2-19-16880/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(16)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-16880

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Marek

Peedumäe

hagi

REGISTER

OÜ

ja

STORYBOOK OÜ vastu kahju tekitava tegevuse

lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Marek Peedumäe apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

REGISTER OÜ nõude osas 7000 eurot

STORYBOOK OÜ nõude osas 10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Marek

Peedumäe

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andi

Tubin

Kostja

(vastustaja)

REGISTER

OÜ

(registrikood

11735006)

Kostja (vastustaja) STORYBOOK OÜ (registrikood

14636888)

Kostjate ühine esindaja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv

2(16)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Marek

Peedumäe kanda.

4. Mõista Marek Peedumäelt REGISTER OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulu (esindaja kulu) 377 eurot 50 senti ning STORYBOOK OÜ

kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (esindaja kulu) 377 eurot

50 senti.

5. Välja mõistetud menetluskulude summadelt (resolutsiooni p 4) tuleb Marek

Peedumäel tasuda REGISTER OÜ-le ja STORYBOOK OÜ-le viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marek Peedumäe (hageja) esitas 30. oktoobril 2019 Tartu Maakohtule hagi

REGISTER OÜ (kostja I) ja STORYBOOL OÜ (kostja II) vastu. Hageja esitas kostjate

vastu järgmised nõuded:

1.1.

Kohustada

kostjat

I

lükkama

kostja

II

poolt

hallatava

veebilehe

www.scorestorybook.ee ees ümber ebaõiged andmed ning edastama kostjale II

kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt seitsme päeva jooksul järgmise sisuga teate:

"REGISTER OÜ AVALDAS MAREK PEEDUMÄE KOHTA VALEANDMEID.

3(16)

Storybook OÜ veebilehel www.scorestorybook.ee avaldati 30.03.2019.a ning

30.07.2019.a Register OÜ juhatuse liikme Marie Rosina artikkel pealkirjaga Register

OÜ: "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus" milles avaldati Marek Peedumäe

kohta järgmised ebaõiged faktiväiteid:

1. Marek Peedumäe on väljapressija.

2. Marek Peedumäe on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja.

3. Marek Peedumäe on Inforegistri logo kopeerija.

4. Marek Peedumäe poolt registreeritud kaubamärk rikub Register OÜ-le kuuluvaid

autoriõigusi.

5. Marek Peedumäe on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile.

Nimetatud väited on eksitavad ning ei vasta tegelikkusele.“

1.2.

Mõista kostjalt I hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

1.3.

Kohustada

kostjat

II

eemaldama

enda

hallatavalt

veebilehelt

www.scorestorybook.ee 30. juulil 2019 kostja I juhatuse liikme M. Rosina artikkel

"Register OÜ: "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus"" tervikuna ja keelata kostjal

II edaspidi avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile või oleks artikliga

analoogne.

1.4.

Kohustada kostjat II avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt seitsme

päeva jooksul veebilehel www.scorestorybook.ee teade järgmistel tingimustel:

1.4.1. Teade tuleb avaldada kaheksa päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

veebilehel www.scorestorybook.ee arvamuslugude rubriigis ja teade peab veebilehel

püsima seitsme päeva jooksul alates avaldamises, alates kaheksandast päevast tuleb teade

veebilehelt eemaldada.

1.4.2. Teade on ilma kostja II online-versiooni või kolmanda isiku kommentaarideta vms

lisamaterjalita ning järgmise tekstiga:

"REGISTER OÜ AVALDAS MAREK PEEDUMÄE KOHTA VALEANDMEID.

Storybook OÜ veebilehel www.scorestorybook.ee avaldati 30.03.2019. a ning

30.07.2019. a Register OÜ juhatuse liikme Marie Rosina artikkel pealkirjaga Register

OÜ: "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus" milles avaldati Marek Peedumäe

kohta järgmised ebaõiged faktiväiteid:

1. Marek Peedumäe on väljapressija.

2. Marek Peedumäe on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja.

3. Marek Peedumäe on Inforegistri logo kopeerija.

4. Marek Peedumäe poolt registreeritud kaubamärk rikub Register OÜ-le

kuuluvaid autoriõigusi.

5. Marek Peedumäe on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile.

Nimetatud väited on eksitavad ning ei vasta tegelikkusele."

1.5.

Mõista kostjalt II hageja kasuks välja õiglane rahasumma hagejale tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

4(16)

1.6.

Kui kohus leiab, et kostja I ja kostja II on hageja kohta avaldanud ebakohaseid

väärtushinnanguid, esitas hageja kostjate vastu järgmised alternatiivsed nõuded:

1.6.1. Tuvastada 30. märtsil 2019 ning 30. juulil 2019 veebilehel www.scorestorybook.ee

avaldatud kostja I juhatuse liikme M. Rosina artiklis "Register OÜ: "Inforegister on

väljapressijatele suur ahvatlus" sisalduvate järgnevate väärtushinnangute või üksiku

väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus:



hageja on väljapressija;



hageja on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja;



hageja on Inforegistri logo kopeerija;



hageja poolt registreeritud kaubamärk rikub kostjale I kuuluvaid autoriõigusi;



hageja on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile.

1.6.2. Kohustada kostjat I lõpetama õigusvastane käitumine ja keelata kostjal I edaspidi

avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile või oleks artikliga analoogne.

1.6.3. Kohustada

kostjat

II

eemaldama

enda

hallatavalt

veebilehelt

www.scorestorybook.ee 30. juulil 2019 avaldatud kostja I juhatuse liikme M. Rosina

artikkel "Register OÜ: "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus"" tervikuna ja

keelata kostjal II edaspidi avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile või oleks

artikliga analoogne.

