3-24-1903/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1903

Haldusasi

Xi kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 27.04.2023

Ettekirjutuse- Hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr.

2.1.-1/2023-607-5 ja vaideotsuse tühistamiseks ning

Andmekaitse Inspektsiooni sunniraha rakendamise

keelamiseks ning täitemenetluse lõpetamise avalduse

esitamisele kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja v. adv. Meelis Masso

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, tasu kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-1903 menetlus.

2. Kaebajal on võimalus taotleda tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist, esitades taotluse,

kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada.

3. Kaebajale antud menetlusabi kulud (riigi õigusabi tasu) jäävad riigi kanda. Muus osas

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Määrata Meelis Masso Advokaadibüroo vandeadvokaadi Meelis Masso poolt

käesolevas haldusasjas osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 95,16 eurot (sh

käibemaks).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155

lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Määruse resolutsiooni p 4 peale võib Eesti Advokatuur esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

arvates (riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 23 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)§

203 lg 1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. 27.04.2023 tehti Xile Andmekaitse Inspektsiooni poolt ETTEKIRJUTUS-HOIATUS

isikuandmete kaitse asjas nr. 2.1.-1/2023-607-5.

2. 09.05.2023 esitas X vaide Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 26.04.2023 ettekirjutus-

hoiatusele nr 2.1-1/2023-607-5.

3. 15.05.2023 taotlusega nr 2.1.-3/23/452-1155-2 andis AKI Xile vaides puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja kuni 25.05.2023, kuna Xi poolt viidatud kohtu seisukoht ja sellega

seotud täpsemad materjalid sisaldasid asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.

4. 22.05.2023 vastas X AKI taotlusele.

5. 28.06.2023 esitas X vaide 29.05.2023 vaide tagastamise otsusele nr 2.1-3/23/452- 1155-4.

6. 05.07.2023 tegi AKI otsuse vaide rahuldamata jätmise kohta, mille X sai kätte alles

07.06.2024 haldusasjas 3-24-1542.

7. Ettekirjutus-hoiatuse sisu oli järgmine: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lõike 1, lõike

2 punkti 8, § 56 lg 3 punktide 3 ja § 58 lõike 1, § 4, 5 ning isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artikli 58 lõike 1 punkti d ning lõike 2 punktide f ja g alusel, samuti arvestades IKÜM

artikliga 6, teeb inspektsioon täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse: Xil lõpetada veebilehtedel

xxxxxxxxxx/, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx asuvates artiklites A, B ja C isikuandmete

avalikustamine.

8. 07.05.2024 edastas kohtutäitur Xile kui võlgnikule täitmisteate täiteasjas nr 195/2024/745.

Täitmisteate järgi oli nõude sisuks sunniraha ja asendustäitmise ettekirjutus ning sissenõutavaks

summaks on märgitud 400 eurot.

9. X selgitas, et tema vara on arestitud.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.06.2024 Xi (edaspidi ka kaebaja) kaebus (haldusasi

nr 3-24-1903). Kaebuse kohaselt soovis X tühistada AKI 27.04.2023 ettekirjutuse- hoiatuse

isikuandmete kaitse asjas nr. 2.1.-1/2023-607-5 ja vaideotsuse.

11. Tallinna Halduskohus tegi AKI-le 25.07.2024 kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli AKI-l

võtta seisukoht kaebetähtaja rikkumise suhtes, muu hulgas AKI-l välja tuua, kuidas ja millal

toimetati AKI 05.07.2023 vaideotsus vaide rahuldamata jätmise osas kaebajale kätte.

12. AKI vastas kohtunõudele 06.08.2024 ja tõi muu hulgas välja, et vaideotsus saadeti kaebaja

e-posti aadressile xxxxxxx 06.07.2023, mille kättesaamist kaebaja ei kinnitanud. Kaebaja on

kinnitanud vaideotsuse kättesaamist alles 07.06.2024. Lähtudes eeltoodud kronoloogiast, tuleb

asuda seisukohale, et 05.07.2023 vaideotsuse kaebetähtaeg ei ole kaebuse esitamise ajaks

möödunud.

13. Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.07.2024 Xi kaebus koos esialgse õiguskaitse

taotlusega (haldusasi nr 3-24-2113). Kaebuse kohaselt soovis kaebaja keelata vastustajal

sunniraha rakendamine ja kohustada vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt soovis kaebaja, et kohus määraks esialgse õiguskaitse

abinõu, mis seisneb täitemenetluse peatamises.

14. Kaebaja esindaja esitas 19.07.2024 riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude ja

kindlaksmääramise taotluse. Harju Maakohus tegi 24.05.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-24-

7961, millega määras kaebajale riigi õigusabi taotletud ulatuses ehk isiku esindamiseks

tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku muu õigusnõustamiseks või muuks

esindamiseks.

2(4)

15. Tallinna Halduskohus tegi AKI-le 19.07.2024 kohtunõude, kus võimaldas vastustajal

esialgse õiguskaitse taotluse kohta arvamust avaldada. AKI vastas kohtunõudele 23.07.2024.

16. Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2024 antud määrusega kaebaja taotluse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks tuli

kaebajal esitada tõendid menetlusabi taotluses kirjeldatud asjaolude kohta või tasuda riigilõiv

20 eurot vastavalt makseinfo lehel näidatud andmetele. Kaebaja tasus riigilõivu.

17. Tallinna Halduskohus võttis kaebused 01.10.2024 antud määrusega menetlusse, liitis

haldusasjad ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-24-1903) ja määras kindlaks Meelis

Masso Advokaadibüroo vandeadvokaadi Meelis Masso poolt käesolevas haldusasjas osutatud

riigi õigusabi tasu suuruse.

18. AKI esitas 30.10.2024 avalduse menetluse lõpetamiseks.

19. Tallinna Halduskohus tegi 12.12.2024 kaebajale kohtunõude. Kohtunõude kohaselt tuli

kaebajal võtta seisukoht menetluse lõpetamise osas.

20. Kaebaja edastas kohtule 19.12.2024 seisukoha, nõustudes menetluse lõpetamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Vastustaja tunnistas 30.10.2024 kehtetuks vaidlustatud 27.04.2023 ettekirjutus-

hoiatuse nr 2.1.-1/2023-607-5 ning esitas kohtutäiturile avalduse sellega seotud täitemenetluse

(täiteasi nr 195/2024/745) lõpetamiseks. Ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-607-5 kehtetuks

tunnistamise ja 30.10.2024 tehtud avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr

195/2024/745 on kaebaja oma eesmärgi saavutanud, mistõttu esineb alus menetluse

lõpetamiseks. Nii kaebaja kui vastustaja on mõlemad menetluse lõpetamisega nõus.

22. Menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust sama kaebuse esemega seoses enam

kohtusse pöörduda.

23. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajale

tagastada. HKMS § 104 lg 8 sätestab, et tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus

riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Praegusel juhul oli

riigilõivu tasumiseks kohustatud kaebaja, kuid riigilõiv on tasutud menetlusvälise isiku poolt.

Seega on kaebajal võimalik esitada taotlus, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele

soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (HKMS § 104 lg 81). HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud,

kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui

kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti

andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas

tunnistati haldusakt kehtetuks ja tehti toiming tingituna kaebuse esitamisest. Vastustaja

tunnistas ettekirjutuse- hoiatuse kehtetuks ning esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks pärast käesoleva kaebuse esitamist kohtule. AKI-l oli võimalus ettekirjutus-

hoiatus kehtetuks tunnistada ja avaldusega kohtutäituri poole pöörduda ka enne

kohtumenetlust, kuid vastustaja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse lõpetamine

tingitud kaebuse esitamisest kohtule.

3(4)

HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus

menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja

riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Kui vastaspooleks on Eesti Vabariik, siis

menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei mõisteta. Kuna kaebaja on antud riigi õigusabi ja

vastustajaks on Eesti Vabariik AKI kaudu, siis menetlusabikulusid riigi kasuks välja ei

mõisteta.

24. Kaebaja esitas 20.05.2024 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse.

Harju Maakohus rahuldas 24.05.2024 antud määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse. Kohus

selgitas, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks

teiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning

varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17

lõikes 2 ettenähtud juhul. Selliselt hõlmab riigi õigusabi ka esindamist halduskohtumenetluses,

sest kaebaja õiguste parema kaitsmise nimel tuli kaebus esitada halduskohtusse (RÕS § 4 lg 3 p

5). Kaebuse koostas ja esitas halduskohtusse vandeadvokaat Meelis Masso (Meelis Masso

Advokaadibüroo, reg. nr 14214236), kes osutas kaebajale õigusabi. Vandeadvokaat Meelis

Masso esitas 19.07.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks kokku

summas 557,54 eurot, mille Tallinna Halduskohus 01.10.2024 antud määrusega rahuldas.

Tallinna Halduskohus liitis haldusasjad 3-24-1903 ja 3-24-2113 ühte menetlusse ja seetõttu

aktsepteerib riigi õigusabi andmist mõlemas asjas.

Vandeadvokaat Meelis Masso esitas 19.12.2024 kohtule uue taotluse riigi õigusabi tasu

kindlaksmääramiseks kokku summas 95,16 eurot. Taotluse kohaselt on riigi õigusabi osutaja

teinud järgmisi toiminguid: 19.12.2024 tutvumine kohtunõudega, töö e- toimikus ja töö

seisukohaga kohtunõudele kokku 60 minutit.

Juhindudes riigi RÕS § 22 lg-test 6 ja 7 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-st 5 ja § 11 lg-st 1

leiab kohus, et riigi õigusabile kulutatud aeg ja tehtud toimingud on põhjendatud ning riigi

õigusabi tasu suuruseks tuleb määrata 95,16 eurot. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu

väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti

Advokatuur.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

4(4)