Legislator Case Law & Legislation
2-22-11275/60 AI generated

2-22-11275/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-11275/60
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Rimmline OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. aprilli 2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-11275 muutmata, muutes maakohtu

Legislator headnote

AI generated

2-22-11275/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprilli 2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-11275 muutmata, muutes maakohtu

Keywords

AI generated
unpaid licensing royalties insufficiently substantiated grievance excessive price indication of provenance price indication adverse effect on competition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2024

Tsiviilasja number

2-22-11275

Tsiviilasi

Rimmline OÜ hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei,

Goodline OÜ ja Kambja Hoiu-Laenuühistu vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja tagatisraha

tagastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. aprilli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rimmline OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

17. september 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Rimmline OÜ (registrikood 16070735),

lepinguline esindaja Ain Laansalu

Kostjad (vastustajad)

Kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi

Vladimir Kutšmei

Goodline OÜ (registrikood 14337588), seaduslik esindaja

Kaupo Sõmerik

Kambja Hoiu-Laenuühistu (registrikood 10320674),

seaduslik esindaja Linda Sossi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rimmline OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 12. aprilli

2024. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-11275 muutmata, muutes maakohtu

otsuse põhjendusi.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Rimmline OÜ kanda.

3. Mõista Rimmline OÜ-lt kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud 960 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Mõista Rimmline OÜ-lt kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rimmline OÜ (hageja) esitas 3. augustil 2022 hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei (kostja I,

kohtutäitur), Goodline OÜ (kostja II, võlgnik) ja Kambja Hoiu-Laenuühistu (kostja III,

sissenõudja)

vastu,

paludes

tunnistada

kehtetuks

oksjonikeskkonnas

https://www.oksjonikeskus.ee ajavahemikul 27. juuni 2022 kuni 4. juuli 2022 toimunud Tartu

Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasja, asukohaga Tartu

maakond, Kambja vald, X küla, XXX enampakkumine, mille tulemusel kujunes parimaks

pakkumiseks 169 500 eurot, ning tunnistada hageja enampakkumise võitjaks 111 040 euro

suuruse hinnaga. Alternatiivselt palus hageja tunnistada eelnimetatud enampakkumise

täielikult kehtetuks ning kohustada kohtutäiturit tagastama tagatisraha 3000 eurot. Kõik

menetlusega seonduvad kulud palus hageja jätta kostja I kanda.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I menetluses kostja III nõue kostja II vastu. Nõude täitmiseks

on kostja I pannud sundmüüki muu hulgas kostjale II kuuluva Tartu Maakohtu

kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX kantud kinnisasja, asukohaga Tartu maakond,

Kambja vald, X küla, XXX. Kohtutäitur korraldas mais 2022 kinnistu enampakkumise, mille

kohtutäitur katkestas. 2. juunil 2022 kuulutas kohtutäitur välja uue enampakkumise, mille

teate kohaselt enampakkumisele registreerimine algab 2. juunil 2022 kell 11:00 ja lõpeb 27.

juunil 2022 kell 11:00; isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui

registreerimistaotlus ja selle vajalikud lisad vastavad enampakkumise tingimustele,

tagatisraha on tasutud ja isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Hageja registreeris

ennast enampakkumisele, maksis tagatisraha ning tegi parima pakkumise 169 500 eurot.

6. juulil 2022 esitas kohtutäitur enampakkumise akti, millest selgus, et enampakkumisel

osales muu hulgas PS Arenduse OÜ, mis registreerus esindaja Silver Reiljani kaudu

enampakkumisele 27. juunil 2022 kl 11:33. Ka selgub enampakkumise aktist, et alates hinnast

110 400 eurot on hinda pakkunud ainult hageja ja PS Arenduse OÜ. Hageja leiab, et PS

Arenduse OÜ ei oleks tohtinud enampakkumisel osaleda. Kui PS Arenduse OÜ ei oleks

enampakkumisel osalenud, oleks hageja võitnud enampakkumise 59 100 eurot väiksema

hinnaga. 7. juulil 2022 esitas hageja kostjale I taotluse tunnistada parimaks hageja pakkumine

hinnaga 111 040 eurot või tühistada enampakkumine täielikult, millest kostja I keeldus.

Hageja leiab, et kostja I on enampakkumise läbiviimisel oluliselt rikkunud enampakkumise

tingimusi ning see on kahjustanud hageja õigusi. Enampakkumise registreerimise aeg ja

sellest kinnipidamine on sama oluline enampakkumise tingimus kui tagatisraha maksmine

enne enampakkumise algust.

Hageja palus lõplikus nõudes tunnistada enampakkumine täielikult kehtetuks ning kohustada

kohtutäiturit tagastama tagatisraha 3000 eurot.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud, palus jätta selle läbi vaatamata, läbivaatamise korral

rahuldamata.