1.6.4. Mõista nii kostjalt I kui ka kostjalt II hageja kasuks välja õiglane rahasumma

hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt avaldati 30. märtsil 2019 kostja II veebilehel

www.scorestorybook.ee kostja I juhatuse liikme M. Rosina artikkel pealkirjaga "Register

OÜ: "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus"" (artikkel). Selles esitati hagejat

puudutavad järgmised väited:

 "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus";

 "Inforegistri nime kaaperdajaks on X-aastane ettevõtja Marek Peedumäe, kes

novembrikuus 2018 asutas ettevõtte nimega Inforegister, kellel ei ole käivet,

töötajaid ega veebidomeeni";

 "Euroopa Liidu patendiregistris on Register OÜ-le kuuluva logo täpsele koopiale

võetud kaubamärk, mille omanikuks on Marek Peedumäe ettevõte Inforegister

OÜ";

 "Nüüd selgus, et kaaperdatud ei ole mitte ainult Inforegistri nimi, vaid ka logo";

 "Kaaperdaja rahalised nõudmised Inforegistrile";

 "Inforegistri nõue kaaperdajale Marek Peedumäele";

 "Seoses eeltooduga nõuame Marek Peedumäelt kaubamärgi Inforegister ärinime

muutmist";

 "Mis

puutub

Inforegistri

logosse,

siis

selle

autoriõigused

kuuluvad

autoriõiguslepingu alusel Registrile alates 2016.a. algusest ja erinevalt Marek

Peedumäe kopeerimisest, mis ei ole muud kui lihtlabane vargus, on Register OÜ

maksnud õiglast hinda selle loojale, mis on nähtav siin: http://www.jcodesign.eu/“;

 "seoses eeltooduga nõuame Marek Peedumäelt vabatahtlikult kaubamärgi

registreeringust loobumist, kuna see rikub Register OÜ-le kuuluvaid autoriõigusi“.

5(16)

Tsiteeritud väiteid sisaldava artikkel avaldati ajavahemikul alates 30. märtsist kuni 19.

juulini 2019. Artikkel eemaldati pärast seda, kui hageja oli teatanud kostjatele, et on teinud

EL-i kaubamärgist loobumise taotluse. Kuid 2019. a sügisel avastas hageja, et veebilehel

scorestorybook.ee on artikkel 30. juulil 2019 mõningal määral muudetud kujul uuesti

avaldatud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga oli artikkel viidatud veebilehel jätkuvalt

kättesaadav.

Hageja hinnangul on tema mainet kahjustavad ja au teotavad järgmised väited: "hageja on

väljapressija" (järeldub artikli sisust); "hageja on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja";

"hageja on Inforegistri logo kopeerija"; "hageja poolt registreeritud kaubamärk rikub

kostjale I kuuluvaid autoriõigusi" ning "hageja on esitanud rahalised nõudmised

Inforegistrile" (järeldub artikli sisust).

Tegemist on faktiväidetega, kuna nende tõesus või väärsus on kohtumenetluses

kontrollitav. Väited on hageja au teotavad.

Artikli pealkirjast ja sisust nende koosmõjus saab selgelt järeldada, et hageja on

väljapressija. Nimetatud väide on väär esiteks seetõttu, et nõudekirja esitas kostjale I mitte

hageja, vaid juriidiline isik – OÜ Inforegister. Teiseks on väljapressimine

karistusseadustiku § 214 lg-s 1 sätestatud kuritegu. Selleks, et nimetada teist isikut

avalikkuse ees väljapressijaks, peab olema täidetud süüteokoosseis ja isiku suhtes

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Eesti õigekeelsussõnaraamat seletab "kaaperdamist" kui laeva äravõtmist, hõivamist või

röövimist. OÜ Inforegister on registreeritud 12. novembril 2018 ning selle nime

kasutusevõtuks ei esinenud piiranguid, sh äriseadustiku (ÄS) § 12 lg-s 3 sätestatud

piiranguid. Äriühingu registreerimisel kinnitas äriregister sisuliselt ärinime eristatavust

ning vastavust äriseadustikule. Kostja II esitas alles 21. mail 2019 kaubamärgi

"Inforegister" registreerimise taotluse. Seega OÜ Inforegister registreerimisel ei olnud ega

saanudki olla teada, et kostja I peab sõnamärki "Inforegister" enda kaubamärgiks. Kostja I

kaubamärgi üldtuntust ei ole vastavalt kaubamärgiseaduse (KaMS) § 7 lg-tele 1 ja 2

tunnistatud.

Ebaõige on ka hageja nimetamine kostja I (Inforegister) logo kaaperdajaks. Euroopa Liidu

patendiregistris oli R-tähe kujuline kaubamärk registreeritud OÜ Inforegister (juriidilise

isiku) poolt, mitte hageja poolt. OÜ Inforegister esitas ka 11. juulil 2019 ka EL-i

kaubamärgist loobumise taotluse. Lisaks sellele ei ole ei OÜ Inforegister ega hageja logo

kostja I käest füüsiliselt hõivanud ega röövinud (kaaperdanud).

Artiklis ei ole hagejat otsesõnu "logo kopeerijaks" nimetatud, kuid see järeldub artikli

sisust. Ka selles osas märgib hageja, et kaubamärgi registreeris OÜ Inforegister, mitte

hageja. Samuti erinesid kostja I logo ja EL-i patendiregistris registreeritud OÜ Inforegister

kaubamärk omavahel oluliselt. Kostja I logo koosneb R tähest, sõnast Inforegister ning

sõnaühendist "unfair advantage". OÜ Inforegster poolt registreeritud kaubamärk koosnes

vaid R tähest, mis erines kostja I logos kasutatud R tähest nii värvi kui joonte paksuse ja

pikkuse poolest. Kostja I oli teadlik sellest, et OÜ Inforegister oli teinud enne artikli

teistkordset ilmumist EL-i kaubamärgist loobumise taotluse. Kaubamärgist loobumine oli

kostjaga I peetud kompromissiläbirääkimiste tagajärg ning see ei tähenda, et

OÜ Inforegister kaubamärgiga oleks kostja I autoriõigust rikutud. Sarnast sümbolit on

kasutatud nii enne kui ka pärast seda, kui kostja I oma logo kasutusele võttis. Artikli

6(16)

teistkordse ilmumise ajal ei olnud hageja ega OÜ Inforegister poolt registreeritud ega

kasutuses ühtegi kostja I logoga sarnast kaubamärki.

