2-17-15096/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. november 2021

Tsiviilasja number

2-17-15096

Tsiviilasi

Monika Bachmanni hagi Swedbank Liising

Aktsiaseltsi, Swedbank AS-i ja Rinaldo Bachmanni

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. juuni 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank

Liising

AS-i

ja

Swedbank

AS-i

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (kostja I)

(registrikood 10434248)

2. Swedbank AS (kostja II) (registrikood 10060701)

Apellantide volitatud esindaja Birgit Juhanson

Vastustaja (hageja): Monika Bachmann (isikukood

XXXXXXXXXX), esindajad vandeadvokaat Robert

Sarv ja advokaat Katrin Paulus

Kostja

III:

Rinaldo

Bachmann

(isikukood

XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja

hinnaks 7000 eurot.

2. Rahuldada Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja

Swedbank

AS-i

apellatsioonkebus

osaliselt

ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 8. juuni 2021. a otsus

hagi rahuldamise ulatuse osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega tunnistada lubamatuks

sundtäitmine

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

menetluses olevates täiteasjades nr 084/2016/3279

ja nr 084/2017/2686 Eritrade Kodukaubad OÜ osa

osas, mis kuulub Monika Bachmanni ja Rinaldo

Bachmanni ühisomandisse.

4. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Tartu

Maakohtu 12. oktoobri 2017. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

5. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Hagi rahuldada.

5.2.

Tunnistada

lubamatuks

sundtäitmine

kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevates

täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686

Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas, mis kuulub

Monika Bachmanni

ja Rinaldo Bachmanni

ühisomandisse.

5.3. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Tartu

Maakohtu

12. oktoobri

2017. a

määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

5.4. Jaotada menetluskulud järgmiselt:

5.4.1. jätta Rinaldo Bachmanni menetluskulud

Monika Bachmanni kanda;

5.4.2. jätta Monika Bachmanni menetluskulud

solidaarselt Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja

Swedbank AS-i kanda;

5.4.3. jätta Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja

Swedbank AS-i menetluskulud nende endi kanda.

5.5. Määrata kindlaks Monika Bachmanni

menetluskulude suuruseks 1508 eurot.

5.6. Mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt ja

Swedbank AS-ilt solidaarselt Monika Bachmanni

kasuks

välja

menetluskulu

1508

eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte

endi kanda.

7. Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt ja

Swedbank

AS-ilt

solidaarselt

riigituludesse

apellatsioonkaebuse

esitamisel

vähemtasutud

riigilõiv 150 eurot.

8. Välja mõista Swedbank Liising Aktsiaseltsilt,

Swedbank

AS-ilt

ja

Monika

Bachmannilt

solidaarselt riigituludesse hagiavalduse esitamisel

vähem tasutud riigilõiv 150 eurot. Riigilõivu

tasumiseks

kohustatud

isikute

omavahelises

suhtes

vastutavad

riigilõivu

tasumise

eest

Swedbank Liising Aktsiaselts ja Swedbank AS.

9. Riigi tuludesse väljamõistetud menetluskulud

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

arvates

vastavalt

otsusele

lisatud

makseinfo

lehel

märgitud

andmetele.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda Eesti Vabariigile viivist alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Monika Bachmann (hageja) esitas 11. oktoobril 2017 hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi

(kostja I), Swedbank AS-i (kostja II) ja Rinaldo Bachmanni (kostja III) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686.

Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja III XXXXX ning abielu lahutati XXXXX.

3. jaanuaril 2012, s.o abielu kestel, registreeriti kostja III nimele Eritrade Kodukaubad OÜ osa

nimiväärtusega 1472 eurot. Hageja ja kostja III ei sõlminud abieluvaralepingut, hagi esitamise

ajal oli ühisvara jagamata. Seega on Eritrade Kodukaubad OÜ osa abikaasade ühisvara.

Kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas kostja III vastu vaidlusalustes täiteasjades täitemenetlused.