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg-test 1 ja 2 ei ole võimalik

hagiavaldusega taotletavaid eesmärke enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudega

saavutada ning hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Vaidlusalune

enampakkumine on juba täituri enda 4. augusti 2022. a otsusega nurjunuks kuulutatud.

Tagatisraha tagastamata jätmine kuulus vaidlustamisele TMS § 217 sätestatud korras, mida

hageja ei ole teinud. Ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tasutud tagatisraha tagastamist. Ka ei ole täitemenetluses

seoses enampakkumisega makstav tagatisraha täitekulu TMS § 222 lg 2 p 3 tähenduses.

Hageja ei ole TMS § 921 nimetatud vastuväiteid enampakkumise lõppemisele järgneva

tööpäeva jooksul esitanud. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleks vaidlusaluse

enampakkumise korraldamisel rikutud enampakkumise olulisi tingimusi. PS Arenduse OÜ

enampakkumisele registreerimine oli lubatud.

3. Kostja II tunnistas 28. juunil 2023 ja 21. märtsil 2024 kohtule esitatud kirjades hagi.

4. Kostja III palub jätta hagi läbi vaatamata ning läbivaatamise korral rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus ei võtnud 12. aprilli 2024. a lahendiga vastu kostja II hagi õigeksvõttu,

võttis vastu hageja hagist osalise loobumise ning lõpetas menetluse hageja nõudes, milles

taotleti vaidlusaluse enampakkumise, mille tulemusel kujunes parimaks pakkumiseks 169 500

eurot, kehtetuks tunnistamist ja hageja enampakkumise võitjaks tunnistamist 111 040 euro

suuruse hinnaga. Maakohus jättis 12. aprilli 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja I menetluskulud

6027 eurot 20 senti ning viivise menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetab maakohus loobutud nõude osas menetluse.

Maakohus ei võtnud vastu kostja II hagi õigeksvõttu, kuna kostjad I ja III ei ole hagi õigeks

võtnud ning selles vaidluses on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 4

olukorraga, kus vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt.

Maakohus tuvastas, et kostja I viis läbi täitemenetlust täiteasjas nr 084/2022/740, mis toimus

võlgniku (kostja II) suhtes sissenõudja (kostja III) avalduse alusel. Täitemenetluses on

kohtutäitur korraldanud kolm enampakkumist võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa nr

XXXXXXXX müügiks: 24. mai – 31. mai 2022, 27. juuni – 4. juuli 2022 ja 24. august – 31.

august 2022. Esimesel enampakkumisel ei tunnistatud pakkumist parimaks TMS § 91 lg 4

alusel. Hageja on vaidlustanud 27. juuni 2022 kell 12.00 kuni 4. juuli 2022 kell 11.16

toimunud elektroonilise enampakkumise, kus hageja tegi parima pakkumise, kuid ei tasunud

enda pakutud ostuhinda 169 500 eurot ettenähtud ajaks. Kohtutäitur tunnistas enampakkumise

nurjunuks TMS § 99 lg 1 p 3 alusel. Kolmas enampakkumine on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-

22-14788.

Hagi on esitatud TMS § 223 lg 1 alusel. Kohtutäitur on vara enampakkumise akti

allkirjastanud 6. juulil 2022. Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud

kohtule 3. augustil 2022, mis jääb TMS § 223 lg 1 sätestatud 30-päevase tähtaja sisse.

Viidatud sätte kohaselt esitatud hagi puhul ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset

menetlust, seega on täitemenetluse osalisel õigus selle sätte alusel hagi esitamiseks ka juhul,

kui ta eelnevalt ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile. Seega on enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi esitamine õiguslikult võimalik.

TMS § 84 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse enampakkumise kuulutuses mh enampakkumise algus

ja koht ning enampakkumisele registreerimisele kord ja tähtaeg. TMS § 871 lg 1 kohaselt

enampakkumisele registreeritakse enne enampakkumise algust. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt enampakkumisel osaleda sooviv isik registreerib end enampakkumise kuulutuses

märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha TMS § 83 lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt isik registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui

registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on

tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda.

Eelnevalt viidatud sätetest järeldub kogumis, et enampakkumisel osaleda sooviv isik peab

ennast registreerima enne enampakkumise algust vastavalt enampakkumise teates toodud

korrale ja tähtajale ning tasuma tagatisraha. Isiku saab enampakkumisel osalejaks

registreerida ning lubada osaleda enampakkumisel ainult juhul, kui on täidetud TMS § 84 lg 4

tingimused.