Hageja ei ole esitanud Inforegistrile rahalisi nõudmisi. Nõudekirja kostjale I saatis

juriidiline isik OÜ Inforegister.

Juhul, kui kohus leiab, et kostjate poolt avaldatud väited või mõni neist on väärtushinnang,

taotleb

hageja

alternatiivselt

tuvastada

selliste

väärtushinnangute

avaldamise

õigusvastasus ning kohustada rikkujaid lõpetama õigusvastane käitumine. Isegi kui esineb

mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada, tuleb seda teha kohasel

viisil. Hageja nimetamine "kaaperdajaks" ehk vägivallaga millegi "äravõtjaks" ei ole

mingil moel õigustatud.

Mittevaralise kahju olemasolu tuleb eeldada, kuna vaimse valu ja kannatuste puhul pole

nende mõõtmine objektiivselt võimalik. Hageja peab tema kohta avaldatud artikli tõttu

tundma põhjendamatut piinlikkust ja häbi nii oma lähedaste kui ka avalikkuse ees, kes

vaidlusalust artiklit loevad. Hageja on pidanud sellest tulenevalt hakkama tarvitama X

ravimeid ning X ja X tõttu ei saa ta korralikult tegeleda oma hobidega.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Hagi ei saa kuuluda rahuldamisele eelkõige põhjusel, et see on esitatud hageja kui füüsilise

isiku poolt, kuid artiklid, milles sisalduvad väidetavalt õigusvastaselt avaldatud

tegelikkusele mittevastavad asjaolud või väärtushinnangud kajastavad OÜ Inforegister kui

äriühingu tegevust. Seega ei riku artiklid hageja isiklikke õigusi. Juhul kui õiguste

rikkumine on aset leidnud, saaks olla tegemist OÜ Inforegister õiguste rikkumisega.

Artiklis ei ole esitatud ebaõigeid faktiväiteid ega õigusvastaseid väärtushinnanguid.

Väärtushinnangute esitamise on põhjustanud hageja ise äriühingu tegevuse kaudu, mille

ainuosanik ja ainukene juhatuse liige ta on.

Teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud (õigusvastane).

Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli

mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Negatiivse või halvustava

väärtushinnangu kohasus võib muu hulgas sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang

käib on andnud põhjust (aluse) selliseks hinnanguks. Praegusel juhul ei ole tegemist

õigusvastaste väärtushinnangutega, kuna hageja on oma käitumisega ettevõtjana andnud

aluse sellisteks väärtushinnanguteks.

Kostjale I kuuluv veebikeskkond Inforegister on tegutsenud alates 2010. aastast, sellel on

ligikaudu 100 000 registreeritud kasutajat ning ligi 600 000 unikaalset külastajat.

OÜ Inforegister, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja, asus registreerimise järgselt

survestama kostjat I kaubamärgi ja ärinime kasutamise eest tasu maksmiseks. Hageja poolt

kostjale I saadetud kirjade põhjal on ilmselge, et hageja eesmärk OÜ Inforegister

registreerimisel ei ole olnud ettevõtlusega tegelemine.

"Inforegister" on kostjale I kuuluv üldtuntud kaubamärk, millele on KaMS § 5 lg 1 alusel

tagatud õiguskaitse. Inforegister on kasutusel iseseisva sõnana pikema aja vältel ning

üldteadaolevalt seostub see portaaliga www.inforegister.ee. Hageja pidi olema teadlik

kostja I poolt sõnamärgi "Inforegister" oma kaubamärgiks pidamisest. Avalikult

kättesaadavad andmed kinnitavad, et hageja on läbi oma teise äriühingu olnud kostja I

7(16)

klient. Nimelt on hageja Äripäeva artiklis 5. novembril 2018 kommenteerinud Inforegistri

tegevust Caravan Grupp OÜ juhatuse liikmena.

Hageja pöördus OÜ Inforegister juhatuse liikmena kostjate poole olukorras, kus ta oli juba

registreerinud "äravahetamiseni sarnase kujutisega" kaubamärgi. Hageja registreeris

OÜ Inforegister 12. novembril 2018 ning esitas kaubamärgiga "inforegister.ee" sarnase

kaubamärgi registreerimise taotluse 13. novembril 2018. Kostjate hinnangul ei ole sellele

järgnev rahaliste nõuete esitamine kostjale I kokkusattumus. Hageja pahatahtlikku

tegutsemisviisi võib järeldada mh asjaolust, et hageja ise on nimetanud kostjale I

kohtuväliselt nõuete esitamisel kaubamärki "äravahetamiseni sarnaseks kujutiseks", kuigi

hagiavalduses ta väidab, et tegemist ei olnud identse kujutisega. Seega soovis hageja luua

kostjates ebaõiget ettekujutust, saades seeläbi varalist kasu.

Ka viide hagejale kui "kopeerijale" ei ole põhjendamatu ega ebaõige faktiväide. Hageja on

ise kinnitanud, et tema poolt registreeritud kaubamärk on kostja I logoga identne kujutis.

OÜ Inforegister on võtnud EL-i patendiregistris kostjale I kuuluva logo täpsele koopiale

kaubamärgi. Asjaolu, et OÜ Inforegister on hilisemalt kaubamärgist loobunud, ei tähenda,

et kostjate esitatud faktiväide ei vastaks tõele. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena,

nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. Artiklist nähtub, et logo koopiale on võetud kaubamärk.

See väide vastab tõele. 30. juuli 2019. a seisuga ei olnud hageja edastanud kostjale I tõendit

kaubamärgi registreeringust on loobumise kohta.

Kostjad on tõendanud, et kostjale I esitati ka rahalisi nõudeid, mistõttu ei ole nimetatud

asjaolu avaldamine valeväide.