Täiteasjas nr 084/2016/3279 algatati täitemenetlus kostja II avalduse ja Tartu Maakohtu

6. veebruari 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 2-12-55017 alusel ning täiteasjas nr 084/2017/2686

algatati täitemenetlus kostja I avalduse ja Tartu Maakohtu 6. veebruari 2017. a otsuse

kriminaalasjas nr 1-12-3048 alusel.

Kohtutäitur kuulutas täiteasjas nr 084/2016/3279 välja enampakkumise kostjale III kuuluva

Eritrade Kodukaubad OÜ osa nimiväärtusega 1472 eurot müümiseks. Kuna nimetatud vara on

abikaasade ühisvara, mitte kostja III lahusvara, on kohtutäitur vara arestinud ebaõigesti. Hageja

suhtes ei ole alust täitemenetluse läbiviimiseks ja seda ei toimu, kuid tema vara on arestitud.

Seega tuleb hageja vara aresti alt vabastada.

2. Maakohus peatas 24. septembri 2018. a määrusega tsiviilasjas menetluse kuni menetluse

lõppemiseni Tartu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-17-13978. Kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-17-13978 jagati hageja ja kostja III ühisvara ja lõpetati ühisomand mh Eritrade

Kodukaubad OÜ osale selle müügi teel avalikul enampakkumisel. Müügist saadud raha tuleb

kohtuotsuse kohaselt jagada hageja ja kostja III vahel võrdselt ning ühisvara jagamisel

kostjale III jääva raha arvelt tuleb täita sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

nr 084/2017/2686.

3. Hageja jäi peale menetluse uuendamist hagiavalduses toodud nõude juurde ja palus vabastada

Eritrade Kodukaubad OÜ osa arestist ning tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas, mis kuulub hageja

ja kostja III ühisomandisse.

Kohtutäitur Reet Rosenthal algatas 8. märtsil 2021 täitemenetluse nr 186/2021/166 tsiviilasjas

nr 2-17-13978 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. Täitemenetluse läbiviimine on takistatud,

kuna kohtutäitur O. Kutšmei poolt on täiteasjas nr 084/2016/3279 seatud hageja varale

käsutamise keelumärge ja vara on arestitud. Vara tuleb müüa tervikuna, kuid kohtutäitur

O. Kutšmei on tema menetluses olevates täiteasjades pannud enampakkumisele Eritrade

Kodukaubad OÜ kui kostjale III kuuluva vara. Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-17-13978 on tuvastatud, et tegemist ei ole kostja III ainuomandiga, vaid ühisvaraga.

Hagejale ei ole vara arestimisest teatatud, teda ei ole arestimisele kaasatud, talle ei ole antud

võimalust esitada oma seisukoht vara hinnale, ta on jäetud ilma õigusest esitada kaebus

arestimistoimingule, teda pole teavitatud vara enampakkumisest. Eritrade Kodukaubad OÜ osa

arestimine on tühine ning see tuleb aresti alt vabastada ja korraldada uus täitetoiming, kuhu on

kaasatud ka hageja.

4. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Kohtutäitur R. Rosenthali tegevus rikub

kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärkeid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või

ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka

täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises

lauses nimetatud käsutuskeeldu. Seega ei ole kohtutäituril võimalik vara kehtivalt võõrandada.

Tartu

Ringkonnakohtu

8. märtsil

2021.

a

jõustunud

kohtuotsusega

tsiviilasjas

nr 2-17-13978 lõpetati ühisomand Eritrade Kodukaubad OÜ osale selle müügi teel avalikul

enampakkumisel. Eritrade Kodukaubad OÜ osa müügist saadud raha kuulub kohtuotsuse alusel

hageja ja kostja III vahel jagamisele võrdselt ning kostjale III jääva raha arvelt tuleb täita

sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686. Seega Eritrade

Kodukaubad OÜ osa tuleb tervikuna enampakkumisel müüa, mitte hageja osa aresti alt

vabastada. Hagi rahuldamine käesolevas menetluses takistaks kohtuotsuse tsiviilasjas

nr 2-17-13978 täitmist ja vara müümist enampakkumisel ja saadud raha arvelt täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 nõuete täitmist.