Kohtutäitur on 2. juunil 2022 avaldanud täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate,

millest nähtub, et enampakkumisel osalemiseks tuleb end registreerida oksjonikeskkonnas

teates nimetatud vara lehel vastavalt teates toodud lingile ning tasuda tagatisraha 3000 eurot

Oksana Kutšmei arveldusarvele koos teates märgitud makseselgitusega. Tagatisraha loetakse

tasutuks selle laekumise hetkest. Tagatisraha peab olema laekunud hiljemalt 27. juunil 2022

kell 11.00 ning hilisemaid laekumisi ei arvestata. Ostja makstud tagatisraha arvatakse

ostuhinna sisse, teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise

päevale järgneval tööpäeval. Enampakkumise teate kohaselt enampakkumisele

registreerimine algab 2. juunil 2022 kell 11.00 ja lõpeb 27. juunil 2022 kell 11.00. Isik

registreeritakse enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle vajalikud lisad

vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ja isik võib enampakkumisel

pakkujana osaleda. Enampakkumine algab 27. juunil 2022 kell 12.00 ja lõpeb 4. juulil 2022

kell 11.00. Pikeneva lõpu intervall on 10 minutit.

PS Arenduse OÜ esindaja Silver Reiljan on 6. juuli 2022. a vara enampakkumise akti lisast 2

nähtuvalt andnud elektroonilise kinnituse enampakkumisest osavõtmiseks 27. juunil 2022 kell

11.33, s.o küll enne enampakkumise algust kl 12.00, kuid pärast registreerimiseks antud

tähtaja möödumist kl 11.00. Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt osales ta vaidlusaluse

enampakkumise korraldamisel kohtutäituri büroo töötajana, abistades enampakkumise

ettevalmistamisel. Tunnistaja ütlustest nähtub, et e-oksjonikeskkonnas osaleda soovivate

isikute soovi kohta tuleb talle teavitus. Kontrollitakse välistavaid asjaolusid, tagatisraha

tasumist, seejärel kinnitatakse osalema. Enne enampakkumise algust kontrollitakse, kas kõik

isikud on ka registreeritud. Kohtutäituri büroo töötaja võib enampakkumisel osalemiseks

registreerimisel abistada, kui isik jääb hätta, seda ka pärast registreerimistähtaja möödumist

kuni enampakkumise alguseni minuti täpsusega. Peavad olema täidetud eeltingimused –

tagatisraha laekumine ja välistavate asjaolude puudumine. Taotluste esitamise tähtaja ja

enampakkumise alguse vahel on nn puhveraeg, mille ajal kontrollib täituri büroo töötaja üle

tagatisraha laekumise , samuti toimub registreerimise abistamine, esindusõiguse kontrollimine

jm kontrolltoimingud. Selline puhveraeg on kohtutäitur Oksana Kutšmei büroo praktika, kuid

tunnistaja teada rakendavad seda ka teised kohtutäiturid. PS Arenduse OÜ enampakkumisele

registreerimise osas avaldas tunnistaja, et puhverajal kontrollis ja tuvastas ta tagatisraha

laekumise, kuid e-oksjonikeskkonnas ei olnud taotlust esitatud. Äriühingu andmed sai

tunnistaja äriregistrist, võttis enne enampakkumise algust telefoninumbril ühendust, täpsustas

soovi üle. Tagatisraha oli, kuid taotlust mitte. PS Arenduse OÜ kinnitas osalemise soovi, kuid

tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik taotlust esitada. Tunnistaja registreeris osalema PS

Arenduse OÜ ja tema esindaja. Pärast käsitsi registreerimist läheb isikule automaatselt

oksjonikeskkonnas registreeritud e-posti aadressile kinnitus, et ta on registreeritud. Seejärel

saab isik ise keskkonnas edasi toimetada. Tagatisraha laekumine väljendab isiku soovi

enampakkumisel osaleda. Tunnistaja avaldas ka, et on juhtunud, et tagatisraha makstakse ja

jäetakse registreerimata. Isik võib arvata, et tagatisraha tasumine on registreerimine. Kui

täituri büroo isikuga ühendust ei saa, siis ei ole võimalik teda ka registreerimisel abistada.

Sellisel juhul ta elektroonilisel enampakkumisel osaleda ei saa.

Maakohus järeldas uuritud tõenditest, et PS Arenduse OÜ ei esitanud ei enampakkumise

teates toodud ajal 2. juunil 2022 kell 11.00 kuni 27. juunini 2022 kell 11.00 ega kuni

enampakkumise alguseni 27. juunil 2022 kell 12.00 registreerimistaotlust, s.o ei registreerinud

ennast enampakkumisel osalejaks enampakkumise teates toodud korda ja tähtaega järgides.

PS Arenduse OÜ registreeris pärast registreerimiseks määratud tähtaja möödumist

enampakkumisel osalejaks kohtutäituri büroo töötaja omal algatusel. Vaidlust ei ole tekkinud

selles, et PS Arenduse OÜ oli tasunud tähtaegselt tagatisraha.

