Legislator Case Law & Legislation
2-24-130770/6 AI generated

2-24-130770/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-130770/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.G vastu tagaseljaotsusega. Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS-i ja L.G vahel

Legislator headnote

AI generated

2-24-130770/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS-i ja L.G vahel

Keywords

AI generated
pledge of movable property compensation for inconvenience telecommunications services provider mobile antenna permit performance in lieu of fulfillment informal value transfer system
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-130770

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L.G vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

79,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: L.G (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L.G vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS-i ja L.G vahel

15. aprillil 2023 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlg 47,10 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 8,79 eurot ning sissenõudmiskulud 15 eurot.

3. Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis määraga 0,05% päevas

alates 18. detsembrist 2024 kuni põhivõla (47,10 eurot) jäägi täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud L.G kanda.

5. Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 303 eurot.

6. Mõista L.G-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis menetluskuludelt (303

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27. augustil 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.G-lt (kostja) 108,64 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Viru Maakohtu 2. detsembri 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti

hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ja

nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks, kohtualluvuse põhjendamiseks, hagihinna

märkimiseks, riigilõivu tasumiseks, hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavate

dokumentide esitamiseks ja kostja tegeliku elukoha ja sidevahendite andmete märkimiseks.

2. Hageja esitas 17. detsembril 2024 (täiendatud 6. jaanuaril 2025) hagiavalduse. Hageja

palub kostjalt välja mõista kostja ja Tele2 Eesti AS-i vahel 15. aprillil 2023 sõlmitud Tele2

liitumislepingust nr xxx tulenev põhivõlg 47,10 eurot, viivised 8,79 eurot, sissenõudekulud 15

eurot, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 18. detsembrist

2024 kuni põhivõla (47,10 eurot) jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05%

päevas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud koos viivisega.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte

toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel 21. jaanuaril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud

hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

8. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot (koos

käibemaksuga).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2

tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja

ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid

arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1,5

tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 183 euro ulatuses (122 × 1,5).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 303 eurot (100 + 20 + 183).

11. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

12. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)