5. Kostja III palus hagi rahuldada. Kuna Eritrade Kodukaubad OÜ osa on kostja III ja hageja

ühisvara, on selle suhtes vaidlusalustes täiteasjades täitemenetluse läbiviimine lubamatu.

Eritrade Kodukaubad OÜ osa müük enampakkumise teel täitemenetluses täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 ei ole lubatud, kuna kohtutäitur arestis võlgnikuks

mitteoleva isiku, ehk hageja vara. Kohus on küll otsustanud, et ühisvara kuulub jagamisele

avaliku enampakkumise teel ning saadud tulemist tasutakse ka kotja III võlad, kuid kuna

kohtutäitur O. Kutšmei on arestinud ebaseaduslikult ühisvara ja varale on seatud ka käsutamise

keelumärge, ei saa ühisvara jagada ning sissenõudjate nõudeid täita.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 8. juuni 2021. a otsusega hagi, tunnistas sundtäitmise täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 lubamatuks ning jättis 12. oktoobri 2017. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

nr 084/2017/2686 kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Maakohus jättis kostja III

menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning

kostjate I ja II kulud nende endi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks

1508 eurot, mõistis nimetatud summa kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja ning

viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Maakohus tegi 10. juuni 2021. a määrusega 8. juuni 2021. a kohtuotsuse resolutsiooni p-is 1

paranduse ja märkis ulatuse, milles kohus täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686

sundtäitmise lubamatuks tunnistab. Maakohus määras lugeda 8. juuni 2021. a otsuse

resolutsiooni p 1 õigeks järgmises sõnastuses: „Tunnistada lubamatuks sundtäitmine

kohtutäitur O. Kutšmei menetluses olevates täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686

Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas, mis kuulus hageja ja kostja III ühisomandisse.“

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise

eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada

hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks.

Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja endise abikaasa kostja III suhtes on

kohtutäitur O. Kutšmei menetluses täiteasjad nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686, kus

sissenõudjateks on kostjad I ja II. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäitur O. Kutšmei on

kostja III varana arestinud tegelikult kostja III ja hageja ühisvaraks oleva Eritrade Kodukaubad

OÜ osa, mille kuulumine ühisvara hulka on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-17-13978. Seega on

hagejal sundtäitmist takistav õigus, s.o omandiõigus.

Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks

mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks

kohustav täitedokument. Kui neid eeldusi ei ole täidetud, tuleb ühisvarale sissenõude

pööramiseks see jagada.

Hageja ei ole vaidlusalustes täitemenetlustes võlgnikuks, täitemenetlused viiakse läbi ainuüksi

kostja III võlgnevuste sissenõudmiseks. Täitedokumentideks olevate kohtuotsused ei ole

mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavad täitedokumendid TMS § 14 lg 1 mõistes,

mistõttu ei saa hageja vastutada oma osaga ühisvarast. Samuti pole hageja andnud nõusolekut

sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale, sh Eritrade Kodukaubad OÜ osale. Seega ei saa

kohtutäitur kostja III kohustuste täitmiseks arestitud Eritrade Kodukaubad OÜ osa müüa ilma

ühisomanikust hageja nõusolekuta. Kuna ühisomand on ühisomanikele üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, siis kostja III osale ühises varas

sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kuna aga kostja III osa

ühisvarast ei olnud kindlaks tehtud, siis on arestitud ka hageja vara ning Eritrade Kodukaubad

OÜ osa tuleb aresti alt vabastada.

TMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on täitemenetluse osaliseks ka need isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab, muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis

annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest

kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. TMS § 222 järgse

hagi üheks peamiseks eesmärgiks on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu

võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab

TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse.

TMS § 222 lg 1 järgses menetluses on võimalik tuvastada ühisvara olemasolu ning kui selle

olemasolu on tuvastatud, vabastada arestitud ühisvara aresti alt (Riigikohtu 27. novembri

2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12).

Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt sai kohtutäitur eeldada

registrisse märgitud andmete õigsust ning arestis vara temale teadaolevate andmete kohaselt.

Täitemenetluses võlgnikuks mitteoleva isiku õiguste kaitseks ongi seadusandja ette näinud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse, mida hageja on korrektselt

kasutanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmine täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 lubamatuks.