Maakohus leidis, et kuivõrd oksjonikeskkonnas registreerimine vastavalt enampakkumise

teates toodud korrale ja tähtajale on tagatisraha tasumise kõrval üheks kohustuslikuks

eelduseks, et isik saaks enampakkumisel osaleda, on PS Arenduse OÜ osas jäänud see eeldus

täitmata. Iseenesest võib nõustuda kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt väljendab

tagatisraha tasumine isiku soovi enampakkumisel osaleda. See ei muuda isiku kohustust

järgida registreerimise korda ja tähtaegu.

Maakohtu hinnangul on kohtutäitur eiranud PS Arenduse OÜ enampakkumisel osalejaks

registreerimisel TMS 871 lg-s 3 sätestatut ning rikkunud sama paragrahvi lõiget 4. Juhul, kui

nõustuda, et enampakkumisel osaleda soovija võib ennast registreerida (ise või täituri büroo

poolt) ka pärast selleks määratud tähtaega kuni enampakkumise alguseni, muutub TMS § 84

lg 1 p 1 enampakkumisele registreerimise tähtaja märkimine enampakkumise kuulutuses

sisutühjaks, samuti kaotaks mõtte TMS § 871 lg 3 nõue järgida enampakkumise kuulutuses

märgitud tähtaega.

Enampakkumise eesmärgiks on küll võimalikult kõrge hinnaga võlgniku vara müük, mis ei

muuda aga kohtutäituri kohustust järgida enampakkumise korraldamise osas nii seaduses

sätestatud regulatsiooni kui kohtutäituri enda avaldatud enampakkumise teates toodud korda

ja tähtaegu. Kohtutäitur on registreerinud enampakkumisel osalejaks isiku, kes ei vastanud

TMS 871 lg-te 3 ja 4 nõuetele. Enampakkumisel registreerimise korda ja tähtaega tuleb pidada

enampakkumise olulisteks tingimusteks, kuivõrd nende järgimisega tagatakse

enampakkumise seaduslikkus ja osalejate võrdne kohtlemine. Tegemist on olulise

rikkumisega TsMS § 223 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt võivad TMS §-st 921 elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud esitada

vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva

tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele

kohaldatakse TMS § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. TMS § 92 lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur

vastuväited enampakkumise akti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui kohalviibijad

vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale, ega akti

ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. Arvestades

vaidlustamata asjaoluga, et elektrooniline enampakkumine lõppes esmaspäeval 4. juulil 2022,

tulnuks TMS § 921 kohaselt hagejal esitada vastuväited enampakkumise läbiviimise kohta

teisipäeva 5. juuli 2022. a jooksul. Täitemenetluse seadustik ei seo elektroonilise

enampakkumise puhul vastuväidete esitamise õigust vara enampakkumise akti koostamise ega

kättesaamise ajaga. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse enda vastuväidetega 7. juulil 2022,

s.o pärast TMS §-s 921 sätestatud tähtaja möödumist. Kuivõrd hageja ei esitanud oma

vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on ta TMS

§ 921 ja TMS § 92 lg 3 koostoimest tulenevalt kaotanud õiguse tugineda enampakkumise

oluliste tingimuste rikkumisele.

Seega, olenemata kohtu tuvastusest, et kohtutäitur on enampakkumise läbiviimisel rikkunud

enampakkumise olulisi tingimusi, ei saa Rimmline OÜ käesolevas hagis neile tugineda ning

hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hagi tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et kohtutäitur kuulutas vaidlustatud enampakkumise

nurjunuks 4. augustil 2022 TMS § 99 lg 1 p 3 alusel ning korraldas kohe

kordusenampakkumise. Seega ei tekkinud vaidlustatud enampakkumise tagajärjel omandit.

Kohus leiab, et juba nurjunuks kuulutatud enampakkumist ei ole alust tunnistada täiendavalt

ka kehtetuks, kuivõrd kehtivat enampakkumist nurjunuks kuulutamise tagajärjel ei eksisteeri.

Hageja eesmärgiks on saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamine ning tagatisraha

tagastamine. Hageja leiab, et tagatisraha tagastamise alus on tal tekkinud tulenevalt TMS §

223 lg 2 p-st 3, mis sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamisel ostjale õiguse nõuda

sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu

tagastamist. Kuivõrd hagi on esitatud kohtutäituri vastu, oleks nimetatud sättest tulenevalt

võimalik nõuda täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist. Hageja ei ole sellist nõuet

esitanud. Tagatisraha puhul ei ole tegemist TMS § 37 lg 1 sätestatud täitekuludega, sh

kohtutäituri tasuga. Tegemist on TMS § 83 lg 1 alusel kohtutäituri määratava

enampakkumisel osalemist tagava rahasummaga, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt

arvatakse ostja puhul ostuhinna sisse ning teistele enampakkumisest osavõtnutele tagastatakse

enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Kuivõrd enampakkumine tunnistati nurjunuks,

puudub ka ostuhind. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal tekkinud õigust TMS § 223 lg 2 p 3

ega mingil muul õiguslikul alusel tagatisraha tagastamiseks.

