2-23-3205/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-3205

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. aprill 2023, Tartu kohtumaja Hagi ese R.-T.K. hagi P.K. vastu abielulahutuses Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R.-T.K. (ik XXX; XXX); lepinguline esindaja advokaat H.H. ( XXX) kostja P.K. (ik XXX; XXX); lepinguline esindaja A.V. (XXX) Menetlus kirjalik RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada R.-T.K. ja P.K. XX.XX.XXXX registreeritud abielu (XXX tõend nr XXX).

3. Taastada P.K. eelmine perekonnanimi, milleks oli „M.“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta rahuldamata R.-T.K. taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.

6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist rahvastikuja perekonnaseisutoimingute teenistusele (XXX). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt on abielu poolte vahel sõlmitud XX.XX.XXXX . Abielulised suhted on lõppenud. Kostja võtab hagi kirjalikult õigeks. Pooled jätavad menetluskulud nende endi kanda. Hageja soovib tagasi eelmist perekonnanime.

2. Hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 452 lg 7 kohaselt võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Otsust ei tule tervikuna avalikult teatavaks teha, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule kirjalikult või kohtuistungil, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, või kui pooled loetakse käesoleva seadustiku kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks. Kohus selgitab seda õigust otsuse osaliselt avalikult teatavakstegemisel. Hageja palub kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus kirjeldava ja põhjendava osata, milles lahutab poolte abielu ja jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja R.-T.K. on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kui kostja loobub samuti apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis palub hageja tagastada hagi esitamisel esitatud riigilõivust ½. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

3. Kostja on vastanud, et tal ei ole vastuväiteid hageja 30.03.2023 seisukohtade osas. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjal ei ole vastuväiteid hageja taotlusele teha kohtu poolt otsus TsMS § 452 lõike 7 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja jääb oma vastuses hagiavaldusele esitatud taotluste juurde ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest tingimusel, et kohus rahuldab ka kostja taotluse kostja perekonnanime muutmise osas ning määrab tehtava otsuse resolutsioonis kostja uueks perekonnanimeks pärast abielu lahutamist perekonnanime „M.“. KOHTU SEISUKOHT

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

5. Nimeseaduse § 11 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus leiab, et hageja soov perekonnanime taastamiseks on õigustatud.

6. Kohus, leiab, et hagi õigeksvõtt TsMS § 440 on isiku tahtele vastav avaldus ning ta on abielu lahutamisega nõus, kooselu on lõppenud. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, mistõttu poolte vahel sõlmitud abielu tuleb lahutada.

7. TsMS § 444 lg 4 alusel teeb kohus antud otsuse muus osas kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse tagastada pool riigilõivu TsMS § 452 lg 7 kohaselt, kuna käesoleval juhul pole tegemist asja lahendamisega eelnimetatud sätte alusel. Kohus lahendab asja seoses sellega, et kostja on hagi õigeks võtnud esimeses vastuses hagile. Samuti märgib kohus, et eelneva perekonnanime taastamine pole õiguslikult seotud apellatsioonkaebuse esitamisega ettenähtud tingimustega.

9. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/