Maakohus ei nõustunud kostjate I ja II väidetega, justkui oleks käesolevas menetluses hagi

rahuldamine vastuolus hageja ja kostja III ühisvara jagamise osas tehtud jõustunud

kohtuotsusega. Jõustunud ühisvara jagamise kohtuotsusest tuleneb üheselt, et Eritrade

Kodukaubad OÜ osa on hageja ja kostja III ühisvara. Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et

täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 on kohtutäitur pannud Eritrade

Kodukaubad OÜ osa enampakkumisele kui kostja III vara. Seega on täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine

kooskõlas jõustunud ühisvara jagamise kohtuotsusega.

Asjaolu, et kostja II on esitanud kohtutäitur R. Rosenthali menetluses olevas täiteasjas

nr 186/2021/166 kaebuse kohtutäituri tegevusele, ei mõjuta käesolevas kohtuasjas sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise üle otsustamist.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile

täitemenetluse lõpetamise aluseks. TsMS § 222 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise korral

vabastab kohtutäitur sama paragrahvi lg 4 kohaselt vara aresti alt ja esitab avalduse registrile

keelumärke kustutamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostjad I ja II esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada

maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

ja kostja III kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostjad üritanud täita oma nõudeid kostja III vastu alates

2016. ja 2017. aastast. Täitemenetluse läbiviimine oli takistatud seetõttu, et kostja III ja hageja

ühisvara oli jagamata. Ühisvara jagamisega tsiviilasjas nr 2-17-13978 kõrvaldati

eelpoolviidatud täitemenetluste läbiviimise takistus ja vaidlusalused täitemenetlused oleks

pidanud jätkuma. Kostja III vara tuleb müüa ja sissenõudjate vahel ära jagada, tsiviilasjas

nr 2-17-13978 on määratud ka raha jagamise viis. Kostjad I ja II on esitanud kohtutäitur

O. Kutšmeile täitmisele kolm jõustunud kohtulahendit (2-12-55017, 1-12-3048 ja 2-17-13978)

mis sunnivad kostja III vara müüma. Hagi eesmärk on nurjata vara müük. Hagi tuleks jätta läbi

vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada palutud eesmärki ning täitemenetlust ei saa

tunnistada lubamatuks.

Lubamatu on ka hagi tagamise korras vaidlusaluste täitemenetluste peatamine. Täitemenetluste

peatamine on äärmiselt koormav olukorras, kus kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 on ära

langenud sisuline takistus täitemenetluste jätkamiseks täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

nr 084/2017/2686. Maakohus on peatanud kostjate I ja II kasuks jõustunud lahendite täitmise

ja võimalik ei ole ka kostja III sissetulekute arestimine ega muu tema vara müümine.

Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 lõpetati ühisomand Eritrade

Kodukaubad OÜ osale selle müügi teel avalikul enampakkumisel, müügist saadud raha tuleb

jagada hageja ja kostja III vahel võrdselt. Kohtuotsuse kohaselt tuleb ühisvara jagamisel

kostjale III jääva raha arvelt täita sissenõudjate nõuded täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

nr 084/2017/2686. Seega tuleb Eritrade Kodukaubad OÜ osa müüa tervikuna enampakkumisel,

mitte vabastada hageja osa aresti alt.

Juba algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ei ole otstarbekas, hulk täitetoiminguid

on tehtud ja ühisvara jagamisega on kõrvaldatud täitemenetluste lõpuleviimise takistus.

Kohtutäitur saab jaotuskava tegemisel arvesse võtta jõustunud ühisvara jagamise lahendit. Ei

ole põhjendatud alustada täitemenetlust uuesti, kuivõrd ka ühisvara jagamise kohtuotsuses on

otsustatud ühisvara jagada seda müües. Seega ei ole kostjate I ja II poolt algatatud

täitemenetlused vastuolus ühisvara jagamise lahendiga.

