolt, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ja sellest tulenevalt ka

loobunud osaliselt algsest nõudest.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Poolte vahel oli sõlmitud 02.03.2021 järelmaksuleping nr xxx ning leping sõlmiti 8 kuuks

igakuiste maksetega 10.kuupäevaks. Esimene makse pidi toimuma 10.04.2021 ning

lõpptähtpäev 10.11.2021. Hageja on põhjendatult tuginenud sellele, et juhul, kui kõikide

tagasimaksete tähtaeg on saabunud, ei ole krediidiandjal VÕS § 4034 lg 7 järgse uue

tagasimaksegraafiku esitamise kohustust.

21. Kuivõrd laen oli vastutustundetu, kohaldus lepingule seaduslik intressimäär, mis lepingu

kehtivuse ajal oli 0 % aastas. Kostjal seega ei olnud intressimaksete kohustust, kuid

põhiosamaksete maksmise kohustus oli kokkulepitud ulatuses ikka. Kostjale oli teada

põhiosamaksed olemasolevast maksegraafikust aga kostja ei teinud lepingu täitmiseks

ühtegi makset, seega on põhjendatud kostjalt välja mõista põhinõue summas 369 eurot.

22. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi ning VÕS § 4034 lg 7 alusel

jääb intressinõue rahuldamata, mis asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse

intressimääraga, mis oli 0 % aastas.

23. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt

viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest

viivisemäärast. Lepingujärgne viivise määr oli aastas 24,15 % aastas (0,0657 % päevas).

Hageja palub välja mõista viivist lepingu ülesütlemisele järgnenud aja eest sissenõutavaks

muutunud tasumata põhivõla summalt (369 eurot) alates 28.07.2021 kuni hagi esitamiseni

13.06.2022 summas 25,69 eurot. Antud perioodil oli seaduslik viivise määr 8 % aastas.

Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt

(369 eurolt) alates 28.07.2021 – 13.06.2022.

24. Hageja soovib kostjalt välja mõista ka edasiulatuvalt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ja edasi protsendina kuni põhivõla

täitmiseni. Kohus rahuldab antud nõude ning edasinõutava viivise summa kuni

kohtuotsuse tegemise kuupäevani on 110,10 eurot. Ajavahemikul 14.06.2022 –

31.12.2022 oli seaduslik viivise määr 8 % aastas, s.o. 16,26 eurot; 01.01.2023 –

30.06.2023 10,5 % aastas, s.o. 19,21 eurot; 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas, s.o.

22,32 eurot; 01.01.2024 – 30.06.2024 12,5% aastas, s.o. 22,94 eurot; 01.07.2024 –

31.12.2024 12,25 % aastas, s.o. 22,72 eurot ja 01.01.2025 – 28.02.2025 11,15 % aastas,

s.o. 6,65 eurot. 25. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulu 14,55

eurot. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumine muudab lepingu osaliselt tühiseks

krediidiga seotud kulude ehk lepingus kokkulepitud intressi ja muude kulude

(lepingutasu, lepingu haldustasu jms, mis käesoleval juhul oli 0 €) osas. See aga ei muuda

võlausaldaja õigust kasutada võlgniku rikkumise korral seaduses sätestatud

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sissenõudekulusid, kahju hüvitamist või viivist (VÕS §

101 lg 1 p 1, 3, 4, 6). Seda on leidnud ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas 2-23-139728

tehtud kohtuotsuse punktis

7, öeldes Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et VÕS § 4034 lg 7 teine

lause ei võta võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda viivist ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui

vastavad nõude eeldused on täidetud. Tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause mõttes tuleb

käsitleda kõikvõimalikke krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu), aga mitte

näiteks tarbijakrediidilepingus kokku lepitud leppetrahve (Võlaõigusseadus II. Komm vlj.

§ 4034 komm 3.3 aa) teine lõik ja bb) esimene lõik). Sellest tulenevalt olid põhjendatud

tasuliste meeldetuletuskirjade saatmine ja nende eest tasu küsimine. Seega ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral sissenõudmiskulude hüvitise

nõudmine põhjendatud. Kostjale saadeti meeldetuletuskirjad 15.04.2021, 20.05.2021 ja

20.06.2021. 15.04.2021 meeldetuletuskirjas ka märgiti, et meeldetuletuste saatmine on

tasuline ehk 4,85 eurot. Antud meeldetuletus kirjad olid tasulised aga enne seda pank

edastas ka võlgnikule tasuta meeldetuletused (hoiatused (e-posti ja SMS teel). Seega

kostjale on edastatud kolm tasulist meeldetuletuskirja (3x4,85 eurot), mis on põhjendatud

ja tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

28. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

29. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

30. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

31. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 160 (140+20) eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 160 eurot. Hageja taotlusel

ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

32. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie

Almere

kohtunik