2-22-7891/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7891

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. veebruari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Janne Kivistik

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 12. märtsi 2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 10. veebruari 2023

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-7891 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Y-l ei ole apellatsioonimenetluses

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-7891

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 26. mail 2022 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, mida on täiendatud

3. juunil 2022, milles palus vähendada tsiviilasjas nr 2-18-18679 Harju Maakohtu 4. aprilli

2019 otsusega välja mõistetud elatise summat alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks

saamiseni, s.o 12. detsembrini 2028, mõistes igakuise elatise välja muutuva suurusena

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel. Hageja palus otsuse resolutsioonis märkida, et hageja

tasub 50% kostja õppemaksust XXX arvest otse teenuse osutajale, lähtudes esitatud arve

summast või tasub septembrist kuni jaanuarini igakuised kostja kooli õppemaksud XXX-le ja

C tasub veebruarist kuni juunini igakuised kostja kooli õppemaksud XXX-le, vastavalt

kehtestatud hinnakirjale.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejalt kostja kasuks Harju Maakohtu 4. aprilli 2019 otsusega

tsiviilsajas nr 2-18-18679 välja mõistetud alates 1. jaanuarist 2019 igakuine elatis 220 eurot

kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 12. detsembrini 2028. Peale otsuse tegemist on

suurenenud peretoetused ja muutunud perekonnaseadus ning elatise arvestamise alused. Otsuse

tegemisel ei ole kohus arvestanud suurperetoetusega ega ajaga, mil laps viibib isa juures.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

4. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja lähtunud lapse tegelikest vajadustest. Ka senine

hageja poolt makstav elatis ei lähtu lapse tegelikest vajadustest ja lapsega seotud kulutuste

tegelikust jaotusest, kus kostja ema kanda on jäänud rohkem kui pool lapse ülalpidamiskuludest

ning seda vaatamata sellele, et hageja (kostja isa) on majanduslikult paremini kindlustatud kui

kostja ema.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 10. veebruari 2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

6. Maakohtu otsuse kohaselt on tuvastatud, et kostja on hageja laps ning hageja on kohustatud

tasuma kostjale elatist 220 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju

Maakohtu 4. aprilli 2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-18679.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse

muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

(p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise

suuruse muutmist hagimenetluses.

8. TsMS §-s 497 sätestatud elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes

2-22-7891

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema

ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS §-s 102

sätestatuga. Elatise suuruse muutumise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas

ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.

9. Tsiviilasjas nr 2-18-18679 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista

elatise miinimumsummas, mis oli aastal 2018 igakuiselt 250 eurot. Hageja oma vastuses palus

arvestada, et laps viibib tema juures 35–40% ajast ning lapse emale laekub lapsetoetus.

Tsiviilasjas nr 2-18-18679 toimunud 19. märtsi 2019 kohtuistungil jäi kostja lõplikuks nõudeks

mõista hagejalt välja elatis 220 eurot. Maakohus eeldas, et hageja oli võimeline tasuma elatist

220 eurot igakuiselt ning kostja igakuised kulud vastasid vähemalt 495 eurole (220 eurot + 220

eurot + peretoetus 2018. aastal 55 eurot).

10. Maakohus tuvastas, et kostja igakuised kulud otsuse tegemise ajal on kokku umbes 738

eurot. Seega on kostja igakuised kulud võrreldes eelmise lahendi ajaga suurenenud.

11. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel.

12. Lapsetoetus 2022. aastal oli 60 eurot ning lasterikka pere toetus 300 eurot (maakohus

märkinud ekslikult 600 eurot). Alates 1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot ja lasterikka

pere toetus 650 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb PKS § 101 lg 5 alusel kostja

igakuisest põhjendatud kulust maha arvata lapsetoetus 80 eurot ja kostja osa lasterikka pere

toetusest 216,66 eurot (650/3). Seega jäävad kostja vanemate kanda kostja kulud 441,34 eurot,

millest hageja osa moodustab 220,67 eurot. Kuna hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud

igakuiselt elatis 220 eurot, siis ei ole põhjendatud elatist vähendada põhjusel, et kostja emale

laekub lapsetoetus ja lasterikka pere toetus.

13. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

14. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja viibib hageja juures keskmiselt 8–10 päeva. Maakohus

märkis, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Tsiviilasjas nr 2-18-

18679 esitatud vastuses on hageja palunud arvestada sellega, et laps on üle nädala isa juures

reedel kell 14.00 (peale koolipäeva lõppu) kuni teisipäeva hommikuni kell 9.00 (koolipäeva

alguseni) ja lisaks üks kord nädalas teisipäevast kolmapäevani. Koolivaheajad on jaotatud

võrdselt mõlema vanema vahel, ehk 50% ajast isaga ja 50% emaga. Seega ei ole suhtluskord

võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Kuna tegemist ei ole uue asjaoluga, siis ei

ole põhjendatud elatist vähendada sel põhjusel, et kostja viibib mingi aja kuus hagejaga.

15. Maakohus leidis, et õppemaksu tasumise kohustuse eraldi väljatoomine kohtuotsuses ei

oleks põhjendatud. Kui kostja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole

2-22-7891

andnud nõusolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis

alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa hageja valida, kuidas ta ülalpidamist annab.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10. veebruari 2023 otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta poolte

endi kanda.

17. Maakohus on ebaõigesti otsuse tegemisel hinnanud vaid asjaolusid elatise väljamõistmise

otsuse tegemise ajal ja elatise vähendamise hagi esitamisel. Hageja tugines elatise vähendamisel

mh õigusliku olukorra muutumisele.

18. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on ebaõige eeldada, et kostja kulud 2018. aastal

vastasid vähemalt 495 eurole, kuivõrd otsus oli tehtud ilma kuludokumente esitamata.

Maakohus hindas vaid kostja kulusid, jättes hindamata hageja kulud ajal, mil ta vahetult osaleb

lapse kasvatamisel. Maakohus pidas põhjendatuks kostja igakuised kulusid 738 eurot, kuid

2018. aastal esitatud hagiavalduse kohaselt olid kostja tegelikud kulud 722 eurot. Kuna kostja

kulud on võrreldes 2018. aastal tehtud kohtuotsusega suurenenud vaid 16 eurot, siis ei ole need

oluliselt muutunud. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata kostja vanemate varalise seisu.

19. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud tsiviilasjas nr 2-18-18679 välja toodud asjaolusid.

Hagejalt elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse redaktsioon ei

näinud ette elatise vähendamist teise vanema juures oldud ajaga. Vaatamata sellele, et tegemist

ei ole uue asjaoluga, tuleb lähtuvalt õigusliku olukorra muudatustest antud asjaoluga arvestada

vastavalt kehtivale seadusele. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et elatist ei ole põhjendatud

vähendada põhjusel, et kostja emale laekub lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Hageja

hinnangul ei saa olla põhjendatud elatise mitte vähendamine, kui on muutunud õiguslik olukord,

mis võtab arvesse õiglasemad ja paindlikumad elatise arvutamise alused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

menetlusse võtmata.

21. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus 6. mai 2021

määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis

üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

22. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta

1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud

elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes

õigusliku olukorra muutmisele.

2-22-7891

23. Hagejal on tsiviilsajas nr 2-18-18679 Harju Maakohtu 4. aprilli 2019 otsuse alusel kohustus

tasuda kostja ülalpidamiseks alates 1. jaanuarist 2019 igakuiselt elatist 220 eurot kuni kostja

täisealiseks saamiseni, s.o 12. detsembrini 2028. Seega Harju Maakohtu 4. aprilli 2019 otsuse

alusel tsiviilasjas nr 2-18-18679 ei olnud hagejal elatise maksmise kohustust kuni 31.

detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras (292 eurot kuus), vaid

alammäärast väiksemas suuruses (220 eurot kuus). Hageja on esitanud hagi elatise suuruse

vähendamiseks tuginedes eelkõige õigusliku olukorra muutumisele. Hageja leiab, et kui alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt tuleb elatise arvutamisel arvesse

võtta lasterikka pere toetust ja lapse viibimise aega kohustatud vanema juures, siis peaks hageja

maksma kostjale elatist 58,54 eurot.

24. Tulenevalt PKS §-s 217² sätestatust puudub alus hageja nõude rahuldamiseks tuginedes

üksnes õigusliku olukorra muutumisele, kuivõrd hageja ei ole kohustatud enne 2022. aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o 292 eurot kuus.

25. Hagejalt juba väljamõistetud elatise muutmiseks TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 497 alusel

koosmõjus PKS §-ga 102, pidi hageja välja tooma asjaolud ja tõendama, et eelmise

kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse

vähendamiseks. Maakohus tuvastas, et võrreldes tsiviilasjas nr 2-18-18679 tehtud otsuse ajaga

ei ole muutunud otsuse aluseks olevad asjaolud. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-18-

18679 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise

miinimumsummas, mis oli aastal 2018 igakuiselt 250 eurot. Samuti tuvastas maakohus, et

kostja vajadused tsiviilasjas nr 2-18-18679 otsuse tegemise ajal olid 495 eurot. Hageja ei nõustu

maakohtu järeldusega, et kostja vajadused võisid olla eelduslikult kahekordne elatise

miinimummäär, kuna kostja vajadusi ei tuvastatud tõenditele tuginedes. Kuigi hageja ei nõustu

maakohtu eeltoodud järeldusega, ja hageja arvates on maakohus ebaõigesti tuvastanud kostja

vajaduste katteks tehtavad kulutused, siis olid apellatsioonkaebuse kohaselt kostja vajadused

2018. aastal 722 eurot ja need on käesoleval ajal veelgi suurenenud 16 euro võrra. Seega ei ole

hageja väidetest tulenevalt võimalik järeldada, et kostja vajadused oleksid vähenenud võrreldes

varasema otsuse tegemise ajaga. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et

maakohus pole hinnanud kostja vanemate sissetulekuid, samas ei ole hageja väitnud, et tema

varaline seisund oleks muutunud varasema otsuse tegemise ajaga. Hageja tõi esile, et lapse

vajadused on osaliselt kaetud ka lasterikka pere toetusega ning ajal, mil kostja viibib hageja

juures, annab hageja kostjale ülalpidamist vahetult. Hageja ise möönab apellatsioonkaebuses,

et tegemist ei ole uute asjaoludega, kuid nendega tuleks arvestada perekonnaseaduse muutumise

tõttu. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et ta ei suuda lapsele maksta elatist 220 eurot

kuus. Mis puudutab kostja ema varalist seisundit, siis arvestades käesoleva vaidluse eset, ei ole

kostja ema varalise seisundi tuvastamisel tähtsust. Kuna hageja ei ole taotlenud elatise

vähendamist PKS § 102 alusel tuginedes oma varalise seisundi muutumisele, puudus

maakohtul alus esitatud hagi rahuldada.

26. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil.

27. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

2-22-7891

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

28. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)