Maakohus parandas otsuse resolutsioonis ebaõige resolutsiooni punkti, s.o punkti 2 asemel

punkti 1. Kohtuotsuse resolutsioonis tehtud viga ei saanud maakohus kohtumäärusega

parandada. TsMS § 447 lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis toodud

kohtu otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kohtuotsuse sisuline muutmine

ei tohi olla lubatav. Maakohus on muutnud otsuse sisu, mitte ei parandanud ilmset viga.

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostjate I ja II kanda.

Maakohus ei tunnistanud sundtäitmist täies osas lubamatuks, vaid hageja vara osas, kes ei ole

võlgnik. Hageja ja kostja III vara tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning kostjad I ja II

saavad oma nõuded rahuldatud läbi avaliku enampakkumise vara jagamise täitemenetluse.

Täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 viiakse läbi üksnes

kostja III vara osas. Seadus ei näe ette võimalust, et hageja vara müük toimuks läbi kostja III

osas alustatud täitemenetluste. Avaliku enampakkumise korraldamine ühisvara jagamiseks on

eraldiseisev täitemenetlus, mis alustatakse ühisomanike suhtes ning kostjad I ja II saavad oma

nõuded sealt rahuldatud.

Hageja eesmärk ei ole vara müügi nurjamine. Hageja ise pöördus kohtutäitur R. Rosenthali

poole, et kohtutäitur alustaks vastavalt seadusele ja täitedokumendile täitemenetlust tema ja

kostja III vara jagamiseks avaliku enampakkumise teel. Kostjad I ja II ise esitavad

perspektiivituid kaebusi ning alustavad lubamatuid menetlusi (tsiviilasjad nr 2-21-7767 ja

nr 2-21-9075).

Kohtutäitur O. Kutšmei, kes viib läbi täitemenetlust kostja III suhtes, ei saanud arestida ja müüa

hageja vara kostja III vastu alustatud täitemenetlustes. Kohtutäitur peab Eritrade

Kodukaubad OÜ osa aresti alt vabastama, kuna arestiti ka hageja osa, milleks täitedokumenti

ei olnud. Seepärast tuleb ebaseaduslik arest lõpetada ning vara arestida uuesti uue

täitemenetluse raames, arvestades ka hageja õigusega olla kaasatud. Kohtutäitur R. Rosenthal

seda teebki. Seega on sissenõudjate õigused kaitstud ning nad saavad oma nõuded rahuldatud

läbi täitemenetluse täiteasjas nr 186/2021/166.

Hageja nõustub kohtu poolt vea parandamisega. Tegemist oli ilmse ebatäpsusega, lause oli

jäänud ekslikult poolikuks ja ei olnud kooskõlas hageja nõude ega otsuse põhjendava osaga.

9. Kostja III palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Kohtutäitur O. Kutšmei alustas õigusvastaselt kostja III ja hageja vara suhtes täitemenetlusi.

Kohtutäitur on seadusvastaselt arestinud mõlemas täiteasjas Eritrade Kodukaubad OÜ osa, mis

kuulub tegelikult kostja III ja hageja ühisomandisse, üritades seda enampakkumisel müüa.

Maakohus tegi õige otsuse, et sundtäitmine Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas on lubamatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ringkonnakohtu

otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise

ulatuse osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ning tunnistab

sundtäitmise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686 lubamatuks Eritrade

Kodukaubad OÜ osa osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse

jõustumisel Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda ning

mõistab riigituludesse välja hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõivu.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle.

Kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686

kostjate I ja II nõuded kostja III vastu. Kohtutäitur O. Kutšmei on kostja III varana arestinud

kostja III ja hageja ühisvaraks oleva Eritrade Kodukaubad OÜ osa, mille kuulumine ühisvara

hulka on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-17-13978. Hageja ei ole nimetatud täiteasjades võlgnikuks

ega ole andnud nõusoleku oma vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks kostja III nõuete

katteks.

12. Vaidlust ei ole, et Eritrade Kodukaubad OÜ osa osanikuna oli registrisse kantud ainult

kostja III. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kohtutäitur O. Kutšmei ei ole teda

ühisvaraks oleva äriühingu osa arestimisel menetlusse kaasanud ega hageja seisukohta ühisvara

arestimise kohta küsinud. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et formaliseerituse põhimõttest

tulenevalt võis kohtutäitur osa arestimisel ja enampakkumisele panemisel eeldada

registriandmete õigsust. Samas ei muuda nimetatud asjaolu aresti kehtivaks.

Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes

seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle

kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur

saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu näiteks registrikanne.

TMS eelnõu seletuskirjas on märgitud järgmist abikaasade ühisvarale sissenõude pööramise

eelduste kohta. TMS § 14 lg 11 sätestab, et võlgniku suhtes läbiviidavas täitemenetluses

eeldatakse ühisvarale sissenõude pööramisel võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.

Nõusoleku eeldus ei kohaldu kinnisasjadele, võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetulekule ning

tema nimel avatud pangakontol olevale rahale. Kohtutäitur võib ühisvara arestida ja pöörata

sellele sissenõude. Kohtutäituril tuleb teavitada võlgnikuks mitteolevat abikaasat TMS § 14 lg

11 alusel ühisvara arestimisest ning selgitada sätte tähendust ja võimalust esitada vastuväide.

Võlgnikuks mitteoleval abikaasal on võimalik kohtutäiturit teavitada, et seaduses sätestatud

eeldus ei kehti, ja TMS § 14 lg-st 11 tulenev eeldus ümber lükata.

Kohtutäituril on TMS § 26 lg 4 kohaselt õigus täitmisele esitatud täitedokumendi alusel nõuda

mh andmeid rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete kohta. Rahvastikuregistrisse kantud

isikuandmed on mh teave isiku perekonnaseisu ja abikaasa kohta (rahvastikuregistri seaduse

§ 21 lg 1 p-d 10 ja 16). Kui rahvastikuregistrist saadud andmete kohaselt on võlgnik abielus ja

abieluvararegistrist ei nähtu, et võlgniku abieluvara suhtes kohalduks muu režiim, kohaldub

võlgniku abieluvara suhtes ühisvararežiim. Seega on kohtutäituril võimalik saada teavet nii

võlgniku perekonnaseisu, tema abikaasa kui ka vararežiimi kohta. Kui võlgnikuks mitteolev

abikaasa on kohtutäiturit teavitanud, et ta ei ole nõus ühisvaraks olevale varale sissenõude

pööramisega, ei saa kohtutäitur eeltoodud infot omades võlgnikuks mitteoleva abikaasa

nõusolekut TMS § 14 lg 11 tähenduses eeldada ja ühisvarale TMS § 14 lg 11 teise lause järgi

sissenõuet pöörata. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole võlgnik ning ta ei ole nõusolekut ühisvarale

sissenõude pööramiseks andnud. Seega ei saanud kohtutäitur ühisvaraks olevale varale kostja

III suhtes toimuvates täitemenetlustes sissenõuet pöörata.

13. Kuivõrd täitur ei küsinud hageja nõusolekut ühisvara arestimisel ning arestis sellele

vaatamata ühisvaraks oleva vara üksnes kostja III suhtes toimuvas täitemenetluses, oli hageja

õigustatud esitama hagi TMS § 222 järgi.

TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist

vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse

TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu.

TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida

täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama

sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale

isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. TMS § 222 lg 3 kohaselt vabastab kohtutäitur

hagi rahuldamise korral vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-13978 on tuvastatud, et Eritrade Kodukaubad OÜ

osa kuulub hageja ja kostja III ühisvarasse. Vara ei olnud arestimise ajal jagatud. Kohtutäituril

puudus hageja nõusolek. Seega enne ühisvara jagamise vaidluse lahendi jõustumist ühisvaraks

oleva osa arestimine ja enampakkumisele panemine ei ole seaduslik ning on TMS §-ga 14

vastuolus.

14. Täitemenetlus on formaalne menetlus ning lähtuda tuleb toimingute tegemise aja kehtinud

olukorrast. Kuivõrd ühisvarasse kuuluva osa arestimise eeldused ei olnud arestimise hetkel

täidetud, on arestimine õigusvastane ning vara tuleb aresti alt vabastada. Ühisvara hilisema

jagamisega ei saa muuta varasemalt seadusevastaselt tehtud toiminguid õiguspäraseks.