Kohtutäitur mõistis 4. augusti 2022. a aktiga välja kohtutäituri kasuks lisatasuna 5% suuruse

summa hageja tasutud tagatisrahast, koos käibemaksuga kokku 180 eurot. Ülejäänud osa

hageja tasutud tagatisrahast, s.o 2820 eurot määras kohtutäitur kanda Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite koja eelarve ühisossa. 4. augusti 2022. a aktis on selgitatud TMS § 217 ja §

218 sätestatud kaebuse ja edasikaebuse korda. Hageja ei ole avaldanud ning kohtule esitatud

dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtutäitur 4. augusti 2022. a akti peale

kaebust. Seega ei saa hageja TMS § 218 lg 1 teise lause kohaselt enam 4. augusti 2022. a akti

vaidlustada, sh käesolevas hagis.

Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis ta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja kostja I menetluskulud 6027 eurot 20

senti ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tunnistada vaidlusalune

enampakkumine täielikult kehtetuks ning kohustada kostjat I tagastama tagatisraha 3000

eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja I kanda.

Maakohtu seisukoht, et hageja pidanuks vaidlustama enampakkumise TMS

§ 921 sätestatud tähtaja ehk enampakkumise lõppemise päevale järgneva

tööpäeva jooksul, on vastuolus terve mõistusega.

Elektroonilisel

enampakkumisel ei ole pakkujale näha www.oksjonikeskus.ee keskkonnas

see, kes osaleb, millal on teine osaleja registreeritud ja kas tagatisraha on

makstud, kas ja kuidas sekkub enampakkumisse kohtutäitur jms. Näiteks

ei ole ega saa olla osalejale teada, kas näiteks osalevad enampakkumisel

isikud, kel osalemine on keelatud (TMS 87 lg 2). Enampakkumise osaleja ei

saa teada enne enampakkumise akti esitamist, kas ja kuivõrd on tema

õigusi enampakkumisel rikutud. Rimmline OÜ esindajad ei pidanud

teadma, et kohtutäitur on rikkunud seadust kohtuotsuses kirjeldatud viisil

ja ulatuses ega saanud esitada enampakkumisele järgneval päeval mingit

põhistatud vastuväidet. Hageja esindaja sai esmakordselt teada sellest, et

enampakkumisel osales isik, kes ei oleks tohtinud sellel osaleda, akti

kättesaamisel. Akt saadeti hagejale 6. juulil 2022 ja juba järgmisel päeval

esitas hageja avalduse vastuväitega.

Enampakkumise vaidlustamiseks on seadusandja andnud 30-päevase

tähtaja, millest kaebeõiguse arvestamisel tuleb juhinduda. Teoreetiliselt

kõigi enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ei selgu ega saa

selguda enampakkumise ajal või vahetult peale selle lõppemist. Hagi

põhineb infol, mis selgus üksnes arestimisaktist ja mida hageja ei saanud

ega pidanudki varem teadma.

Maakohtu järeldused tagatisraha tagastamata jätmisest on õigusriiklikult

kohatud. TMS § 223 lg 2 p 3 sätte ja mõtte kohaselt on ostjal õigus

täielikule restitutsioonile: ostjal on õigus nõuda sissenõudjalt müügihinna

tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu

tagastamist sõltumata sellest, kas omand on tekkinud või mitte. Veelgi

enam, TMS § 223 lg 2 p 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda kahju

hüvitamist sõltumata sellest, kas omand on tekkinud või mitte. Väär on

maakohtu seisukoht, et enampakkumise kehtetuks tunnistamine on

võimalik üksnes siis, kui omand on üle läinud. Põhjendamatu on olukord,

kus ostja minetab TMS § 223 lg 2 p 4 sättest tuleneva õiguse üksnes

formaalsetel põhjustel.

Kui enampakkumine on kehtetu (kehtetuks tunnistatud), siis puudub ostjal täieliku

müügihinna tasumise kohustus. Samavõrd ei saa tekkida kohtutäituril TMS § 100 lg 4

sätestatud tagatisraha käsutamise õigust, kuivõrd kehtetu enampakkumise tagajärjel

ei saa olla ostjal hinna täieliku tasumise kohustust. See, et kohtutäitur

kuulutas enampakkumise nurjunuks, ei tee olematuks viimase rikkumisi

nurjunuks kuulutatud enampakkumise läbiviimisel ning ostja ei mineta

sellega seaduses sätestatud õigusi täielikule restitutsioonile.

TMS § 223 lg 2 p 3 ei sätesta, et täitekulude jms tagasinõudmiseks peaks ostja kohtutäituri

otsuseid kaebemenetluses vaidlustama. Ostjal on enampakkumise kehtetuks tunnistamisega

õigus tagasi saada kõik enne enampakkumist tasutud raha sõltumata sellest, kas ja kuidas on

seda täitur käsutanud või teinud mingeid otsuseid nimetatud raha kasutamise kohta.

7. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole tekkinud õigust

TMS § 223 lg 2 p 3 või mingil muul õiguslikul alusel tagatisraha tagastamise nõudmiseks.

Kahju hüvitamiseks TMS § 223 lg 2 p 4 alusel alust pole, sellist nõuet pole ka hageja

esitanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et asja aluseks olev enampakkumine kuulutati

nurjunuks, kuna hageja ostuhinda õigeks ajaks ei tasunud. Nurjunuks kuulutatud

enampakkumist (sealhulgas TMS § 99 lg 1 p 3 alusel nurjunuks kuulutatud enampakkumist)

ei saa käsitada enampakkumisena, mille kehtetuks tunnistamist võib TMS § 223 lg 1 alusel

nõuda. Nurjunuks kuulutatud enampakkumise tagajärjeks on see, et enampakkumisel müüdud

asja omand ostjale üle ei lähe ning parima pakkumise teinud pakkujale tulenevalt TMS § 100

lg-st 4 tagatisraha ei tagastata. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tema tasutud tagatisraha

tagastamist. Tulenevalt TMS § 100 lg-st 4 ei pidanud ega pea hagejale tagatisraha tagastama.

Asjakohatu on hageja apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud viide TMS § 83 lg-le 5,

mille kohaselt arvatakse ostja makstud tagatisraha ostuhinna sisse ja teistele enampakkumisest

osavõtnutele tagastatakse see enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. Hageja ei tasunud

ostuhinda täies ulatuses selleks ettenähtud ajaks (st ei tasunud selleks ettenähtud ajaks parima

pakkumise hinna ning tagatisraha summa vahet). Kohaldada tuleb TMS § 100 lg-t 4.

Täitemenetluses seoses enampakkumisega makstav tagatisraha ei ole täitekulu TMS § 223 lg

2 p 3 tähenduses. On ka ilmselge, et kostja I ei ole saanud ega saa tagastada hagejale raha, mis

vastavalt TMS § 100 lg-le 4 on juba ka otsustatud kanda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Koja eelarve ühisossa.

Kostja I 4. augusti 2022. a otsust ei ole hageja TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras ja

tähtaja jooksul vaidlustanud.

Praegusel juhul ei esine enampakkumise kehtetuks tunnistamise obligatoorset eeldust

(enampakkumise oluliste tingimuste rikkumist TMS § 223 lg 1 tähenduses). Võlgniku (ehk

vara omaniku) huvides on saada vara müüdud võimalikult kõrge hinnaga. PS Arenduse OÜ ei

ole TMS § 87 lg-s 2 nimetatud isik, kellel ei ole õigust enampakkumisel osaleda. PS

Arenduse OÜ enampakkumisele registreerunuks lugemise ja PS Arenduse OÜ

enampakkumisel osaleda lubamise puhul ei ole tegemist enampakkumise oluliste tingimuste

rikkumisega TMS § 223 lg 1 tähenduses. Kostja I ei nõustu maakohtu vastupidise

seisukohaga. PS Arenduse OÜ registreeriti antud juhul enampakkumisele mitte kohtutäituri

või kohtutäituri büroo töötaja omal initsiatiivil, vaid PS Arenduse OÜ väljendatud tahtel. PS

Arenduse OÜ registreeriti enampakkumisele enne enampakkumise algust ja seega TMS § 87¹

lg-t 1 ei ole rikutud. PS Arenduse OÜ oli tagatisraha tasunud enne enampakkumisele

registreerimist. Registreerimistaotluse võib enampakkumisel osaleda sooviva isiku eest

sisestada ka kohtutäitur (kohtutäitur büroo töötaja).

Kohtutäitur (kohtutäituri büroo töötaja) võib enampakkumisel osaleda sooviva isiku eest

registreerimistaotlust sisestada ning isikut enampakkumisele registreerida TMS § 87¹ lg 1

järgi kuni enampakkumise alguseni. Ajaline vahe enampakkumise kuulutuses märgitud

enampakkumisele registreerimise tähtaja lõpu ja enampakkumise alguse vahel on ettenähtud

eeskätt selleks, et kohtutäitur jõuaks kooskõlas TMS § 87¹ lõikega 1 registreerida osalejad

enampakkumisele enne enampakkumise algust. Selles vahemikus kontrollib kohtutäitur muu

hulgas, kas kõik potentsiaalsed soovijad (tagatisraha maksnud isikud) on saanud oma

registreerimistaotlused ära esitada ning vajadusel aitab registreerimistaotluste sisestamisel.

Kohtutäitur (kostja I) lähtus ja jätkuvalt lähtub sellest, et enampakkumisel osaleda sooviva

isiku veel enne enampakkumise algust enampakkumisele lubamine eelduslikult aitab parema

enampakkumise tulemi saavutamisele ega riku kellegi seadusega kaitstud õigusi. Ka hageja

subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Hageja loeti parimaks pakkujaks. Hagejal puudus

seadusega tagatud õigus eeldada, et ta saab enampakkumisel oleva vara soetada võimalikult

soodsalt. Lisaks ei ole enampakkumisel osalejal ka kohustust pakkuda enampakkumisel

rohkem, kui ta on nõus vara eest maksma. Lisaks ei ole hageja TMS §-s 92¹ nimetatud

vastuväiteid enampakkumise lõppemisele järgneva tööpäeva (st 5. juuli 2022) jooksul

esitanud, mistõttu kaotas ta õiguse väidetavatele rikkumistele hiljem tugineda.

8. Kostjad II ja III ei ole kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid muuta

tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lõppastmes hagi õigesti rahuldamata.

Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega, miks tuleb jätta hagi

rahuldamata, mistõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on enampakkumise läbiviimisel

rikutud oluliselt enampakkumise tingimusi, kui kohtutäitur registreeris enampakkumisele

isiku pärast kohtutäituri avaldatud teates märgitud enampakkumise registreerimiseks

ettenähtud tähtaega (27. juunil 2022 pärast kella 11.00).

TMS § 871 lg 1 kohaselt registreeritakse enampakkumisele enne enampakkumise algust. TMS

§ 871 lg 3 kohaselt registreerib enampakkumisel osaleda sooviv isik end enampakkumise

kuulutuses märgitud korras ja tähtajal ning tasub tagatisraha käesoleva seadustiku § 83

lõigetes 2 ja 21 sätestatud korras. TMS § 871

lg 4 kohaselt registreeritakse isik

enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise

tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda.

Asjas ei ole maakohtus olnud vaidluse all asjaolu, et tagatisraha maksis PS Arenduse OÜ

(äriregistri andmetel registrist kustutatud 14. märtsil 2024) kohtutäituri kontole enne

registreerimiseks ettenähtud tähtaja möödumist (enne 27. juunit 2022 kella 11.00). Tunnistaja

A. A. ütlustest nähtuvalt tuvastas tunnistaja tagatisraha laekumise, kuid registreerimisavaldust

ei olnud 27. juuniks 2022 kella 11.00-ks esitatud. Tunnistaja võttis PS Arenduse OÜ-ga

ühendust ning viimane kinnitas enampakkumisel osalemise soovi. Ringkonnakohtu hinnangul

on eeltoodust maakohus ekslikult järeldanud, et kohtutäituri büroo töötaja registreeris PS

Arenduse OÜ enampakkumisele omal algatusel. Kuigi võib nõustuda, et eraldi kirjalikku

registreerimisavaldust PS Arenduse OÜ ise oksjonikeskkonnas ei esitanud, on PS Arenduse

OÜ väljendanud pärast tagatisraha tasumist täituribüroo töötajale ka otsesõnu soovi

enampakkumisel osaleda. Hageja ei ole tunnistaja ütlusi selles osas kahtluse alla seadnud.

Tagatisraha tasumisest ja PS Arenduse OÜ kinnitusest saab järeldada, et PS Arenduse OÜ oli

esitanud tahteavalduse enampakkumisel osalemiseks. Kuigi võib nõustuda, et registreerimisel

ei ole järgitud täituri enda avaldatud tähtaega (TMS § 84 lg 1 p 1), mille jooksul oli isikutel

õigus end enampakkumisele ise registreerida ning TMS § 871 lg-te 3 ja 4 järgset eraldi

kirjalikku registreerimisavaldust PS Arenduse OÜ ei esitanud, on enampakkumisele

registreerumine kohtutäituri büroo vahendusel toimunud enne enampakkumise algust ehk

nagu on nõutud TMS § 871 lg-st 1 tulenevalt. PS Arenduse OÜ puhul ei ole tegemist ka

isikuga, kes seadusest tulenevalt ei oleks tohtinud enampakkumisel osaleda.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et enampakkumise eesmärk on saada müüdava asja eest

võimalikult kõrge hind, mis on nii võlgniku kui ka sissenõudja huvides. Selle saavutamisele

aitab kaasa võimalikult suur enampakkumisel osalejate hulk. Osaleja registreerimine, kes

tegelikult on ettenähtud aja jooksul avaldanud soovi enampakkumisel osaleda, ei sea ohtu

selle eesmärgi saavutamist.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud tegemist

enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega TMS § 223 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse

vaidlusalune enampakkumine kehtetuks tunnistada. Eeltoodut arvestades ei ole alust

rahuldada hageja nõuet enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ega ka tagatisraha

tagastamiseks.

11. Ringkonnakohus märgib samas, et ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hagi rahuldamata

jätmiseks annaks alust asjaolu, et hageja ei järginud oma vastuväidete esitamisel TMS §-s 921

märgitud tähtaega.

TMS § 921

kohaselt võivad elektroonilisel enampakkumisel osalevad isikud esitada

vastuväited enampakkumiste läbiviimise kohta enampakkumise lõppemise päevale järgneva

tööpäeva jooksul. Esitatud vastuväidetele ja vastuväidete esitamata jätmise tagajärgedele

kohaldatakse seadustiku § 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. TMS § 92 lg-te 2 ja 3 kohaselt kannab

kohtutäitur vastuväited enampakkumise akti. Kui kohalviibijad vastuväiteid ei esita, ei ole neil

õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise

oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda.

Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et TMS § 92 ja § 921 reguleerivad selliste

vastuväidete esitamist, mis puudutavad enampakkumise korraldust selle toimumise päeval

(elektroonilise enampakkumise korral toimumise päevadel), mitte aga eelnevaid toiminguid

(RKTKo 21.10.2015, 3-2-1-66-15, p 16). Praegusel juhul puudutab vastuväide isikute

registreerimist, mis toimus enne enampakkumise algust. Lisaks ei saanud hageja asjaolust, et

isik registreeriti enampakkumisele pärast isikutele registreerimiseks ettenähtud kellaaega,

teada enne, kui täitur edastas hagejale enampakkumise akti, kust vastav asjaolu nähtus. Sellele

järgneval päeval esitas hageja täiturile vastuväite. Eeltoodut arvestades ei saa öelda, et hageja

on kaotanud õiguse oma vastuväidetele tugineda.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu selle põhjendusega, et hagi rahuldamine on

välistatud seetõttu, et täitur on kuulutanud enampakkumise nurjunuks.

Kuigi täitur selgitas ringkonnakohtu istungil, et võimalik on vaidlustada enampakkumise

nurjunuks kuulutamise akti (kus ka tagatisrahaga seonduv otsustati) ja vajadusel pöörduda

kaebusega ka kohtu poole, kui täitur kaebust ei rahulda, siis ringkonnakohtu hinnangul ei

saavutaks hageja vaid ainuüksi nurjunuks kuulutamise akti peale kaebust esitades oma

eesmärki – st seda, et enampakkumine tunnistataks kehtetuks olulise rikkumise tõttu. Seega

oli hagejal õigus esitada hagi TMS § 223 lg 1 alusel ja hagi rahuldamata jätmiseks ei annaks

alust asjaolu, et hageja pole vaidlustanud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti.

Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et juba nurjunuks kuulutatud

täitemenetlust pole võimalik enam kehtetuks tunnistada, kuna kehtivat enampakkumist enam

pole. Kui nõustuda maakohtu järeldusega, tähendaks see sisuliselt seda, et selleks, et

enampakkumisel osaleja saaks enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda enampakkumise

oluliste tingimuste rikkumise tõttu, tuleks tal nurjumise vältimiseks kogu ostuhind ära maksta.

Selline tulemus ei oleks põhjendatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et enampakkumise

kehtetuks tunnistamise ja nurjunuks kuulutamise tagajärjed on erinevad, nt tagatisraha

tagastamise osas.

13. Kuna praegusel juhul leidis ringkonnakohus, et ei ole rikutud enampakkumise olulisi

tingimusi, seega pole alust enampakkumist kehtetuks tunnistada, on enampakkumise

nurjunuks kuulutamine põhjusel, et hageja ei tasunud ostuhinda, põhjendatud.

14. Kuna enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks pole alust ning täitur kuulutas

täitemenetluse praegustel asjaoludel põhjendatult nurjunuks põhjusel, et hageja ostuhinda ei

tasunud, ei ole hagejal alust saada ka tasutud tagatisraha tagasi. Eeltoodut arvestades jääb

apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

kindlaks ka kostja I põhjendatud menetluskulude suuruse apellatsioonimenetluses. Kostjad II

ja III pole menetluses lepingulise esindaja kaudu osalenud ega menetluskulude hüvitamist ka

taotlenud.

Kostjat I esindas apellatsioonimenetluses kuni 30. juulini 2024 vandeadvokaat Rando

Antsmäe. Kostja I on taotluse kohaselt kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid kokku 1253

eurot 33 senti (ilma käibemaksuta), kusjuures õigusabi tunnihinnaks on 160 eurot ja

õigusabile kulunud aeg on 7 tundi 50 minutit. Õigusabi tunnihinda 160 eurot võib pidada

põhjendatuks. Samas arvestades asja olemust ja mahtu ning seda, et apellatsioonkaebuse

vastuses on korratud ka juba varasemas menetluses esitatud seisukohti ning käsitletud

maakohtu otsust, on ringkonnakohtu hinnangul õigusabile kulunud aeg põhjendatud 6 tunni

ulatuses (7 tunni 50 minuti asemel). Seega on põhjendatud kostja I õigusabikulud 960 euro

(ilma käibemaksuta) ulatuses ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja I kasuks välja

mõista.

16. Vastavalt kostja I taotlusele märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)