Hagejalt kaubamärgi registreeringust loobumise ning ka äriregistris ärinime muutmise

nõudmine ÄS § 12 lg 3 alusel ei ole mitte mingil viisil au teotav ega ebaõige faktiväide.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Isegi kui tegemist oleks ebaõigete

faktiväidete või õigusvastaste väärtushinnangutega, on kahju tekkimine tõendamata.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle oleks põhjustatud füüsilist ja hingelist

valu või kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Hageja on käitunud pahatahtlikult ning väidetav kahju

on tekkinud tema enda käitumise tagajärjel.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis 15. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud

jättis kohus hageja kanda, määras kostjate põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 2257 eurot 26 senti. Kohus märkis,

et väljamõistetud menetluskulude summalt tuleb tasuda viivist alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohus leidis esitatud ja uuritud tõendite põhjal, et avaldatud artiklites väljendatu puudutab

hageja isiklikke õigusi, mitte ei ole suunatud äriühingu (OÜ Inforegister) vastu, mis

tegutseb hageja kaudu. Näiteks artiklites kasutatud sõnastust "inforegistri nime

kaaperdajaks on X-aastane Marek Peedumäe, kes novembrikuus asutas ettevõtte nimega

Inforegister OÜ" ei saa keskmine mõistlik lugeja mõista selliselt, et nime kaaperdas ehk

hõivas, võttis kasutusse, juriidiline isik. Kui isikut on artiklis otseselt nimetatud

kaaperdajaks, siis edaspidi selle tegijanime kasutamisel seostab lugeja seda ikkagi hageja

kui füüsilise isikuga, vaatamata sellele, et artikli autor võis mõelda mõne artiklis kajastatud

8(16)

toimingu teostajana ka äriühingut OÜ-d Inforegister. Nii on tuletatav lausest "Seejuures ei

kaaperdatud mitte üksnes Inforegistri nimi vaid ka logo", et logo kaaperdajaks on samuti

hageja ning lausetest "Inforegister on väljapressijatele suur ahvatlus" ja "Nime ja logo

kaaperdaja on esitanud rahalised nõudmised Inforegistrile" on võimalik teha järeldus, et

hageja on väljapressija.

Eelmärgitut arvestades ei nõustunud kohus kostjatega, et avaldatud artikkel ei riku hageja

isiklikke õigusi. Juriidilisel isikul ei saagi tema staatuse tõttu olla isiklikke õigusi, mistõttu

isegi juhul, kui oleks tuvastatav, et artikkel puudutab osaühingu OÜ Inforegister tegevust,

ei ole kohane kostjate vastuväide, et hagi on esitatud vale isiku poolt.

Järgnevalt analüüsis kohus, kas kostjate poolt artiklis avaldatud otseseid või kaudseid

väiteid on võimalik seostada hagejaga, kas tegu on faktiväidete (mille tõesust on võimalik

kontrollida) või väärtushinnangutega (mida on võimalik üksnes põhjendada) ning kas need

võimaldavad teha avalikkuse ees hageja kohta tema au teotavaid ja mainet kahjustavaid

järeldusi.

Kohus leidis, et kuigi artiklites ei ole hagejat otsesõnu "väljapressijaks" nimetatud, on

selline seos tuletatav artikli pealkirjast ja sisust. Kohtu hinnangul oli tegu pigem

väärtushinnanguga, kuna kostjad on lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest.

Lisaks ei saanud kostjate tahtlus olla suunatud valeandmete esitamisele hageja kui

väljapressija kohta, vaid arusaamine hagejast kui väljapressijast sai tekkida vaid artikli

lugejal.

Hageja nimetamise näol "kaaperdajaks" ja "kopeerijaks" on tegemist faktiväidetega,

kuivõrd nende väidete tegelikkusele vastavus on tõendatav. Kohus leidis, et tegemist ei ole

ebaõigete faktiväidetega. Hageja on teadlikult hõivanud kostja I veebikeskkonna nimetuse

"Inforegister", kuivõrd on andnud enda asutatud osaühingule sama nime. Kostjad on

tõendanud veebikeskkonna inforegister.ee laialdase tuntuse ning arvestades hageja

tegutsemist ärivaldkonnas mitme osaühingu kaudu, ei ole eluliselt usutav, et hageja seda

ei teadnud. Logo, mille hageja tema poolt asutatud äriühingule OÜ Inforegister kujundas

või sellise kujunduse tellis, ei kopeeri küll kostja I logo tervikuna, vaid sellest ühte osa –

R-tähe kujutist. Samas kasutab kostja I oma reklaamides ka ainult R-tähe kujutist, mis on

OÜ Inforegister kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Seda on oma 12. märtsi 2019. a

kirjas kostjale I möönnud ka OÜ Inforegister.

Väljendit "autoriõiguste rikkuja" pidas maakohus väärtushinnanguks samadel põhjustel

väljendida "väljapressija". Sõnaühend "Inforegister" kui kaubamärk ei olnud kaitstud

autoriõigustega. Samas pole see väärtushinnang ebakohane, sest faktiliselt on hageja

kasutanud nii tema poolt asutatud äriühingu nimes teise isiku kaubamärki ja kujundanud

või tellinud asutatud äriühingu kaubamärgi kujunduse äravahetamiseni sarnasena teise

isiku logos kasutatud tähemärgiga. Seega oli viide autoriõiguste rikkumisele kui hinnang

kohtu arvates relevantne.

Hageja seostamine rahaliste nõuete esitamisega on faktiväide. Isegi kui väide oleks

ebaõige (nõuded esitas hageja kaudu OÜ Inforegister), ei ole selline väide hageja head

nime ega au teotav või mainet kahjustav. Rahaliste nõuete esitamine ei ole lubamatu ega

taunitav tegevus, vaid ärivaldkonnas täiesti tavapärane.