Hageja on õigesti märkinud, et tsiviilasjas nr 2-17-13978 tehtud otsuse alusel saab vara jagada

mõlema abikaasa (hageja ja kostja III) suhtes käivas täitemenetluses. Hageja ongi alustanud

ühisvara jagamiseks täitemenetlust täiteasjas nr 186/2021/166. Kostjate I ja II

apellatsioonkaebuse väide, et ei ole põhjendatud alustada täitemenetlust uuesti, kuivõrd ka

ühisvara jagamise kohtuotsuses on otsustatud ühisvara jagada seda müües, on ekslik.

15. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei saanud 10. juuni

2021. a määrusega otsuses viga parandada.

Hageja nõudeks on kogu menetluse kestel olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine üksnes

ühisvara hulka kuuluva Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas ning sama osa aresti alt vabastamine.

TsMS § 439 kohaselt on kohus seotud hageja nõudega ning kohus ei või otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

Maakohus tunnistas 8. juuni 2021. a otsusega sundtäitmise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

nr 084/2017/2686 tervikuna lubamatuks. Kuigi TsMS § 447 lg 2 esimene lause lubab kohtul

igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, võib seda teha siiski

üksnes juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu. Praegusel ajal täpsustas maakohus 10. juuni

2021. a määrusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude ulatust. Kuigi hageja taotles

kooskõlas maakohtu 10. juuni 2021. a määrusega üksnes Eritrade Kodukaubad OÜ osa suhtes

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja osa aresti alt vabastamist, ei saanud maakohus

tunnistades ekslikult 8. juuni 2021. a otsusega sundtäitmise tervikuna lubamatuks parandada

nõude rahuldamise ulatust TsMS § 447 lg 2 alusel kui ilmselget ebatäpsust. Selliselt muutis

maakohus otsuse sisu.

Olukorras, kus maakohtu otsuse resolutsioonis on viga, mida ei saa TsMS § 447 lg 2 alusel

parandada, on poolel, kelle kahjuks see viga tehti, võimalik esitada maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kostjad I ja II on apellatsioonkaebuse esitanud ning see tuleb nõude

rahuldamise ulatust puudutavas osas rahuldada.

16. Maakohus jättis kehtima 12. oktoobri 2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõuna täitemenetluste peatamise täiteasjades nr 084/2016/3279 ja nr 084/2017/2686.

TsMS § 445 lg 2 kohaselt jätab kohus hagi otsusega rahuldamise või menetluse kompromissi

sõlmimisega lõpetamise korral kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks

otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Hagi tagamise abinõu jõusse jätmise eelduseks on lahendi täitmise tagamise ilmne vajalikkus.

Hageja nõudeks käesolevas asjas on olnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamine üksnes

abikaasade ühisvara hulka kuuluva Eritrade Kodukaubad OÜ osa osas. Nõude rahuldamisel

tuleb vara aresti alt vabastada ja keelumärge registrist kustutada (TMS § 222 lg 4). Seega ei ole

selles osas täitemenetluste peatamine enam vajalik ega põhjendatud.

Kuivõrd hageja nõue puudutas üksnes konkreetse vara suhtes sundtäitmise läbiviimist, siis

selles osas hagi rahuldamisel ei ole võlgniku (kostja III) ülejäänud vara suhtes täitemenetluse

läbiviimise peatamine põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohtul hagi rahuldamisel

hagi tagamise abinõu jõusse jätmisel lähtuda ka TsMS § 378 lg-s 4 sätestatud põhimõttest, mille

kohaselt ei tohi hagi tagamine olla kostja jaoks põhjendamatult koormav. Seega tuleb hagi

tagamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

17. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt kostjate I ja II apellatsioonkaebuse, puudub

ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtu

menetluses (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Hagi rahuldatakse täielikult ning hageja nõue oli

põhjendatud. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja menetluskulud maakohtu menetluses

solidaarselt kostjate I ja II kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Maakohus ei ole menetluskulude

rahalist suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Sellise jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

18. Maakohus

määras

tsiviilasja

hinnaks

3500

eurot.

Ringkonnakohus

võttis

apellatsioonkaebuse 13. juuli 2021. a määrusega menetlusse, märkides ka apellatsioonkaebuse

hinnaks 3500 eurot. Ringkonnakohtu arvates on asja hind määratud vääralt ja seda tuleb

TsMS § 137 lg 11 alusel muuta.

TsMS § 137 lg 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme

kohtus määratud ebaõigesti. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud

määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja

lahendava kohtulahendiga.

TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet

hagihinna tähenduses mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude

puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui sama paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole § 132 lg-s 11 nimetatud. Seega tuleb selle

hagi hinna määramisel lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 toodud eeldusest, millest § 132 lg 2

võimaldab kohtul kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja

tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. TsMS § 132 lg 5 teise lause kohaselt ei

või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui

6000 eurot.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema

vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Seetõttu tuleb hagi rahuldamise korral

lugeda hagejale eeldatavalt kuuluvaks hüveks seda, et hageja ei pea maksma (rahalise nõude

korral) temalt täitedokumendiga välja mõistetud/täitedokumendis märgitud summat

(vt Riigikohtu 14. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07, p 13). Eelviidatud

seisukoht pärineb ajast, mil sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ei loetud hagihinna

tähenduses mittevaraliseks, vaid hagihinna määramisel kohaldati tuvastushagi regulatsiooni

(TsMS § 125). Sellegipoolest tuleb ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna

määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis

vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis taotletakse

(Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1).

Praeguses asjas on hageja esitanud nõude kahe sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinna arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja

soovib tunnistada sundtäitmine lubamatuks hageja ja kostja III ühisvara hulka kuuluva

äriühingu osa osas, mille nimeväärtus on 1492 eurot. Arvestades TsMS § 132 lg-s 5 sätestatud

piirmäära, määrab ringkonnakohus kummagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude

puhul hagihinnaks 3500 eurot. Hagihind pärast nõuete liitmist on 7000 eurot (3500+3500) (vt

Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.2).

19. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 1 ja 15 ja lisa 1 tuli seega hagiavalduselt ja

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 450 eurot.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile

ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või

vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult

välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb kohustatud isikutelt vähem

tasutud riigilõiv riigituludesse välja mõista.

TsMS § 146 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kannab menetluskulud mh menetluse algatamist või muu

menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud

kohtulahendi alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui menetluskulusid ette maksma kohustatud

isikud ei ole kulusid maksnud, vastutavad nad maksmata kulude ulatuses solidaarselt nii

omavahel kui ka isikuga, kellelt need kulud riigi kasuks kohtulahendiga on välja mõistetud,

samuti muu menetluskulusid kandma kohustatud isikuga. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab

menetluskulude kandmiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes menetluskulude kandmise

eest isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

TsMS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses

sätestatud suuruses kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust

vähem.

Seega oli hagiavalduselt kohustatud lõivu ette tasuma hageja ja apellatsioonkaebuselt kostjad I

ja II. Hageja menetluskulud maakohtus on jäetud solidaarselt kostjate I ja II kanda ning

menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. TsMS § 146 lg 1 p-d 1 ja 3 ja lg-te 2 ja 3

kohaselt vastutavad hagiavalduselt vähem tasutud riigilõivu 150 euro tasumise eest hageja ja

kostjad I ja II solidaarselt, kusjuures omavahelises suhtes vastutavad hagiavalduselt tasumata

riigilõivu tasumise eest kostjad I ja II. Apellatsioonkaebuselt tasumata riigilõivu 150 euro

tasumise eest vastutavad kostjad I ja II solidaarselt TsMS § 146 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel. Nimetatud

summad tuleb menetlusosalistelt mõista riigituludesse välja.

20. Riigituludesse välja mõisted kulud tuleb menetlusosalistelt tasuda 15 päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest arvates (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulude tasumisega

viivitamise korral on menetlusosalised kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179

lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke