2-23-6340/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-6340

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi RESPO HAAGISED hagi Osaühing

KETTEK vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3856 eurot 38 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu KETTEK apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja (vastustaja): aktsiaselts RESPO HAAGISED

(registrikood 10354808), esindaja vandeadvokaat Cardo

Soosaar

Kostja (apellant): Osaühing KETTEK (registrikood

10032768), lepinguline esindaja Ülo Kivi

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühingu KETTEK Tartu Maakohtu 8. jaanuari 2024. a otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühing KETTEK

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul kui

menetlusosaline taotleb

menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Aktsiaselts RESPO HAAGISED (hageja) esitas 27. aprillil 2023 Tartu Maakohtule

Osaühingu KETTEK (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis 3462 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30 eurot 87 senti ja viivis põhivõlalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt toimus 18. jaanuaril 2023 Tartu maakonnas Kambja vallas Tõrvandi

alevikus Tamme tn 23 kahjujuhtum. Kostjale kuuluv sõiduk Scania (veoauto) tagurdas hageja

kinnistu sissepääsu ees olevale väravale otsa. Sulguv värav jäi veoauto tagumise otsa taha ja

sõiduk lükkas tagurdades väravat sissepoole. Veoauto juht tagurdas värava poole liiga väikese

nurga all, mistõttu tal ei õnnestunud esimesel katsel sõidukit väravast sisse tagurdada. Pärast

sõidukist väljumist ning veoauto ja väravaposti kauguse hindamist tagurdas sõiduki juht uuesti,

kuid kuna selleks ajaks hakkas automaatselt sulguv värav kinni minema, tagurdas juht

sõidukiga väravale otsa. Värav töötab automaatrežiimis ja sulgub pärast seda, kui sõiduk on

sisenenud. Kui sõiduk ei sisene, sulgub värav automaatselt umbes 20 sekundit pärast avanemist.

Kuna veoauto juht ei suutnud selle aja jooksul sõidukit väravapostide vahele tagurdada, hakkas

värav sulguma.

Väravale tekkisid otsasõidu tagajärjel kahjustused, mille tõttu ei ole väravat võimalik

eesmärgipäraselt kasutada. Kahjustatud värav ei sulgu ega avane korrektselt, kuna värava raami

alumine jooksuprofiil on kõver. Kahjustusi ei saa parandamisega kõrvaldada. Hageja peab

asendama kahjustatud värava uue samaväärse väravaga. OÜ Privilo hinnapakkumise kohaselt

maksab kahjustatud värava asendamine 3012 eurot (sh käibemaks). Hageja esitas kostjale

kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, mille koostamise eest hageja tasus 450 eurot

(käibemaksuta).

Kostja vastutab hageja ees delikti üldkoosseisu alusel (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1054 lg

1). Kui kostja süü ei leia tuvastamist, vastutab kostja VÕS § 1057 alusel mootorsõiduki

käitamisel tekkinud kahju eest sõltumata süüst.

Kostja viidatud standard EVS-EN 12453:2017+A1:2021 "Tööstus-, kommerts- ning

garaažiuksed ja -väravad" ei reguleeri värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust.

Väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules kasutusjuhendis ei ole kirjas värava

avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Värava mootori paigaldas kvalifitseeritud isik, kes

määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestuse vastavalt kliendi soovidele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Veoauto tagurdamise ajal, kui

sõiduk oli 2–3 meetrit väravaga kohakuti, liikus värav vastu veoauto külge. Veoauto väravast

sissetagurdamine ei saanud olla hagejale kahju tekkimise põhjus. Kahju võis põhjustada värava

iseeneslik (automaatne) sulgumine eelneva hoiatuseta. See võis tekkida kahel põhjusel – kas

väravaautomaatika oli rikkis või paigaldatud oli automaatika, mis ei taganud sõidukite ohutut

sisse-väljasõitu. Hageja tõendid välistavad veoauto juhi süü. Värav kui kõrgendatud ohu allikas

põhjustas veoautole kahju. Hagejal tuleks hüvitada kostja sõidukile väravaga tekitatud kahju.

Hageja oleks pidanud märgistama, et tegemist on automaatväravaga, ja märkima värava

avatuna oleku aja. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb

vaidlusalust väravat käsitada töövahendina. Töövahendid peavad vastama nõuetele.

24. jaanuaril 2000 hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13

"Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", mille § 1 lg 7 kohustab tööandjat

koostama ja kehtestama kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja poolt

antud kasutusjuhendit. Sotsiaalministri 30. novembri 1999. a määruse nr 75 § 2 lg 3 sätestab, et

ettevõtetes, kus kasutatakse maa-, vee- või õhutransporti, tuleb nende liikumiskohtadele panna

üles vajalikud liiklust reguleerivad märgid, teemärgised, valgusmärguanded jne. Kuna

ohutusjuhend hõlmab juhiseid kahju vältimiseks või selle piiramiseks, taotles kostja, et

maakohus nõuaks hagejalt välja värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud värava

ohutusjuhendi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2024. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 3462 eurot, sellelt summalt 27. aprilli 2023. a seisuga arvestatud viivise 30 eurot 87 senti

ning viivise põhinõude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

28. aprillist 2023 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2296 eurot koos viivisega.

Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1057 alusel kahju hüvitamist. Tegemist

on lepinguvälise kahju nõudega. Sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja

süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka sõiduki valdaja riskivastutusele

tuginedes VÕS § 1057 alusel. Tegemist on materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus

mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega (VÕS § 1056 lg 3).

Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi

mh tegemist, kui teoga kahjustati teise isiku asja. Õigusvastase teo toimepanejaks ja delikti eest

vastutavaks isikuks on esmajoones kahju otseselt põhjustanud isik, üldjuhul kahju tekitanud

mootorsõiduki juht. Kahju põhjustamise eest võib VÕS § 1054 järgi vastutada ka sõiduki juhi

tööandja. Isik peab vastutuse eeldusena olema VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitamises süüdi.

Deliktilise üldvastutuse eeldused täidetud on täidetud.

VÕS § 1057 järgi vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest selle otsene valdaja.

Selle isikuna tähistatakse VÕS § 1056 lg 1 järgset "suurema ohu allikat valitsenud isikut".

Üldjuhul saab otsese valdaja määramisel juhinduda asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 32 ning § 33

lg-test 1 ja 2. VÕS § 1057 järgi on vastutav eelkõige isik, kellel on tegelik võim mootorsõiduki

üle. VÕS § 1057 järgi ei vastuta isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste

kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nn valduse teenija AÕS § 33 lg 3 mõttes), eelkõige

tööülesannete täitmisel tööandja autot kasutanud autojuht. Sõidukit juhtis kostja töötaja. Kostja

vastutab seega VÕS § 1057 alusel sõiduki käitamisel tekkinud kahju eest sõltumata süüst.

Hagejale tekkis kahju seetõttu, et isik, kelle tekitatud kahju eest kostja VÕS § 1054 lg 1 alusel

vastutab, tagurdas 18. jaanuaril 2023 veoautoga otsa hageja kinnistu sissepääsu ees olevale

väravale. Valvekaamera salvestiselt on näha, et värav on suletud, kui veoauto jõuab värava

juurde. Sel ajal vilkur värava küljes ei vilgu. Kui värav hakkab avanema, hakkab vilkur töötama.

Veoauto teeb esmalt ebaõnnestunud manöövri, mistõttu eemaldub uuesti väravast ja peatub

sõiduteel. Veoauto juht tuleb autost välja ja hindab sõiduki tagumise vasaku nurga ja

väravaposti vahelist kaugust ning läheb autosse tagasi ja jätkab manöövri sooritamist.

Salvestiselt (1.55) on näha, et sulguv värav jõuab veoauto parema tagumise nurga taha ning

seejärel (1.57) sõidab veoauto väravale otsa, lükates (painutades) parema tagumise nurgaga

värava sissepoole. Seega tagurdas veoauto väravale otsa, mitte värav ei liikunud sõidukile otsa.

Kahju põhjustanud tegu on seega tuvastatud.

Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomuliku riski,

s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise

tagajärjel kahju tekkimist (vt RKTKo 18.04.2007, 3-2-1-27-07, p 11). Mootorsõiduki valdaja

vastutab seega süüst sõltumata liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele

iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel.

Pooled ei vaidle, et kostja töötaja kahjustas väravat, tehes manöövrit, mille tagajärjel tekkis

hagejale kahju. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui veoauto juht ei oleks väravale otsa

tagurdanud. Hageja väravat kahjustati ja sellest tulenev kahju tekkis sõiduki käitamisele

iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS § 1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest veoautot

kui mootorsõidukit saab pidada suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes.

Hageja kahju tekkimise üheks põhjuseks oli sõiduki juhi hoolsuskohustuse järgimata jätmine

ning seetõttu sõiduki kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk.

Riskivastutuse puhul ei ole VÕS § 1056 lg-st 1 ja §-st 1057 tulenevalt vastutuse hindamisel

üldiselt

tähendust

kahju

tekitamise

õigusvastasusel

ega

kahju

põhjustaja

süül

(RKTKo 2.03.2011, 3-2-1-161-10, p 11; 4.05.2011, 3-2-1-29-11, p 9). Oluline on vaid riski

valitsemine ja selle käigus kahju põhjustamine. Juhud, mil mootorsõiduki otsese valdaja

vastutus on välistatud, on sätestatud VÕS §-s 1057, mh punktis 3, mille järgi on vastutus

välistatud, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.

Kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis kinnitaksid vääramatu jõu või kannatanu tahtliku

teo olemasolu. Kostja viited TTOS-ile ei ole asjakohased, kuna selle sätted reguleerivad

töötervishoiu ja tööohutuse korraldust ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutust töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete rikkumise eest. Asjas ei ole tegemist töökeskkonnas töötajate tööga seotud

tööohutusnõuete rikkumisega. Kostja ei tõendanud, et väravaautomaatika oli rikkis või oli

paigaldatud automaatika, mis ei taganud veokite ohutut sisse-väljasõitu, sh et värava fotosilmad

olid liiga madalal. Standardis EVS-EN 12453:2017+A1:2021 "Tööstus-, kommerts- ning

garaažiuksed ja -väravad" ning väravat avava ja sulgeva elektrimootori Hercules

kasutusjuhendis ei ole kirjas värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalist kestust. Hageja esindaja

vande all antud seletustega on tõendatud, et värava mootori paigaldas kvalifitseeritud

paigaldaja, kes määras värava avanemis- ja sulgumistsükli ajalise kestuse vastavalt kliendi

soovile. Kostja ei lükanud seda ümber. Kostja ei tõendanud seega riskivastutust välistavaid

asjaolusid.

Kuna otsasõidu tagajärjel kahjustatud värav ei sulgunud ega avanenud korrektselt, sest värava

raami alumine jooksuprofiil oli kõveraks paindunud, tuli hagejal see asendada uue samaväärse

väravaga. OÜ Privilo hinnapakkumise kohaselt maksab kahjustatud värava asendamine (sh uue

värava transport, paigaldus ja seadistamine) 3012 eurot (sh käibemaks). Hagejale tekkis

väravale otsasõidu tagajärjel 3012 euro suurune kahju, mis seisneb uue samaväärse värava

soetamiseks tehtud kulutustes. Selline kahju on VÕS § 132 lg 1 järgi hüvitatav.

Hagejal on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude esitamisega seoses kantud õigusabikulude hüvitamist. Hageja tasus vastavalt

Attela Advokaadibüroo arvele kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamise eest

450 eurot (käibemaksuta). Hageja kantud õigusabikulud on tervikuna mõistlikud. Kostja ei

esitanud vastuväiteid hagejat esindava advokaadi poolt kohtueelselt tehtud toimingutele.

Hagejal tekkis kohtuvälise kahju hüvitamise nõude esitamisega seega 450-eurone kahju.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436, § 438, § 442 lõiget 8 ja § 232

lõiget 1. Kohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et veoautoga tagurdati väravale otsa ja värav

ei liikunud sõidukile sisse. Kahe liikuva keha (sõiduki ja värava) kokkupõrget ei saa käsitada

vaid ühe liikuva keha sissesõiduna teisele. Sõiduki juht kinnitas, et kui ta tagurdas avatud

väravast sisse, sõitis värav vastu sõidukit. Salvestiselt on näha, et 1.55 jõuab sulguv värav

veoauto parema tagumise nurga taha. Tegemist oli liikuva väravaga. Kahju põhjustav tegu oli

värava sulgumine eelneva hoiatuseta.

Hagi esitati süül põhineva deliktilise vastutuse sätete alusel (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5).

Maakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel kohus hagi rahuldas. Kohus pidi juhtima

tähelepanu õigussuhte kvalifikatsioonile ja võimaldama avaldada selle kohta arvamust. Kohtu

õiguslik hinnang ei tohi TsMS § 348 lõike 1, § 351 ja § 392 punkti 3 järgi olla üllatuslik.

Kohus jättis riskivastutuse sätteid kohaldades tähelepanuta, et õnnetuses osales kaks suurema

ohu allikat – automaatne liugvärav ja veoauto. Tõendamaks, et värav on suurema ohu allikas

VÕS § 1056 tähenduses ja hageja ei järginud värava kasutamisel ohutusnõudeid, taotles kostja,

et kohus nõuaks hagejalt välja värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud väravate

ohutusjuhendi. Kohus jättis taotlused tähelepanuta. Kohtule pidi olema selge, et pooled on

tõendite esitamise võimaluste osas ebavõrdses olukorras ning kostjal puuduvad võimalused

teha uuringuid ning koguda tõendeid võõras ettevõttes. Kuna kohus jättis kasutus- ja

ohutusjuhendid hagejalt välja nõudmata, esitas kostja kohtule TOPDOOR liugvärava kasutus-

ja hooldusjuhendi. Kostja soovib sellega tõendada, et liugväravate tootjad käsitavad liugväravat

kõrgendatud ohu allikana. Värava distantsilt juhtimispuldiga avanud laotöötaja oleks pidanud

pidevalt jälgima väravaalal toimuvat liikumist.

Kohus hindas kahju suurust vastuoluliselt. OÜ Privalo hinnapakkumisest ei selgu, millal ja kes

määras kindlaks värava kahjustused. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütluste kohaselt

käis ta õnnetuse toimumise kohas umbes kolm tundi hiljem. Värav liikus korralikult edasi-

tagasi. Videolt ei ole näha, et värav oleks deformeerunud. Värav liikus kokkupõrke tulemusena

vetruvalt tagasi ja vastu sõiduki külge. Värava ülevaatuse kohta ei esitatud dokumente. Hageja

seadusliku esindaja vande all antud ütlused ei kinnita kostja tegevuse tagajärjel kahju tekkimist,

kuna tema väidete kohaselt tegeles teemaga haldusjuht. Hageja seaduslik esindaja teatas, et

värava liikuv osa on tänaseks asendatud ja selle kohta on olemas arve. Toimikus ei ole värava

remondi tellimiskirja, töövõtulepingut, tööde üleandmis-vastuvõtmisakti, OÜ Privalo esitatud

arvet ega tõendit arve tasumise kohta. OÜ Privalo hinnapakkumine ei tõenda kahju, kuna

hinnapakkumine kehtis 21 päeva. Kohtule esitatud 17. septembri 2023. a fotolt on näha, et värav

on endises seisus ja selle lahtiolekut reguleeritakse fotosilma ette asetatud lauajupiga, mille pidi

hageja seadusliku esindaja ütluse kohaselt sinna asetama laotöötaja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja nõude hind ei ületa TsMS § 405 lõikes 1

sätestatud piirmäärasid. Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

7. Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks

(vt RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud

maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt

menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Üksnes asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust otsuse

muutmiseks või tühistamiseks.

8. Kostja vaidlustab maakohtu otsust sisulises osas tervikuna ja leiab, et maakohus oleks

pidanud jätma hagi rahuldamata.

8.1.

Maakohus põhjendas hagi rahuldamist nõuetekohaselt. Maakohtu otsusest on aru saada,

millisel õiguslikul alusel maakohus hageja nõude rahuldas. Maakohus käsitles hageja nõuet nii

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 kui ka § 1057 alusel. Hageja nimetas nõude alusena nii VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 kui ka § 1057. Kostjale ei saanud seega tulla üllatusena, et kohus hindas

hageja nõude põhjendatust ka VÕS § 1057 alusel.

8.2.

Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõigusnorme määral, mis annaks

aluse teha apellatsioonimenetluses maakohtu otsusest erinev otsus. Maakohus põhjendas

piisavalt, miks ta esitatud tõendite hindamisel leidis, et veoauto juht tagurdas väravale otsa ning

et selle tagajärjel tekkis hagejal kahju. Maakohus ei rikkunud ka kahju suuruse kohta esitatud

tõendite hindamisel menetlusnorme. OÜ Privalo hinnapakkumise tähtajalisus ei tähenda, et

värava uue samaväärse väravaga asendamise mõistlikuks kuluks ei saanud olla

hinnapakkumisel nimetatud summa. Kahju hüvitamist saab nõuda kas reaalsete või

hüpoteetiliste parandamiskulude järgi. Kannatanu saab VÕS § 132 lg 3 järgi nõuda asja

kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist, st parandustööde kalkulatsiooni

alusel (nt RKTKo 13.12.2011, 3-2-1-124-11, p 16 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Kostja

ei väida, et ta oleks esitanud tõendid, millest nähtuvalt oleks saanud värava parandada (või

hageja väidetust odavamalt uue samaväärse väravaga asendada) ning et maakohus oleks jätnud

need tõendid tähelepanuta. Samuti ei ole sellekohaseid tõendeid lisatud apellatsioonkaebusele.

8.3.

Automaatselt sulguv värav ei ole suurema ohu allikas. Asi on suurema ohu allikas, kui

see vastab VÕS § 1056 lg-s 2 nimetatud tunnustele. Asja saab käsitada suurema ohu allikana

ennekõike siis, kui asjast tulenevat kõrgendatud ohu realiseerimist ei ole asja kasutamise käigus

võimalik vältida isegi kõrgendatud hoolsust ja ettevaatusabinõusid rakendades. Suurema ohu

allikaks võib olla ka asi, mille kasutamisel tekkivad kahjuriskid on piisavalt kontrollitavad, kuid

sellest hoolimata toob asja kasutamine kaasa sageli suurt kahju (vt P. Varul jt.

Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura. Tallinn 2020, § 1056 komm. 3.3).

Automaatselt sulguv liugvärav ei vasta VÕS § 1056 lg-s 2 sätestatud suurema ohu allika

tunnustele. Sellisest väravast tulenevad riskid on hoolsuse korral kontrollitavad ning seda tüüpi

väravatest ka ei teki suurt kahju sageli. Seega ei osalenud õnnetuses kahte suurema ohu allikat.

Selle hindamine, kas asi on suurema ohu allikas, on VÕS § 1056 lg 2 järgi õiguse kohaldamise

küsimus. Kohus kohaldab TsMS § 436 lg 7 järgi õigust ise. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas

värava valmistaja kasutusjuhendis, hageja koostatud väravate ohutusjuhendis või mõne muu

liugvärava kasutus- ja hooldusjuhendis on käsitletud väravat või väravaga samalaadseid

väravaid suurema ohu allikatena.

8.4.

Kostja leiab, et hageja ei järginud värava kasutamisel ohutusnõudeid ning värava

hoiatuseta sulgumine põhjustas kahju. Arvestades maakohtu tuvastatud õnnetusjuhtumi

asjaolusid ning asjaolu, et kostja kinnitusel veoauto juht nägi värava sulgumist (vt dtl 212), ei

ole tõenäoline, et hoiatussiltide paigaldamine oleks kahju ära hoidnud või seda vähendanud.

Hoiatussiltide paigaldamine ei oleks saanud ära hoida seda, et sõiduki juht, kes näeb sõiduki

sulguvat väravat, ei katkesta alustatud manöövrit, vaid üritab väravast ikkagi sisse sõita.

8.5.

Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis lahendamata kostja

taotluse värava valmistaja kasutusjuhendi ja hageja koostatud väravate ohutusjuhendi

väljanõudmiseks. Kostja soovis taotletud dokumentidega tõendada, et liugvärav on suurema

ohu allikas (VÕS § 1056 tähenduses) ja et hageja ei ole järginud liugvärava kasutamisel

ohutusnõudeid. Kuna maakohus ei võtnud kostja kõnealuse taotluse rahuldamise või

rahuldamata jätmise kohta seisukohta, eksis kohus TsMS § 463 lg-s 1 ja § 238 lg-s 4 sätestatu

vastu. Samas, arvestades seda, mida kostja nende tõenditega tõendada soovis, ei saanud

kasutusjuhend ja ohutusjuhend olla asjakohased tõendid (TsMS § 238 lg 1 esimene lause) ega

nende välja nõudmata jätmine mõjutada maakohtu otsuse lõppjäreldusi (vt ka p-des 8.3 ja 8.4

esitatud põhjendusi).

9. Maakohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

põhjendatult kostja kanda.

10. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust

hagejale kätte. Kaebus tuleb kostjale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid

loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse

praeguses etapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)