9(16)

Kokkuvõttes pidas kohus kostjate avaldatud artiklites hageja isiklikke õigusi rikkuvaks

vaid väljendi "väljapressija" kasutamist viisil, mis võimaldab seda käsitleda hagejale antud

ebakohase väärtushinnanguna. Tegu või teod, mis toovad kaasa isiklike õiguste rikkumise,

on vaid eelduslikult õigusvastased (VÕS § 1046). Kohtul on kohustus igal isikliku õiguse

rikkumise fakti esinemisel teha väärtusotsustus, hindamaks rikkumise õigusvastasust,

mille käigus tuleb mh arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit (nt kas rikkumise on

põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille

õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo

suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Praegusel juhul on hageja väärtustamine negatiivse hinnanguga ajendatud hageja enda

tegevusest. Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et hageja valis juhuslikult 2018. a

novembris enda asutatava osaühingu nimeks ja registreeris kaubamärgi, mis sarnanesid

sedavõrd kostja I veebilehe nimetuse ja logoga, et võimaldasid osaühingut seostada

portaaliga Inforegister. Hageja poolt osaühingule valitud nimi ei viita ega ole kuidagi

seotud kohtu hinnangul osaühingu põhitegevusalaga, s.o disainerite tegevus, mis hageja

selgituste kohaselt tähendas loomakujutiste 3d printimist.

Kostjate poolt hageja tegevuse kohta artikli(te) avaldamine oli otseselt ajendatud hageja

tegevusest kostja I vastu nõuete esitamisel (kaubamärgi kasutamiseks litsentsilepingu

sõlmimiseks; leppetrahvi tasumiseks jm) temale kuuluva OÜ Inforegister kaudu. Sellise

tegevuse valguses ei saanud kohtu arvates väita, et kostjate tegu artiklite avaldamise näol

oli hageja kui kanntanu suhtes lubamatu reaktsioon. Kuna kostjate tegevus, millega

osaliselt rikuti hageja isiklikke õigusi, ei ole tulenevalt VÕS § 1046 lg-st 2 õigusvastane,

mistõttu kostjad selle eest ei vastuta, ei ole vajalik analüüsida VÕS § 1050 alusel süü

küsimust.

Kohus märkis, et ei arvesta otsuse tegemisel hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et ka

teised isikud kasutavad sõnaühendile "inforegister" sarnast ärinime ning et äriühingud

kasutavad sarnaseid logosid. Sellised asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks

olulised.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub 16. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta

kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb kohtuotsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse nõudest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1; § 442 lg 8)

otsuse vastuolulisuse keeld. Maakohutu otsus on vastuoluline. Tuvastades otsuse

põhjendavas osas, et juriidilise isiku OÜ Inforegister tegevust ei saa samastada füüsilise

isiku (hageja) tegevusega ja nõustudes poolte seisukohaga, et artikkel puudutab OÜ

Inforegister tegevust, oleks kohus pidanud hagiavalduse rahuldama, kuna tuvastatud

asjaolude põhjal on selge, et artikkel kahjustab põhjendamatult hageja isiklikke õigusi.

Samuti on vastuolulised maakohtu otsuse põhjendused. Hageja nimetamise osas

"väljapressijaks" ja "autoriõiguste rikkujaks" asus kohus seisukohale, et tegemist on pigem

väärtushinnanguga, kuid hageja nimetamisel "kaaperdajaks" leidis kohus, et tegemist on

faktiväitega. Nii väljapressimine, kui kaaperdamine on karistuseadustikus sätestatud

süüteod ning eeltoodust tulenevalt on vastuoluline kohtu poolt väljapressimise ja

10(16)

autoriõiguste

rikkumise

kvalifitseerimine

väärtushinnanguks,

kaaperdamise

kvalifitseerimine aga faktiväiteks. Juhul kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et väited

"Marek Peedumäe on Inforegistri nime ja logo kaaperdaja", "Marek Peedumäe on

Inforegistri logo kopeerija", "Marek Peedumäe poolt registreeritud kaubamärk rikub

Register OÜ-le kuuluvaid autoriõigusi" ning "Marek Peedumäe on esitanud rahalised

nõudmised Inforegistrile" on faktiväited, pole kostjad tõendanud avaldatud asjaolude

tegelikkusele vastavust (VÕS § 1047 lg 2). Kui nõustuda maakohtu käsitlusega, et "Marek

Peedumäe on väljapressija" näol on tegemist väärtushinnanguga, on selline väärtushinnang

õigusvastane.

Kohtu seisukoht, et hageja on kasutanud äriühingu nimes teise isiku kaubamärki, on

vastuolus kohtu hilisema järeldusega, et kostjad ei ole teinud usutavaks kaubamärgi

"Inforegister" üldtuntust ja sellest tulenevalt kaitstust. Kostja I kaubamärgi üldtuntust ei

ole kohus ega Patendiamet senini tunnistanud.

Äriühingu nimega OÜ Inforegister registreerimine 12. novembril 2018 toimus

õiguspäraselt. Vastavalt äriregistri nimepäringule oli nimetatud ärinimi registreerimiseks

vaba ning mingeid piiranguid selle kasutuselevõtuks ei olnud. 21. mail 2019, s.o ligikaudu

pool aastat pärast OÜ Inforegister asutamist ja 1,5 kuud pärast 30. märtsi 2019. a artikli

avaldamist, on kostja I esitanud kaubamärgi Inforegister registreerimise taotluse (taotlus

on

hetkel

menetluses).

OÜ

Inforegister

ning

kaubamärgi

"Inforegister"

registreerimistaotluses esitatud tegevusalad on erinevad. Maakohus on jätnud need hageja

väited põhjendamatult tähelepanuta. Kaubamärki, mis ei ole registreeritud ega üldtuntud

ei ole võimalik kellegi käest kaaperdada.

Hageja ei ole hõivanud veebikeskkonda "inforegister.ee", maakohtu vastupidine järeldus

on põhjendamatu.

Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt on hageja nimetamine

"väljapressijaks" ajendatud tema enda tegevusest (nii kostjad kui ka kohus on seejuures

silmas pidanud OÜ Inforegister poolt edastatud e-kirja, mis sisaldas ettepanekut sõlmida

tasuline litsentsileping). Maakohus on otse p-s 31 asunud samas seisukohale, et rahaliste

nõuete esitamine ei ole lubamatu ega taunitav tegevus, vaid ärivaldkonnas tavapärane.

Juhtumi asjaolusid arvestades on hageja nimetamine "väljapressijaks" ebasünnis

väljendusviis. Maakohus on jätnud hageja sellesisulised väiteid põhjendamatult

tähelepanuta.

