Court dismisses prisoner's request for mandatory public hearing due to lack of standing under administrative procedure law.
Legislator summary
AI generatedThe court dismissed Juri Kolesnikov's appeal against the Tartu Prison's refusal to process his submissions as formal complaints. The prisoner argued that the prison misclassified his letters, preventing him from accessing a public hearing, but the court found he lacked standing to demand such a procedure independently. Consequently, the court ruled that while a separate complaint could be filed if the prison's classification was erroneous, the current request for a mandatory hearing was inadmissible.
Legislator headnote
AI generatedHKMS § 44 lg 1; HKMS § 45 lg 4: An individual may appeal to the administrative court solely to protect their rights; a separate right to a public hearing procedure cannot be established as a subjective right distinct from the main claim.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedCited Case Law
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-21-55 Määruse kuupäev
22. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu avalduste vaidena menetlemiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Asjaolud
1. Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 08.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja soovib, et vangla menetleks tema avaldusi vaietena. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla lähtub avalduse liigitamisel nende sisust ning tõlgendab kaebaja tahet ja eesmärki.
Kohtu seisukoht
2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.
Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele. Sellise õiguse tunnistamine subjektiivse õigusena, mille saab maksma panna kohustamiskaebuse esitamise kaudu halduskohtumenetluses, oleks vastuolus HKMS § 45 lg 4 sätestatud kaebeõiguse piiranguga (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2017.a otsus kohtuasjas 3-16- 1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21).
3. Kaebaja heidab vanglale ette seda, et tema esitatud vaideid on tõlgendatud teist liiki avaldustena (sh märgukirjade ja selgitustaotlustena). Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on panna maksma oma õigus vaidemenetlusele ja vaideotsusele. Sellise nõude esitamiseks kaebajal õigust ei ole. Kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
4. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja on esitanud vanglale vaide haldusakti kehtetuks tunnistamise, haldusakti andmise / toimingu tegemise või haldusakti andmisest / toimingu tegemisest hoidumise nõudes, kuid vangla on tõlgendanud seda teisiti kui vaidena, siis on kaebajal õigus esitada pärast vangla vastuse saamist kohtule vastavalt tühistamis-, kohustamisvõi keelamiskaebus. Kohus hindab selle kaebuse raames, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ehk kas vangla õigesti leidis, et kaebaja avaldust ei saa tõlgendada vaidena.
5. Kaebaja on kogenud halduskohtumenetluses osaleja ning on erinevates kohtuasjades esitatud avalduste põhjal võimeline esitama kaebuses oma nõude ja selle põhjenduse vastavalt oma tegelikule tahtele (HKMS § 2 lg 4). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul vajadust uurida, kas kaebaja tegelikult soovis esitada kaebuse mitte vaiete vale tõlgendamise, vaid mõne konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamiseks.
6. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh taotlust riigilõivust vabastamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Jõks Kohtunik