Hageja ega OÜ Inforegister ei ole rahalisi nõudeid esitanud. Seega on tegemist kostjate

poolt ebaõigete andmete avaldamisega ning hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist.

Kohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta hageja väited, mille kohaselt oli OÜ Inforegister

30. juuli 2019. a artikli avaldamise ajaks vaidlust tekitanud kaubamärgist loobunud ning

artiklis esitatud väited hageja kohta olid seetõttu igal juhul põhjendamatud. Hageja

kujutamine "logo kaaperdajana", "logo kopeerijana" ning "kostjale I kuuluvate

autoriõiguste rikkujana" ei olnud enam relevantne ning artikli uuesti avaldamisega muutus

kostjate käitumine õigusvastaseks.

11(16)

Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et asja lahendamisel ei ole vaja arvestada hageja

tõendeid, millest nähtub, et ka teised isikud kasutavad sõnaühendile "inforegister" sarnast

ärinime ning et äriühingud kasutavad üksteisele sarnaseid logosid. Viidatud tõenditest

nähtub, et kostjad ise kasutavad teise ettevõtte poolt registreeritud kaubamärki, pidades

seda lubatavaks. Hageja soovis tõendiga kohtule näidata, et olukorras, kus kostjad

hindavad eeltoodud tegevust seaduslikuks ja eetiliseks, puudus kostjatel mõistlik õigustus

anda hageja kohta hinnang, et tegemist on kopeerimise, autoriõiguse rikkumise ja

kaaperdamisega.

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on otsuses õigesti tuvastanud, et kasutatud väljendid "väljapressija" ja

"autoriõiguste rikkuja" on väärtushinnangud ning väljendid "kaaperdaja", "kopeerija" ja

"rahaliste nõuete esitaja" on faktiväited, kuna nende tõele vastavus on kontrollitav. Hageja

etteheited maakohtule ei ole põhjendatud.

Kohus on õigesti tuvastanud avaldatud faktiväidete tõesuse ning väärtushinnangute

kohasuse.

Avaldatud väärtushinnangud ei ole õigusvastased, kuna tuvastatud asjaoludel andis hageja

aluse vastavateks hinnanguteks. Hageja on teadlikult ja tahtlikult otsustanud registreerida

kostja I kaubamärgi enda ärinimena ning võtta kasutusele ka kostjaga I identse logo üksnes

mõned kuud pärast kostja I tegevuse avalikku ajakirjanduses kommenteerimist ning seda

kõike eesmärgiga esitada kostja I vastu märkimisväärses ulatuses rahalisi nõudeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid kooskõlas

TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste (p-de 24 ja 27) kohaselt on hagi esitatud õige isiku

poolt ning hageja peab enda au teotavateks ja mainet kahjustavateks järgnevaid kostjate

poolt tema kohta avalikkusele teatavaks tehtud väiteid: "väljapressija", "inforegistri nime

ja logo kaaperdaja", "logo kopeerija", "kostjale I kuuluvate autoriõiguste rikkuja" ning

"rahaliste nõuete esitaja". Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu järeldustega.

Apellatsioonkaebuses ei ole kohtu viidatud järeldusi ka kahtluse alla seatud.

9. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik

nii väärtushinnangu, mh ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Seega

on maakohus põhjendatult analüüsinud seda, kas ülalviidatud väited on oma sisult

väärtushinnangud või faktiväited. Sellest sõltuvad eelkõige väidete õigusvastasuse

hindamisel

tähtsust

omavad

asjaolud,

samuti

on

erinevad

kohaldatavad

õiguskaitsevahendid.

Isikliku õiguse rikkumine VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi teha

12(16)

kaalutlusotsus. Juhul kui faktiväide on isiku au teotav (tema mainet kahjustav), tuleb sellise

faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi.

Au teotavate ebaõigete andmete tahtlik avaldamine on lisaks õigusvastane ka VÕS § 1045

lg 1 p 8 järgi (st heade kommete vastase tahtlik käitumine). VÕS § 1047 lg 4 alusel võib

kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega on VÕS § 1047 lg 4 kohase nõude

rahuldamise eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine. VÕS § 1047 lg 4

kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine

(vt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14).

Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav,

selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada

isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18).

10. Maakohus on leidnud, et väljendid "väljapressija" ja "kostjale I kuuluva

autoriõiguste rikkuja" on väärtushinnangud ning väljendid "nime ja logo kaaperdaja",

"logo kopeerija" ja "rahaliste nõuete esitaja" on faktiväited. Apellatsioonkaebuse

põhjendustest ei selgu üheselt, kas hageja nõustub nende maakohtu järeldustega või mitte.

Pigem võib eeldada, et hageja on jäänud maakohtu menetluses esitatud seisukoha juurde,

et tegu on eelkõige faktiväidetega.

10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väljendeid "väljapressija" ja "kostjale I

kuuluva autoriõiguste rikkuja" tuleb vaidlusaluste artikli tekstide kontekstis mõista

väärtushinnangutena. Neid on artikli tekstides kasutatud pigem kujundlikena

(metafooridena), mitte nende sõnade kitsas juriidilises tähenduses. Samuti on õige

maakohtu märgitu, et artikkel väljendab pigem kostjate subjektiivseid õigustõlgendusi.

10.2. Samas leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud põhjustel ei ole alust pidada väljendit

"nime ja logo kaaperdaja" faktiväiteks, nagu seda on teinud maakohus. Ka selle väite puhul

on ringkonnakohtu hinnangul tegu väärtushinnanguga ning maakohtul puudus seega alus

analüüsida, kas kõnealune väide on tõene või väär. Vastavas osas tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi muuta.

10.3. Väljendil "kaaperdaja“ on küll halvustav ja negatiivne tähendus, kuid

ringkonnakohtu arvates ei ole ka see väärtushinnang (sarnaselt väljendiga "väljapressija")

käesoleval juhul õigusvastane (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Selline hinnang oli põhjendatud,

kuna hageja on andnud taoliseks hinnanguks põhjuse. Asja materjalidest järeldub, et hageja

valis enda asutatavale äriühingul nime (OÜ Inforegister) kostja I poolt enda

majandustegevuses kasutatavate sõnaühendite seast ning taotles OÜ Inforegister juhatuse

liikmena sellise tähise kaubamärgina registreerimist, mis on äravahetamiseni sarnane

kostja I poolt äritegevuses kasutatava logoga (tl-d 29–30, 31, 33, 34 ja 108) . Seejärel on

hageja OÜ Inforegister kaudu tegutsedes pöördunud kostja I poole nõudega lõpetada

sõnaühendi "inforegister" ja logo kasutamine, samuti märkimisväärsete rahaliste nõuetega

(tl-d 25 – 27; 61–69). Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et tegu ei saa olla asjaolude

juhusliku kokkusattumusega. Hageja on kostja I peetavat Inforegistrit ja selle tegevust juba

13(16)

5. novembril 2018, seega enne OÜ Inforegister asutamist, ajalehe Äripäev veebiväljaandes

avaldatud

artiklis

kommenteerinud

(Arvutivõrgus

kättesaadav:

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/11/05/valusad-kogemused-inforegistriga-jatkuvad-

0933).

Asjaolul, et hageja on hiljem kaubamärgitaotlusest loobunud (tl 32), ei ole ringkonnakohtu

hinnangul kostjate väite õigusvastasuse hindamise seisukohalt määravat tähtust (vt ka

käesoleva otsus põhjenduste p 14.2).

11. Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellatsioonkaebuse väidetega maakohtu otsuse

põhjenduste vastuolulisuse kohta.

11.1. Esiteks ei ole maakohus olnud otsuse põhjendustes järjekindel küsimuses, kas

kostja I äritegevuses kasutatav sõnaühend "inforegister" on üldtunnustatud kaubamärk.

Otsuse p-s 28 on maakohus sõnaühendi üldtunnustatust möönnud, kuid p-s 30 leidnud, et

kostjad ei ole teinud usutavaks kaubamärgi "inforegister“ üldtuntust ja sellest tulenevat

kaitstust ilma registreeringuta. Ringkonnakohus märgib esmalt, et otsuse osutatud p-s 28

on maakohus analüüsinud väljendi "nime ja logo kaaperdaja" kui faktiväite tõesust, mis

ringkonnakohtu hinnangul polnud käesolevas asjas põhjendatud (kuna tegu on

väärtushinnanguga).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt otsuse p-s 30 esitatud järeldusega, et kostjad ei

ole tõendanud sõnaühendi "inforegister“ kui üldtuntud kaubamärgi õiguskaitset KaMS § 5

lg 1 p 1 tähenduses. Ringkonnakohtu arvates puudub sellel sõnaühendil eraldi võetuna

eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2), mis juba iseeneset välistab tähise õiguskaitse

(KaMS § 5 lg 2). Eristuvõimeliseks võiks muuta selle mõni lisaelement, nt graafiline

kujundus. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja I poolt kastutatud sõnalisel

tähisel "inforegister" olnuks teenuste pakkumisel Inforegistri portaali kaudu mõni muu

element peale sõnalise osa.

Ringkonnakohus märgib, et poolte väidetust järelduvalt pakub kostja I oma teenuseid,

kasutades selleks domeeninime inforegister.ee. Selle domeeninime alt on leitav kostja I

poolt hallatav infoportaal (nimega "Inforegister"). Kohus märgib, et domeeninime

ülesanne ei ole iseenesest kaupade või teenuste eristamine. Domeeninimi on osa internetis

kasutatavast aadressist, mis aitab leida soovitud dokumenti või saata e-kirja. Samas on

võimalik ka domeeninime kasutada nii, et luuakse seos tähise – mis kujutab endast

domeeninime – ja kaupade või teenuste vahel. Sellisel juhul on tegemist tähise

kasutamisega "kaupade või teenuste puhul" KaMS § 14 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu

30. märts 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p-d 47–49).

11.2. Teiseks on maakohus otsuse p 31 esimeses lõigus leidnud, et rahaliste nõuete

esitamine on ärivaldkonnas tavapärane ja see ei ole lubamatu või taunitav tegevus. Sama

punkti järgnevates lõikudes on kohus aga rahaliste nõuete esitamist hagejale sisuliselt ette

heitnud ning põhjendanud hageja sellise tegevusega kostjate poolt antud väärtushinnangu

õiguspärasust.

Ringkonnakohus märgib maakohtu poolt otsuse p 31 esimeses lõigus esitatud käsitluse

kohta täiendavalt, et kui leidnuks tuvastamist faktiväide "rahaliste nõuete esitamine"

ebaõigsus, oleks see piisav VÕS § 1047 lg 4 kohase ümberlükkamise nõude

14(16)

rahuldamiseks. See, kas ebaõige faktiväide on ka kannatanu au teotav või majanduslikult

kahjulik (VÕS § 1047 lg 2), omab tähtsust hüvitisnõude seisukohalt (VÕS § 131; § 134

lg-d 2, 4 ja 6) ning VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel. Samas on maakohus põhjendatult

tuvastanud kostjate esitatud faktiväidete tõesuse. Apellatsioonkaebuses hageja küll ei

nõustu selle järeldusega, kuid kaebuse põhjendustest ei selgu, miks pidanuks maakohus

asuma asjas teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rahaliste nõuete esitamine ei ole iseensest

lubamatu või taunitav tegevus. Seda siiski eeldusel, et nõude esitaja tegutseb heas usus

ning teise poole kahjustamise tahteta. Praegusel juhul on ebausutav, et hageja ei teadnud

OÜ Inforegister asutamisel ja registreerimisel 2018. a novembris, et kostja I peab

internetiportaali nimega "Inforegister“, kasutab enda teenuste pakkumisel domeeninime

inforegister.ee. Samuti teadis hageja OÜ Inforegister kaudu kaubamärgi registreerimise

taotluse esitamisel tõenäoliselt ka seda, et kostja I juba kasutab enda majandustegevues

sellega äravahetamiseni sarnast R-tähe kujulist logo (vrd tl-d 33 ja 34). Kostjale I esitatud

rahaliste nõuete suurus (sh litsentsitasu ja leppetrahv; tl 69) on ebamõistlik, arvestades mh,

et OÜ Inforegister väidetav tegevusala erineb kostja I tegevusalast (mida rõhutab ka hageja

ise) ning sõnaühendi "inforegister" brändingu taga on eelkõige kostja I tegevus, mitte

hageja või OÜ Inforegister panus.

Eelmärgitust lähtudes on õige maakohtu järeldus, et hageja käitumist arvestades on ei ole

kostjate avaldatud väärtushinnang "väljapressija" õigusvastane. Argikeeles kasutatakse

ebaõiglasena tunduvate nõuete kohta sageli väljendit "väljapressimine" ning nimetatakse

sellise nõude esitajat "väljapressijaks". See on küll halvustav hinnang, kuid Eesti

kultuurikeskonnas ei ole sellised väljendid (väärtushinnanguna) üldjuhul sündsusetud või

alandavad. Ka praegusel juhul ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale.

12. Ülalkäsitletud minetused otsuse põhjendamisel ei muuda ebaõigeks maakohtu

otsuse lõppjäreldusi, kuid vaidlustatud otsuse põhjendusi tuleb eelmärgitud osas muuta ja

täpsustada.

13. Muid hageja väidetud vastuolusid ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustes

ei tähelda. Samuti puudub vastuolu otsuse põhjenduste ja resolutsiooni vahel. Otsuse

põhjenduste p-s 24 on maakohus vastanud eelkõige kostjate vastuväitele, mille kohaselt ei

rikkuvat avaldatud artikkel hageja isiklikke õigusi ning hagi on esitatud vale isiku poolt.

Maakohus selle kostjate vastuväitega ei nõustunud ning leidis, et avaldatu puudutab hageja

isiklikke õigusi. Maakohus ei järeldanud otsuse põhjendustes, et hageja isiklikke õigusi on

rikutud. Juhul kui artikkel puudutaks üksnes OÜ Inforegister tegevust, oleks hagi esitatud

ebaõige isiku poolt ning see tuleks jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1) või

rahuldamata. TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt ei saanud hageja pöörduda kohtusse

OÜ Inforegister õiguste kaitseks.

14. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14.1. Ringkonnakohus rõhutab, et käesolevas asjas ei lahenda kohus kaubamärgi

registreerimist või kaitstavust puudutavat vaidlust ning enamik kostjate avaldatust on oma

15(16)

sisult väärtushinnangud. Artiklis antud hinnangud õiguslikule olukorrale on küll osaliselt

ekslikud (eelkõige arusaam, nagu olnuks sõnaühend "inforegister" juba OÜ Inforegister

asutamise ajal (üldtuntud) kaubamärgina kaitsud), kuid see ei ole käesoleva asja

lahendamise seisukohalt määrava tähtsusega.

14.2. Asjaolu, et OÜ Inforegister on pärast artikli esmakordset avaldamist kaubamärgist

loobunud, ei muuda tõsiasja, et OÜ Inforegister varem taotluse kaubamärgi

registreerimiseks esitas. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et OÜ Inforegister oleks enda

ärinime muutnud. Seega ei muuda kaubamärgi registreerimise taotlusest loobumine

kostjate poolt teises artiklis hageja kohta avaldatud väärtushinnanguid õigusvastaseks.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus otsuse tegemisel põhjendatult

arvestamata osade hageja esitatud tõenditega. Maakohus ei ole sellega menetlusõiguse

norme rikkunud. TsMS § 238 lg 5 esimene lause koosmõjus sama paragrahvi esimese

lõikega võimaldab kohtul jätta arvestamata asjas vastu võetud tõenditega, mis osutuvad

asjakohatuteks.

15. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse ega kulude rahalise kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

16.1. Kostjate 1. märtsil 2021 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjad

seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega kandnud esindajakulusid kokku 1028 eurot

70 senti. Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs

30 minutit; suhtlus kliendiga ning vastaspoole esindaja kompromisspakkumisele

vastamine 15 minutit; läbirääkimised kompromissi võimalikkusest kliendiga, teise poole

esindaja

seisukohaga

tutvumine

ja

seisukohale

vastamine

minutit;

apellatsioonkaebusega tutvumine 30 minutit; kaubamärgi tunnustamise hagi ja kahjunõude

perspektiivikuse analüüs 52 minutit; vastuse koostamine apellatsioonile 5 tundi. Kostjatele

on õigusabi osutatud tunnitasuga 135 eurot (käibemaksuta).

Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5). Kostjad ei taotle kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist

(TsMS § 174 lg 10).

16.2. Hageja peab 8. märtsil 2021 esitatud seisukohas kostjate esindaja toimingutele

kulunud aega osaliselt põhjendamatuks. Kaebusele esitatud vastus põhineb kostjate

maakohtus esitatud seisukohtade kordamisel, samuti maakohtu seisukohtade kordamisel

ning maakohtu seisukohtadega nõustumisel. Seetõttu ei ole põhjendatud 5-tunnine ajakulu

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Kaubamärgi tunnustamise hagi ja kahjunõude

perspektiivikuse analüüs (52 minuti ulatuses) ei ole käesoleva menetlusega seotud kulu.

16.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh

16(16)

lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades, on apellatsioonkaebusele

vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 5 tundi (sh suhtlus kliendiga ja

vastaspoolega ning maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine). Vastuses

apellatsioonkaebusele kostjad suures osas üksnes kordavad juba maakohtus esitatud

seisukohti. Kaubamärgi tunnustamise hagi ja kahjunõude perspektiivikuse analüüsi ei saa

pidada käesoleva menetlusega seotud kuluks.

Kostjate esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta) on TsMS § 175 lg 1 tähenduses

mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

16.4. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjad suhetes hagejaga (kui kulude hüvitamiseks

kohustatud poolega) osavõlausaldajad (VÕS § 71). Eelmärgitut arvestades mõistab

ringkonnakohus

hagejalt

kummagi

kostja

kasuks

välja

apellatsioonimenetluse

menetluskulud 337 eurot 50 senti (5×135÷2).

16.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostjate taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest