2-20-2190/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-2190

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX (end X) avaldus vanemate ühise hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja: XX (end X; isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Puudutatud isik I: CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Marika Jaanson

Puudutatud isik II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kohalikud omavalitsused:

Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu), esindaja Kai

Sinisalu

Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu), esindaja Liis

Tooming

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

vastu

määruskaebemenetluses

tõenditena

esitatud

kriminaalasja

nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määrus ja arve lapsele ostetud telefoni

kohta. Muud vanemate määruskaebemenetluses esitatud tõendid ja XX 15.01.2021

teatis jätta asja juurde võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. oktoobri 2020 määrus osas, milles kohus määras

kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra paaris kalendrinädalal kolmapäevast

reedeni selliselt, et kolmapäeval viib ema lapse isa elukohta hiljemalt kell 19:00 ja

võtab lapse isa elukohast reedel hiljemalt kell 19:00. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega määrata, et isa ja lapse suhtluskord paaris kalendrinädalal

kolmapäevast reedeni kehtib selliselt, et kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast ja viib

2

reedel lapse lasteaeda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid osaliselt

täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada XX avaldus osaliselt.

3.2. Lõpetada XX ja YY ühine hooldusõigus CC viibimiskoha (sh elukoha)

määramise õiguse ja lasteaia (sh huviringi) valiku osas ning anda selles osas

ainuhooldusõigus XX-le.

3.3. Määrata kindlaks isa YY suhtlemiskord lapse CC-ga järgmiselt.

3.3.1. Laps viibib isaga igal paaritul kalendrinädalal neljapäevast pühapäevani.

Neljapäeval võtab isa lapse lasteaiast või lapse elukohast ja pühapäeval

viib lapse tagasi lapse elukohta hiljemalt kell 19:00.

3.3.2. Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni.

Kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast ja viib reedel lasteaeda.

3.3.3. Laps viibib paaris aastatel 23.-24.12. emaga ja 25.-26.12. isaga. Kui

graafiku järgi ei viibi laps emaga, võtab ema lapse 23.12. isa elukohast

hiljemalt kell 10:30. Isa võtab lapse lapse elukohast 25.12. hiljemalt kell

10:30 ning toob lapse lapse elukohta tagasi 26.12. hiljemalt kell 19:00.

3.3.4. Laps viibib paaritutel aastatel 23.-24.12. isaga ja 25.-26.12. emaga. Isa

võtab lapse 23.12. lasteaiast või lapse elukohast hiljemalt kell 10:30 ning

toob lapse 25.12. lapse elukohta hiljemalt kell 12:00.

3.3.5. Laps viibib paaris aastatel 31.12.-01.01. isaga. Isa võtab 31.12. lapse

lasteaiast või lapse elukohast hiljemalt kell 18:00 ja toob 01.01. lapse lapse

elukohta hiljemalt kell 19:00. Paaritutel aastatel on laps 31.12.-01.01.

emaga.

3.3.6. Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Emadepäeval toob

isa lapse lapse elukohta hiljemalt kell 10:30 ning ema toob lapse tagasi isa

elukohta hiljemalt kell 19:30 (kui on isa suhtluskorra järgne aeg).

Isadepäeval toob ema lapse isa elukohta hiljemalt kell 10:30 ning isa toob

lapse tagasi lapse elukohta hiljemalt kell 19:30.

3.3.7. Lapse sünnipäev korraldatakse neutraalsel pinnal (nt mängutoas) kas

16.11. või sellele eelneval või järgneval nädalavahetusel, arvestades

mõlema vanema valmidust ja materiaalset võimekust. Lapse sünnipäevale

võivad tulla mõlema lapsevanema sugulased, sõbrad ja muud lähedased

isikud. Sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel kokku

vähemalt kuu aega enne lapse sünnipäeva. Kui sünnipäeva korralduse

osas neutraalsel pinnal ei jõuta ühiselt kokkuleppele, viibib laps 16.11.

paaris aastal ema juures, paaritul aastal isa juures. Mõlemal vanemal (kui

ei ole tema aasta) on õigus veeta lapsega aega sünnipäevale järgneval

päeval, mis lepitakse kokku e-kirja teel vähemalt üks nädal enne

sünnipäeva.

3.3.8. Lapsevanemate

sünnipäevadel

(04.12.

emal

ja

01.11.

isal)

on

lapsevanematel õigus lapsega kohtuda. Lapsevanem, kellel sünnipäev on,

võtab lapse lasteaiast või teise vanema elukohast ning toob sama päeva

õhtul hiljemalt kell 22:00 tagasi teise vanema elukohta või viib järgmise

päeva hommikul lasteaeda.

3.3.9. Vanavanemate, õdede-vendade, muude lähikondlaste ja lapse sõprade

sünnipäevade ja muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal

õigus paluda suhtluskorra graafiku muudatust. Teisel lapsevanemal on

õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust.

3

3.3.10. Kui vanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa

ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam

kui ööpäeva jooksul last isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teisele

vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab sellise olukorra

tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 10 päeva.

3.3.11. Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välismaale kaks korda kuni

10 päeva aastas. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult

esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust,

märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht, hotell või muu peatumispaiga

täpne aadress, samuti puhkuseplaan). Kui viidatud andmed on vanemale

edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks

kirjaliku allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Kui

täpset peatumispaika ei teatata ja volitust ei väljastata, ei ole teisel

lapsevanemal õigust koos lapsega lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt.

Reisi

aega

planeerides

arvestatakse

teise

vanema

perekondlike

tähtpäevade ja muude üritustega. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb

tagada võimalus suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil.

Videokõne täpse aja lepivad vanemad kokku eelnevalt tekstisõnumi teel

ning ühe kõne pikkus on maksimaalselt 15 minutit. Reisimiseks annab

ema isale lapse reisidokumendi, mis pärast reisi tagastatakse emale.

Lapsega reisimisel on reisikindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik.

Sihtkoha valikul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Hotellis või muus

peatumispaigas tagatakse lapsele oma voodikoht. Reisimine koos

sugulaste, sõpradega ja kolmandate isikutega on lubatud. Vanem ei tohi

takistada teist vanemat reisi korraldamisel.

3.3.12. Suvepuhkus kooskõlastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui

märtsi alguseks. Lapsel on õigus suvepuhkuse ajal viibida vanavanemate

juures. Vanemal on õigus küsida teavet lapse kohta otse vanavanemalt.

Lasteaia

kollektiivpuhkuse

ajal

kehtib

tavaline

graafikujärgne

suhtluskord selle erisusega, et isa võtab lapse lapse elukohast ja toob lapse

lapse elukohta.

3.3.13. Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Lapse

terviseküsimustes teeb ennekõike otsuseid ema, informeerides olulistest

asjaoludest isa esimesel võimalusel. Lapse haigestumisel isa juures

kaalutakse lapse tervise seisundit arvestades erakorralist toomist ema

juurde. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni

lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad

olema mõlemal vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti

kirjutatud retseptiravimid. Mõlemad vanemad on kohustatud järgima

lapse ravimisel arsti nõuandeid ning ravimite kasutusjuhiseid. Haiguse

tõttu ära jäänud isa ja lapse kohtumist ei asendata.

3.3.14. Vanemate

omavahelisel

kokkuleppel

võivad

toimuda

täiendavad

kohtumised muudel vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse

sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku tekstisõnumi või

e-kirja teel.

3.3.15. Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad

omavahel kokku kirjalikult, kas tekstisõnumi või e-kirja teel vähemalt 1

ööpäev enne kohtumise toimumist või ärajäämist.

3.3.16. Määratud suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni.

4

3.4. Jätta rahuldamata YY avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks lapse CC viibimiskoha määramise

ja lasteaia valiku osas ning YY suhtlemiskorra määramiseks CC-ga.

4. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda,

v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (ema) esitas 10.02.2020 Harju Maakohtule avalduse YY (isa) vastu alaealise lapse CC

(laps) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja temale ainuhooldusõiguse andmiseks

lapse

viibimiskoha

(sh

elukoha)

ja

hariduse

küsimustes

ning

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta lapse isa kanda.

2. Avalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar CC. Emal on ka

varasemast suhtest XX.XX.XXXX sündinud poeg Q.

3. Vanemate kooselu lõppes 2017.a novembris, mil lapse ema oli sunnitud koos lastega poolte

ühisest kodust ära kolima. Kooselu lõppemise tingis lapse isa vaimne vägivald lapse ema ja

kasupoja suhtes. 25.11.2017 kolis ema koos lastega lõplikult ühisest kodust välja oma 500m

kaugusel asuvasse korterisse VVV. Laste elukeskkond muutus kohe oluliselt rahulikumaks,

mis avaldas lastele positiivset mõju. Ühise tütre alaline elukoht on sellest ajast ema juures

ning isa ja lapse suhtlemine on toimunud jooksvate kokkulepete alusel.

4. Vaatamata kooselu lõppemisele jätkas lapse isa lapse ema terroriseerimist. Kord soovis

uuesti kooselu alustada, siis muutus jälle vihaseks ja agressiivseks, lubades lapse ema elu

põrguks teha ja hävitada kõik, mis lapse emale tähtis on (poeg ja vanemad). Lapse ema on

korduvalt palunud end rahule jätta ja suhelda ainult ühise lapse teemadel, kuid sellest ei ole

mingit abi olnud. Lapse isa terroriseerib (ähvardab) lapse ema jätkuvalt nii telefonikõnede kui

ka sõnumite teel, samuti jälitab (sõidab tihti lapse ema maja läheduses, jälgib teda ja ilmub

ette hoiatamata tema koju). Lapse isa terroriseeriva käitumise ja ahistava jälitamise tõttu on

lapse ema ja laste normaalne elurütm häiritud. Lapse ema on pöördunud korduvalt ka politsei

poole ja lapse isa suhtes on algatatud kriminaalasi.

5. Lapse ema ja tema uus elukaaslane planeerivad ühise kodu soetamist Tallinnas või selle

lähiümbruses, kuid lapse isa ei ole nõus ema ja lapse kolimisega. Lapse isa dikteerib ema ja

lapse elukorraldust. Lapse isale sobib üksnes selline lahendus, et ema elaks koos lastega tema

lähedal X alevikus, emal ei oleks meest ja ta tegeleks vaid lastega.

6. Vanematel on tekkinud tõsised erimeelsused lapsega suhtlemise korraldamisel, kuna isa

nõuab 50/50 suhtluskorra kehtestamist. Lapse isa manipuleerib lapse emaga ja kasutab

vaimset vägivalda, et lapse ema sõlmiks selliseid kokkuleppeid, nagu isa nõuab. Probleeme

5

tekitab ka see, et isa võtab lapse enda juurde siis, kui ise heaks arvab. Isa kasutab last

vahendina, et emale haiget teha ja kätte maksta.

7. Laps on 3-aastane ja tema põhielukoht on ema juures. Pikad eemalviibimised emast ei mõju

lapsele hästi. Laps hoiab kodus järjest rohkem ema ligi, tahab öösel emaga ühes voodis

magada, on rahutu, kontrollib pidevalt, kas ema on ikka olemas, tuleb emale igale poole järele

(nt wc-sse) ja kui ema läheb korraks teise tuppa, siis küsib „emme, kus sa oled“. Lapsel on

tekkinud tõsine hirm, et ema kaob ära. Laps nutab, kui teab, et ema peab kusagile ära minema.

See kinnitab, et lapse huvides on püsiv elukoht ema juures.

8. Lapse ema tegi 16.01.2020 lapse isale suhtluskorra osas ettepaneku, mille kohaselt viibiks

laps isaga üle nädala nädalavahetustel ja nendel nädalatel, mille lõpus isa ja lapse kohtumist ei

ole, kolmapäevast reedeni (s.o kuu lõikes 12 päeva). Lapse isa hinnangul on tegemist tema ja

lapse suhtlemise takistamisega ning ta nõuab lapse huve arvestamata 50/50 suhtluskorda.

Mingi muu suhtluskord isale enam ei sobi. Lisaks nõuab isa, et lapse elukoht jääks Rae valda.

Seejuures ei lähtu ta oma tegevuses mitte lapse huvidest, vaid soovist kontrollida lapse ema

eraelu ja takistada tal uue kaaslasega kooselu alustamist. Lapse isa ei suuda seada lapse huve

ettepoole oma isiklikest negatiivsetest emotsioonidest lapse ema vastu.

9. Kuna vanematel on tekkinud lahkarvamus lapse edasise elukoha osas, siis on põhjendatud

ja vajalik lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anda lapse emale

ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramisel. Koos igakordse viibimiskoha

ainuhooldusõiguse üleandmisega tuleb lapse huvidest lähtuvalt anda emale üle ka

ainuhooldusõigus lapse haridust (sh haridusasutuse ja huviharidusasutuse valikut)

puudutavates küsimustes, sest need on lahutamatult seotud lapse viibimiskohaga. Lapse

elukoha muutumisel tuleb eelduslikult vahetada ka lapse lasteaeda ja huviringe ning

vanematel ei ole koostöö puudumise tõttu võimalik ka nendes küsimustes kokkuleppele jõuda.

10. Ema palus kindlaks määrata isa ja lapse suhtluskord alljärgnevalt.

- Laps viibib isaga igal paaritul kalendrinädalal reedest pühapäevani. Reedel võtab isa

lapse lasteaiast/koolist ja pühapäeval viib lapse ema viibimiskohta hiljemalt kell 19:00.

- Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni. Kolmapäeval võtab

isa lapse lasteaiast/koolist ja viib reedel lasteaeda/kooli.

- Laps viibib paaris aastatel 23.-24.12. emaga ja 25.-26.12. isaga. Kui graafiku järgi ei viibi

laps emaga, võtab ema lapse 23.12. isa viibimiskohast hiljemalt kell 10:30. Isa võtab

lapse ema viibimiskohast 25.12. hiljemalt kell 10:30 ning toob ema viibimiskohta tagasi

26.12. hiljemalt kell 19:00.

- Laps viibib paaritutel aastatel 23.-24.12. isaga ja 25.-26.12. emaga. Isa võtab lapse 23.12.

lasteaiast/koolist või ema viibimiskohast hiljemalt kell 10:30 ning toob lapse 25.12. ema

viibimiskohta hiljemalt kell 12:00.

- Laps viibib paaris aastatel 31.12.-01.01. isaga. Isa võtab 31.12. lapse lasteaiast või ema

viibimiskohast hiljemalt kell 18:00 ja toob 01.01. ema viibimiskohta hiljemalt kell 19:00.

Paaritutel aastatel on laps 31.12.-01.01. emaga.

- Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Emadepäeval toob isa lapse ema

viibimiskohta hiljemalt kell 10:30 ning ema toob lapse tagasi isa viibimiskohta hiljemalt

kell 19:30 (kui on isa suhtluskorra järgne aeg). Isadepäeval toob ema lapse isa

viibimiskohta hiljemalt kell 10:30 ning isa toob lapse tagasi ema viibimiskohta hiljemalt

kell 19:30.

- Lapse sünnipäev korraldatakse neutraalsel pinnal (nt mängutoas) kas 16.11. või sellele

eelneval või järgneval nädalavahetusel arvestades mõlema vanema valmidust ja

materiaalset võimekust. Lapse sünnipäevale võivad tulla mõlema lapsevanema sugulased,

sõbrad ja muud lähedased isikud. Sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel

kokku vähemalt kuu aega enne lapse sünnipäeva. Kui sünnipäeva korralduse osas

neutraalsel pinnal ei jõuta ühiselt kokkuleppele, viibib laps 16.11. paaris aastal ema

6

juures, paaritul aastal isa juures. Mõlemal vanemal (kui ei ole tema aasta) on õigus veeta

lapsega aega sünnipäevale järgneval päeval, mis lepitakse kokku e-kirja teel vähemalt üks

nädal enne sünnipäeva.

- Lapsevanemate sünnipäevadel (04.12. emal ja 01.11. isal) on lapsevanematel õigus

lapsega kohtuda. Lapsevanem, kellel sünnipäev on, võtab lapse kas lasteaiast/koolist või

teise vanema viibimiskohast ning toob sama päeva õhtul hiljemalt kell 22:00 tagasi teise

vanema viibimiskohta või viib järgmise päeva hommikul lasteaeda/kooli.

- Vanavanemate, õdede-vendade, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja

muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku

muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust.

- Ajal, mil laps viibib vanema juures, on tal õigus viibida kuni ööpäev vanavanemate pool

vanema juuresolekuta ja ilma teiselt vanemalt nõusolekut küsimata.

- Kui vanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil laps

on suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui ööpäeva jooksul last

isiklikult hoida, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos.

Vanem teavitab sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 10 päeva.

- Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välismaale kaks korda kuni 10 päeva aastas.

Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht,

hotell või muu peatumispaiga täpne aadress, samuti puhkuseplaan). Kui viidatud andmed

on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku

allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Kui täpset peatumispaika ei

teatata ja volitust ei väljastata, ei ole teisel lapsevanemal õigust koos lapsega lahkuda

Eesti Vabariigi territooriumilt. Reisi aega planeerides arvestatakse teise vanema

perekondlike tähtpäevade ja muude üritustega. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb

tagada võimalus suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil. Videokõne täpse aja

lepivad vanemad kokku eelnevalt tekstisõnumi teel ning ühe kõne pikkus on

maksimaalselt 15 minutit. Reisimiseks annab ema isale lapse reisidokumendi, mis pärast

reisi tagastatakse emale. Lapsega reisimisel on reisikindlustuslepingu sõlmimine

kohustuslik. Sihtkoha valikul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Hotellis või muus

peatumispaigas tagatakse lapsele oma voodikoht. Reisimine koos sugulaste, sõprade ja

kolmandate isikutega on lubatud. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi

korraldamisel.

- Suvepuhkus kooskõlastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui märtsi alguseks.

Lapsel on õigus suvepuhkuse ajal viibida vanavanemate juures ilma vanema

juuresolekuta, kuid mitte pikemalt kui kaks nädalat korraga. Vanemal on õigus küsida

teavet lapse kohta otse vanavanemalt. Lasteaia kollektiivpuhkuse ajal kehtib tavaline

graafikujärgne suhtluskord selle erisusega, et isa võtab lapse ema viibimiskohast ja toob

ema viibimiskohta.

- Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Lapse terviseküsimustes

teeb ennekõike otsuseid ema, informeerides olulistest asjaoludest isa esimesel võimalusel.

Lapse haigestumisel isa juures kaalutakse lapse tervise seisundit arvestades erakorralist

toomist ema juurde. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni

lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema mõlemal

vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid.

Mõlemad vanemad on kohustatud järgima lapse ravimisel arsti nõuandeid ning ravimite

kasutusjuhiseid. Haiguse tõttu ärajäänud isa ja lapse kohtumist ei asendata.

- Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel

vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad

lepivad selles kokku tekstisõnumi või e-kirja teel.

7

- Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel

kokku kirjalikult, kas tekstisõnumi või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise

toimumist või ärajäämist.

Isa vastus, isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

11. Isa vaidles vastu kõigile ema poolt esitatud väidetele ja palus jätta avalduse rahuldamata.

Isa möönis, et vanemate omavahelised suhted on keerulised, kuid isa ja ema omavahelised

suhted pole käesoleva vaidluse esemeks ning kõik ema sellekohased väited tuleb jätta

tähelepanuta. Ema ei ole esitanud kohtule ka ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et isa

ohustab kuidagi lapse heaolu või et isaga koosolemine võiks mõjuda lapsele kahjulikult.

12. Pärast ema poolt kohtule avalduse esitamist on asjaolud oluliselt muutunud. Ema teatas

22.02.2020, et on ilma isa nõusolekuta muutnud lapse elukohta ja kolinud koos lapsega elama

Muugale (oma vanemate juurde). Seega on ema omavoliliselt muutnud lapse elukohta, mis

tõendab, et ema on rikkunud ühist hooldusõigust.

13. Ka enne kohtuvaidlust on ema käitunud isa suhtes äärmiselt pahatahtlikult. Emale on

teada, et isa soovib minna lapsega USA-sse reisile. See on kallis ja pikka planeerimist nõudev

reis. Ema aga keeldus isale teatamast, kas ta lubab lapse isaga reisile ja avaldas, et peab

arutama seda oma esindajaga ning reisiks loa saamine selgub alles kohtus. Ema näol ei ole

tegemist vanemaga, kes teeb otsuseid lähtuvalt lapse heaolust. Ema üritab tekitada endale

menetluslikult võimalikult head positsiooni ja ta ei ole kohtuväliselt nõus isaga heauskselt

suhtlema.

14. Kõige olulisem on lähtuda lapse heaolust, mille alla kuulub ka lapse väljakujunenud

elukorraldus. Lapse väljakujunenud elukorralduse muutmine on õigustatud üksnes olukorras,

kus lapse heaolu on kuidagi ohustatud ja elukorralduse muutmine aitaks seda ohtu tõrjuda.

Sellised asjaolud puuduvad.

15. Laps on kogu elu elanud X alevikus ja kõige pikema eluperioodi isa majas. Lapse huvides

ei ole vahetada elukohta ega ka lasteaeda, kuna lapsel on tekkinud lasteaias sõprussuhted ja

laps on piirkonnaga harjunud. Tegemist on lapse jaoks turvalise keskkonnaga. Ema elukoha

vahetus ei pea tooma kaasa lapse elukoha ja lasteaia vahetust. Laps peaks veetma võrdselt

aega mõlema vanemaga. Iga lapse jaoks on vanemate kooselu purunemine üleelamine ja

puudub igasugune vajadus tekitada lapsele täiendav trauma, lõhkudes ka tema väljakujunenud

elukorralduse. Lapsel on kujunenud X alevikus välja igapäevane elurütm. Isa käib lapsega

kolmapäeviti laulmas ja neljapäeviti ujumas. Kõik need tegevused toimuvad Rae vallas.

16. Ei ole põhjendatud, et laps viibib vähestel päevadel kahe nädala lõikes isaga, nagu ema on

selle suhtluskorda märkinud. Isal ja lapsel on tugev kiindumussuhe, omavaheline läbisaamine

on hea ning nii vähene kohtumine võib mõjuda lapsele võõristavalt. Isa soovib lapse elust

võtta osa vähemalt pooles ulatuses.

17. Isa esitas 02.03.2020 kohtule oma avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

ainuhooldusõiguse temale üleandmiseks lapse viibimiskoha (sh elukoha) ja hariduse

küsimustes ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

18. Avaldust põhjendas isa eelkõige juba oma vastuses märgitud asjaoludega. Isa palus

kindlaks määrata ema ja lapse suhtluskord järgnevalt.

-

Kahe nädala arvestuses viibib laps 50% ajast isa juures ja 50% ajast ema juures. Iga

paarisnädala esmaspäeval läheb lapsele lasteaeda järele isa ja kuni järgmise nädala

esmaspäevani on laps isaga. Iga paaritu nädala esmaspäeval läheb lapsele lasteaeda järele

ema ja kuni järgmise nädala esmaspäevani on laps emaga.

-

Ajal, mil laps viibib vanema juures, on tal õigus viibida kuni ööpäev vanavanemate pool

vanema juuresolekuta ja ilma teiselt vanemalt nõusolekut küsimata.

8

-

Vanemad kooskõlastavad suvepuhkuse hiljemalt märtsi alguseks. Lapsel on õigus

suvepuhkuse ajal viibida vanavanemate pool ilma vanema juuresolekuta, kuid mitte

pikemalt kui kaks nädalat korraga. Vanemal on õigus küsida teavet lapse kohta otse

vanavanemalt. Lasteaia kollektiivpuhkuse ajal on laps kaks nädalat isa juures ja kaks

nädalat ema juures.

-

Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida igal aastal välismaale neli korda. Korraga

võib vanem viibida lapsega välismaal kuni 15 päeva järjest ja kuni 30 päeva

kalendriaastas kokku.

-

Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht,

hotell või muu peatumispaiga täpne aadress, samuti puhkuseplaan). Kui viidatud andmed

on vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku

allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Kui täpset peatumispaika ei

teatata ja volitust ei väljastata, ei ole teisel lapsevanemal õigust koos lapsega lahkuda

Eesti Vabariigi territooriumilt. Reisi aega planeerides arvestatakse teise vanema

perekondlike tähtpäevade ja muude üritustega. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb

tagada võimalus suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil. Videokõne täpse aja

lepivad vanemad kokku eelnevalt tekstisõnumi teel ning ühe kõne pikkus on

maksimaalselt 15 minutit. Reisimiseks annab ema isale lapse reisidokumendi, mis pärast

reisi tagastatakse emale. Lapsega reisimisel on reisikindlustuslepingu sõlmimine

kohustuslik. Sihtkoha valikul lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Hotellis või muus

peatumispaigas tagatakse lapsele oma voodikoht. Reisimine koos sugulaste, sõprade ja

kolmandate isikutega on lubatud. Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi

korraldamisel.

19. 09.03.2020 menetlusdokumendis tõi isa välja ka alternatiivse suhtluskorra, mille järgi

viibib laps emaga igal paarisnädalal esmaspäeva õhtust kolmapäeva hommikuni ja reede

õhtust paaritu nädala kolmapäeva hommikuni. Päevadel, mil toimub lapse üleandmine, viib

ema hommikuti lapse lasteaeda/kooli ja õhtuti läheb lapsele lasteaeda/kooli järele.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Ema ei nõustunud isa avaldusega, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud isa

kanda. Arvestades lapse vanust ja seda, et laps on elanud terve elu koos emaga, oleks isa

juurde kolimine lapsele suur muutus, mis ei ole põhjendatud. Lähtudes lapse huvidest,

arvestades vanemate omavahelisi ebakõlasid, vanemate hingelist seotust lapsega ja senist

pühendumust lapse eest hoolitsemisel, on põhjendatud ja vajalik lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus ema taotletud viisil. Kuna vanemad ei suuda omavahel rahumeelselt suhelda, ei

ole põhjendatud ka võrdselt jagatud suhtluskord. Samuti ei taga kahe kodu olemasolu lapsele

stabiilset elukorraldust.

21. Rae vald leidis, et vanemate avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole

põhjendatud. Vanemad peavad tegema pingutusi lapse huvide ja heaolu nimel kokkulepetele

jõudmiseks. Suhtluskorra kindlaksmääramine on põhjendatud. Arvestades lapse ja isa lähedasi

suhteid, siis võiks suhtlemine toimuda kas võrdselt jagatud ajaga või vähemalt rohkematel

päevadel, kui seda on välja pakkunud ema.

22. Saue valla hinnangu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja

selle ühele vanemale üleandmine, kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda. Põhjendatud on

see, et vanemad veedaks lapsega võimalikult võrdselt aega, kuid arvestada tuleb lapse vanust,

valmisolekut teisest vanemast eemal olla ja kindlasti ka seda, kui kurnavaks võib lapsele

kujuneda nii vanemate kui lasteaia/kooli vahel liikumine.

9

23. Lapsele määratud esindaja leidis, et hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole alust.

Lapse huvides on vanemate vaheline koostöö parandamine. Esindaja nõustus suhtluskorra

kindlaksmääramisega, kuid leidis, et isale tuleb anda võimalus suhelda lapsega ema soovitust

rohkem.

Maakohtu määrus ja põhjendused

24. Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise ja lasteaia (sh huviringi) valiku õiguse osas ning andis

selles osas ainuhooldusõiguse üle emale. Samuti määras kohus kindlaks isa ja lapse vahelise

suhtluskorra, jättis lapsele määratud esindaja õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning

menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Isa avalduse jättis kohus

rahuldamata.

25. Lapse vanemate kooselu on lõppenud ja nad ei ole jõudnud ega suuda jõuda kokkuleppele,

milline peaks olema nende ühise lapse elukoht ja kus peaks laps lasteaias käima. Probleeme

tekitab vanemate vaheline suutmatus osades lapsele olulistes asjades kokku leppida.

26. Hooldusõiguse üleandmine ühele vanemale peab toimuma lapse huvides. Üldjuhul on

lapse arengu huvides see, et lapsel on tema elus keskpunkt, st üks koht, mida laps võib pidada

oma koduks. Lisaks stabiilsusele tagab see ka seda, et vähemalt ühel vanemal on hea ülevaade

lapse elus toimuvast, samas kui vahelduva elukoha puhul on oht, et kummalgi vanemal ei ole

lapse elus toimuvast terviklikku ülevaadet ja seetõttu ei ole neil võimalik lapse hooldusõigust

tegelikkuses tõhusalt teostada. Vahelduva elukoha peaaegu vältimatuks eelduseks on

muuhulgas asjaolu, et vanemad suudavad teha lapse huvides koostööd ja vahetada

informatsiooni.

27. Praegusel juhul on ilmne, et vanemate omavahelised suhted on pingestatud. Seda

iseloomustab ilmekalt menetluses esitatud vanemate vaheline kirjavahetus. Vanemad on

käinud perelepitaja juures. Perelepituse teenuse töökokkuvõtte kohaselt toimus kaks

perelepitusseanssi, lepitus ei olnud tulemuslik, sest püsivatele kokkulepetele ei jõutud.

Perelepituse eesmärk on, et vanemad jõuaksid omavahel kokkuleppele, kuna lapsega seotud

küsimuste reguleerimine kokkuleppel on kõige parem lapsele. Paraku kumbki osapool ei

olnud valmis sisulisi järeleandmisi tegema ja mõlemad vanemad soovivad oma eesmärgi

saavutamiseks kohtus edasi vaielda. Isa avaldas ärakuulamisel, et perelepituse perspektiivi ta

ei näe ja perelepitusse ei ole mõtet vanemaid suunata.

28. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 järgi lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale

andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset

ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisel ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lapse huvides on kindla, lapse

jaoks arusaadava ja ettenähtava elukorralduse säilitamine. Samuti on oluline, et õde ja vend

kasvaksid koos. Seega lapse viibimiskoha (sh elukoha) ainuhooldusõigus tuleb anda emale.

29. Põhjendatud aga ei ole emale ainuhooldusõiguse andmine tervikuna hariduse küsimustes.

Laps käib veel mitu aastat lasteaias ja vanemad on kohustatud tegema koostööd, et valida

ühiselt lapsele sobiv kool. Kuna lapse viibimiskoht (sh elukoht) jääb ema juurde, siis on

mõistlik anda emale ka ainuhooldusõigus lapse lasteaia (sh huviring) valiku osas, et ema

saaks valida lasteaia, mis asub kodu lähedal. Eeltoodud põhjendustel tuleb rahuldada ema

avaldus osaliselt hooldusõiguse osalise lõpetamise ja emale ainuhooldusõiguse üleandmise

osas, mistõttu jääb isa avaldus selles osas rahuldamata.

30. Kuna laps ja isa peavad saama suhelda, et tagada lapse ja isa suhete jätkumine, on

põhjendatud määrata kindlaks suhtluskord lastekaitseseaduse § 28 ning PKS § 123 lg 1 ja

10

§ 143 lg 1 alusel, arvestades osaliselt vanemate ettepanekutega, lapse esindaja ja kohalike

omavalitsuste seisukohtadega ning seades esikohale lapse huvid järgnevalt.

- Laps viibib isaga igal paaritul kalendrinädalal neljapäevast pühapäevani. Neljapäeval võtab

isa lapse lasteaiast või lapse elukohast ja pühapäeval viib lapse lapse elukohta hiljemalt

kell 19:00.

- Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni. Kolmapäeval viib ema

lapse isa elukohta hiljemalt kell 19.00 ja võtab lapse isa elukohast reedel hiljemalt kell

19.00.

- Laps viibib paaris aastatel 23.-24.12. emaga ja 25.-26.12. isaga. Kui graafiku järgi ei viibi

laps emaga, võtab ema lapse 23.12. isa elukohast hiljemalt kell 10:30. Isa võtab lapse lapse

elukohast 25.12. hiljemalt kell 10:30 ning toob lapse lapse elukohta tagasi 26.12. hiljemalt

kell 19:00.

- Laps viibib paaritutel aastatel 23.-24.12. isaga ja 25.-26.12. emaga. Isa võtab lapse 23.12.

lasteaiast või lapse elukohast hiljemalt kell 10:30 ning toob lapse 25.12. lapse elukohta

hiljemalt kell 12:00.

- Laps viibib paaris aastatel 31.12.-01.01. isaga. Isa võtab 31.12. lapse lasteaiast või lapse

elukohast hiljemalt kell 18:00 ja toob 01.01. lapse lapse elukohta hiljemalt kell 19:00.

Paaritutel aastatel on laps 31.12.-01.01. emaga.

- Laps veedab emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Emadepäeval toob isa lapse lapse

elukohta hiljemalt kell 10:30 ning ema toob lapse tagasi isa elukohta hiljemalt kell 19:30

(kui on isa suhtluskorra järgne aeg). Isadepäeval toob ema lapse isa elukohta hiljemalt kell

10:30 ning isa toob lapse tagasi lapse elukohta hiljemalt kell 19:30.

- Lapse sünnipäev korraldatakse neutraalsel pinnal (nt mängutoas) kas 16.11. või sellele

eelneval või järgneval nädalavahetusel, arvestades mõlema vanema valmidust ja

materiaalset võimekust. Lapse sünnipäevale võivad tulla mõlema lapsevanema sugulased,

sõbrad ja muud lähedased isikud. Sünnipäeva korralduse lepivad vanemad e-kirja teel

kokku vähemalt kuu aega enne lapse sünnipäeva. Kui sünnipäeva korralduse osas

neutraalsel pinnal ei jõuta ühiselt kokkuleppele, viibib laps 16.11. paaris aastal ema juures,

paaritul aastal isa juures. Mõlemal vanemal (kui ei ole tema aasta) on õigus veeta lapsega

aega sünnipäevale järgneval päeval, mis lepitakse kokku e-kirja teel vähemalt üks nädal

enne sünnipäeva.

- Lapsevanemate sünnipäevadel (04.12. emal ja 01.11. isal) on lapsevanematel õigus lapsega

kohtuda. Lapsevanem, kellel sünnipäev on, võtab lapse lasteaiast või teise vanema

elukohast ning toob sama päeva õhtul hiljemalt kell 22:00 tagasi teise vanema elukohta või

viib järgmise päeva hommikul lasteaeda.

- Vanavanemate, õdede-vendade, muude lähikondlaste ja lapse sõprade sünnipäevade ja

muude tähtsate elusündmuste korral on lapsevanemal õigus paluda suhtluskorra graafiku

muudatust. Teisel lapsevanemal on õigus küsida lapse eemal viibitud aja eest asendust.

- Kui vanem viibib töölähetuses, reisil või on muul põhjusel ära ning ei saa ajal, mil laps on

suhtluskorra kohaselt tema hoole all, tegelikkuses enam kui ööpäeva jooksul last isiklikult

hoida, annab ta lapsele ja teisele vanemale võimaluse veeta see aeg koos. Vanem teavitab

sellise olukorra tekkimisest teist vanemat ette vähemalt 10 päeva.

- Kummalgi vanemal on õigus lapsega reisida välismaale kaks korda kuni 10 päeva aastas.

Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui kolm nädalat enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja koha (sihtkoht, hotell

või muu peatumispaiga täpne aadress, samuti puhkuseplaan). Kui viidatud andmed on

vanemale edastatud, siis kohustub vanem andma teisele vanemale reisimiseks kirjaliku

allkirjastatud volituse (kui vajalik, siis notariaalse volituse). Kui täpset peatumispaika ei

teatata ja volitust ei väljastata, ei ole teisel lapsevanemal õigust koos lapsega lahkuda Eesti

Vabariigi territooriumilt. Reisi aega planeerides arvestatakse teise vanema perekondlike

tähtpäevade ja muude üritustega. Lapsest lahus olevale vanemale tuleb tagada võimalus

11

suhelda lapsega sidevahendite (sh videokõned) abil. Videokõne täpse aja lepivad vanemad

kokku eelnevalt tekstisõnumi teel ning ühe kõne pikkus on maksimaalselt 15 minutit.

Reisimiseks annab ema isale lapse reisidokumendi, mis pärast reisi tagastatakse emale.

Lapsega reisimisel on reisikindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Sihtkoha valikul

lähtutakse eelkõige lapse huvidest. Hotellis või muus peatumispaigas tagatakse lapsele

oma voodikoht. Reisimine koos sugulaste, sõprade ja kolmandate isikutega on lubatud.

Vanem ei tohi takistada teist vanemat reisi korraldamisel.

- Suvepuhkus kooskõlastatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui märtsi alguseks.

Lapsel on õigus suvepuhkuse ajal viibida vanavanemate juures. Vanemal on õigus küsida

teavet lapse kohta otse vanavanemalt. Lasteaia kollektiivpuhkuse ajal kehtib tavaline

graafikujärgne suhtluskord selle erisusega, et isa võtab lapse lapse elukohast ja toob lapse

lapse elukohta.

- Lapse haigestumisest teatatakse viivitamatult teisele vanemale. Lapse terviseküsimustes

teeb ennekõike otsuseid ema, informeerides olulistest asjaoludest isa esimesel võimalusel.

Lapse haigestumisel isa juures kaalutakse lapse tervise seisundit arvestades erakorralist

toomist ema juurde. Vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni

lapse tervisliku seisundi kohta. Vajalikud käsimüügiravimid peavad olema mõlemal

vanemal endal olemas. Kodust antakse kaasa vaid arsti kirjutatud retseptiravimid.

Mõlemad vanemad on kohustatud järgima lapse ravimisel arsti nõuandeid ja ravimite

kasutusjuhiseid. Haiguse tõttu ära jäänud isa ja lapse kohtumist ei asendata.

- Vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad toimuda täiendavad kohtumised muudel

vanematele sobilikel aegadel. Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad

lepivad selles kokku tekstisõnumi või e-kirja teel.

- Lisakokkulepped või muutused määratud suhtluskorras lepivad vanemad omavahel kokku

kirjalikult kas tekstisõnumi või e-kirja teel vähemalt 1 ööpäev enne kohtumise toimumist

või ärajäämist.

- Määratud suhtluskord kehtib kuni lapse kooliminekuni.

Määruskaebus

31. Lapse isa palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas ema

avalduse osas ja teha uus määrus, millega rahuldada isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Menetluskulude jaotust isa ei vaidlusta

ja ta palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda.

32. Esmalt märgib isa, et kohtumääruse resolutsiooni p 2 ei ole üheselt mõistetav, sest puudub

selgus, kas emale on üle antud ainuhooldusõigus kõikide huviringide valiku või ainult

lasteaias olevate osas.

33. Maakohtu seisukohad ema avalduse rahuldamise kohta on lakoonilised ja arvestatud ei ole

kõiki faktilisi asjaolusid.

34. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et lapse elukohaks on olnud isa elukoht. Ema

elukorraldus on ebastabiilne. Ema on kohtumenetluse ajal vahetanud elukohta vähemalt neljal

korral. Viimane elukoht kuulub juriidilisele isikule ja sellele puudub kasutusluba, mistõttu ei

ole tegemist ohutu hoonega.

35. Maakohus jättis tähelepanuta, et lapse senine elukorraldus ei kahjusta ema huve, sest

vanemate elukohad ja lapse senine lasteaed asuvad ema uuest elukohast vaid ca 25-27 minuti

kaugusel.

36. Isa töökorraldus võimaldab veeta lapsega oluliselt rohkem aega kui ema oma. Lisaks on

emal teine laps, kes vajab samuti ema tähelepanu. Ema tegeleb töö kõrvalt ka spordiga, sh

XXXXXXXXXX.

12

37. Tõendamata on lapse ja tema poolvenna ühine ajaveetmine. Lastel on suur vanusevahe

(10 aastat) ja tegemist on vastassoost lastega.

38. Maakohus on põhjendamatult määranud suhtluskorras paaris nädala kolmapäevadel ja

reedetel lapse üleandmise teisele vanemale viisil, mida kumbki vanem ei taotlenud.

Olukorras, kus kohus tuvastas, et vanemate suhted on halvad, puudub mõistlik põhjendus,

miks vanemad ei võiks last võtta lasteaiast ja viia lasteaeda. Sellisel juhul ei peaks vanemad

regulaarselt omavahel kohtuma.

39. Suhtluskorra kindlaksmääramisel ei ole maakohus arvestanud, et isa ja lapse suhted on

erakordselt head, mida kinnitavad ka teiste menetlusosaliste seisukohad (v.a ema).

40. Maakohus ei määranud lahuselava vanema suhtlust lapsega lahusolevatel päevadel

sidevahendite kaudu, mis on põhjendamatu.

41. Kohus ei selgitanud, miks ei ole lapse huvides reisida isa taotletud viisil ehk neli korda

aastas kuni 15 päeva järjest ja kuni 30 päeva aastas.

42. Maakohtu põhjendustest ei selgu, miks suhtluskord on määratud üksnes kooliminekuni.

Arvestades vanemate suhtlemisraskusi ja lapse peatset kooliminekut, tekib vanemate vahel

eelduslikult uus vaidlus.

43. Ema on pannud lapse lisaks ujumisele ka kaks korda nädalas toimuvasse

iluuisutamistrenni. Ema koormab last liialt ega lähtu lapse parimatest huvidest.

44. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole põhjendatud suhtluskorrana vanemate võrdne osalus, siis

on põhjendatud määrata, et ema suhtleb lapsega vähem kui isa. Arvestades seda, et isa avaldus

tuleb rahuldada ühise hooldusõiguse lõpetamise osas, siis vastavalt lapse elukohale on

põhjendatud määrata suhtluskorras väljatoodud tähtpäevadel lapse viimine ja toomine

vastavalt isa elukohale ning muuta tuleks osaliselt lapse üleandmise kellaaegu. Põhjendatud

on täiendada suhtluskorda ka koolivaheajaga.

Menetlusosaliste seisukohad

45. Lapse ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning resolutsioon on arusaadav. Põhja

Ringkonnaprokuratuuri XX.XX.XXXX kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on

lõpetatud kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXX isa suhtes ning sellega on määratud isale

kohustused ja piirangud tähtajaga kuni 29.04.2022, sh lapsega sidevahendite abil suhtlemise

osas.

46. Saue vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

47. Rae vald leiab, et ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas on maakohtu määrus

põhjendatud. Arvestades isa vanemlikke oskusi ja soovi lapsega rohkem suhelda, tuleks

võimaldada isal lapsega suhelda enam, kui maakohus on seda suhtluskorra järgi kindlaks

määranud.

48. Lapsele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus vajab täpsustamist huviringide

määramise õiguse osas. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas on määrus põhjendatud

ja selle muutmiseks puudub alus. Suhtluskorda võiks muuta selliselt, et isal oleks võimalik

rohkem päevi lapsega koos veeta. Samuti on põhjendatud määruskaebus osas, milles isa

vaidlustab suhtluskorra kindlaksmääramist vaid kuni lapse kooliminekuni.

Menetluse edasine käik

13

49. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Isa esitas koos määruskaebusega uued tõendid – lasteaia kaugus isa elukohast (lisa 1),

kinnistusraamatu väljavõte (lisa 2), äriregistri väljavõte (lisa 3), ehitusregistri väljavõte (lisa

4), lasteaia kaugus ema elukohast (lisad 5-6), ema e-kiri (lisa 7) ja trenni graafik (lisa 8).

Avaldaja esitas koos määruskaebuse vastusega uued tõendid – kinnistusraamatu väljavõte

(lisa 1), 25.09.2020 e-kirjavahetus võrkpalli kohtunike toimkonnaga (lisa 2), vanemate

16.11.2020 e-kirjavahetus (lisa 3), poja isa seletuskiri (lisa 4), kriminaalasja nr

XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määrus (lisa 5), arve lapsele ostetud telefon kohta

(lisa 6), kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX lõpetamise määrus (lisa 7), 18.11.2020 e-kiri

Saue vallalt (lisa 8), trenni graafik (lisa 9) ja vanemate e-kirjavahetus (lisa 10).

Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX

menetluse lõpetamise määruse ja tõendi lapsele ostetud telefoni kohta, kuna tegemist on

asjakohaste tõenditega. Ülejäänud tõendite asja juurde võtmisest kohus keeldub, sest

ringkonnakohtu hinnangul on toimikus piisavalt tõendeid asjaolude kohta, mida uute

tõenditega soovitakse tõendada ja osaliselt on tegemist tõenditega asjaolude kohta, mille üle ei

ole vaidlust.

51. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, s.o osas, millega

ema avaldus rahuldati osaliselt ja isa avaldus jäeti rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas.

52. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse vahelise

suhtluskorra paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni selliselt, et kolmapäeval viib ema

lapse isa elukohta hiljemalt kell 19:00 ja võtab lapse isa elukohast reedel hiljemalt kell 19:00.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab, et isa ja lapse suhtluskord

paaris kalendrinädalal kolmapäevast reedeni kehtib selliselt, et kolmapäeval võtab isa lapse

lasteaiast ja viib reedel lapse lasteaeda. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata, kuid

ringkonnakohus täiendab selle põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

53. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus

või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal

õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või

täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi. PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab

lahus elava vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga.

Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks

lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal

lapsega suhelda. Kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust piirata, kui

vanema ja lapse suhtlemine ei ole kooskõlas lapse huvidega ning kahjustaks lapse tervist ja

arengut. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju

läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning samuti suhtluskorra

kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul,

14

kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi (vt nt Riigikohtu 12.02.2016 määrust nr 3-2-1-159-15, p 28; Riigikohtu 06.04.2018

määrust nr 2-15-16111, p 18).

54. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et kumbki vanem ei ole taotlenud paaris

kalendrinädala kolmapäevast kuni reedeni toimuvate kohtumise osas sellist lapse üleandmise

regulatsiooni, et ema viib kolmapäeval lapse isa elukohta ja toob lapse reedel isa elukohast

ära. Määruses puuduvad põhjendused, miks kohus sellise otsustuse tegi. Ringkonnakohtu

hinnangul rikkus maakohus selles osas diskretsiooni piire ja menetlusõiguse normi (TsMS

§ 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Arvestades asjaolu, et vanemate omavahelised suhted on

halvad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul mõistlik panna vanemaid olukorda, kus nad peavad

regulaarselt kohtuma. Põhjendatud ja mõistlik on korraldada eelmärgitud päevadel lapse ja isa

kohtumised selliselt, et kolmapäeval võtab isa lapse lasteaiast ja viib reedel lapse lasteaeda.

55. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et

maakohus rikkus

menetlusnormi, kui jättis osadele poolte väidetele vastamata. Ringkonnakohus saab selle

rikkumise ise parandada, täiendades alljärgnevaga määruse põhjendusi ja vastates seejuures

määruskaebuse väidetele.

56. Asja materjalist nähtub, et ema kolis koos lapsega eraldi elama, kui laps oli 1-aastane.

Praegu on laps 4-aastane. Ringkonnakohus leiab, et isa väited lapse senise elukorralduse

kohta, mis seonduvad Rae vallas elamise ja seal lasteaias käimisega, ei ole lapse vanust

arvestades sellised, mis annaks alust teha teistsugust otsustust ühise hooldusõiguse osalise

lõpetamise kohta, kui tegi maakohus. Lapse Rae vallast Saue valda koos emaga elama

asumine ja lasteaia vahetus ei ole selline elumuudatus, mis võiks mõjuda lapsele

psühholoogiliselt halvasti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsel ja isal on ka praegu tihe

kontakt, nad käivad koos lapse huviringides, reisimas jne. Riigisisene kolimine sama

maakonna piires ja lasteaiavahetus ei ole iseenesest sellised asjaolud, mis vajaks normaalse

arengutasemega lapse puhul erilist tähelepanu ja ettevaatlikku tegutsemist. Isa ei ole välja

toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järeldusi selle kohta, et lapse arengutase või tema

psüühiline seisund on sellised, mille tõttu ta ei talu elukorralduse muudatusi või mis

raskendaks nendega toimetulekut. Vastupidi, mõlemad vanemad on kinnitanud, et laps on

kiire kohanemisvõimega ja seltsiv.

57. Isa väited ema ebastabiilse elukorralduse kohta ei ole põhjendatud. Asja materjalist

nähtub, et ema elukorralduse muutused on tingitud lapse isast eraldi elama asumisest. Asjaolu,

et ema on pidanud mitmel korral kolima, ei ole takistanud emal last kasvatada ja tema eest

hoolitseda. Puudub alus arvata, et lapsel ei ole emaga koos elades turvaline, arengut soosiv ja

rahulik elukeskkond. Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et ema ja lapse praegune

kodu ei ole lapsele sobilik, ei ole tõendatud. Saue Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist tegi

19.11.2020 kodukülastuse, mille käigus tuvastas, et tegemist on äsja valminud elamuga, kus

on olemas kõik vajalikud tingimused lapse arenguks ja kasvamiseks. Väidetav elamul

kasutusloa puudumine ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Arvestades asjaolu, et

ema ja lapse elukoht on isa elukohast ca pooletunnise autosõidu kaugusel, ei ole kummagi

vanema õigused ja huvid, mis seonduvad lapse kasvatamise ja tema arendamisega, kannatada

saanud.

58. Ringkonnakohus

ei

nõustu

isa

seisukohaga,

et

põhjendatud

ei

ole

emale

ainuhooldusõiguse üleandmine huviringide osas, kuna isa arvates koormab ema last

huviringidega liialt ega lähtu selles osas lapse parimatest huvidest. Vaidlus puudub selle üle,

et laps käib ujumas ja laulmas. Ärakuulamisel ei olnud isa vastu ka sellele, et laps hakkab

käima iluuisutamise trennis (II kd, tl 105 pöördel). Iseenesest asjaolust, et iluuisutamistrennid

toimuvad kaks korda nädalas, ei saa teha järeldust selle kohta, et laps on ülekoormatud. Isa ei

ole väitnud, et iluuisutamise trenn ei ole eakohase kavaga või see toimuks lapsele

15

ebasobivatel kellaaegadel. Kui laps ise soovib tegeleda iluuisutamisega ja ta tunneb sellest

rõõmu, tuleks ka isal last selles huvitegevuses toetada.

59. Asjaolud, et isa töökorraldus võimaldab võrreldes ema omaga veeta lapsega oluliselt

rohkem aega ja et emal on ka teine laps, ei sea kahtluse alla ema võimekust teostada lapse

hooldusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse ja tema poolvenna koos

kasvamine on oluline tegur, mis mõjutab lapse arengut positiivselt, seda ka olukorras, kus

laste vanuste vahe on suur ja lapsed on eri soost. Kui ema on seotud tööülesannete täitmisega

või tegutseb XXXXXXXXXX või ei saa ajal, mil laps on suhtluskorra kohaselt tema hoole

all, tegelikult last isiklikult hoida, annab ta teisele vanemale võimaluse veeta see aeg lapsega

koos (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.10 ja 3.14). Sellega on lapse huvid tagatud.

60. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus arvestanud

suhtluskorra kindlaksmääramisel isa ja lapse erakordselt heade suhetega. Maakohus tuvastas,

et mõlemad vanemad on oma lapsele head vanemad (määruse p 21). Isa ja lapse suhted

peavadki olema head, kuid see ei anna alust määrata suhtluskorda selliselt, et laps on

kummagi vanema juures võrdse osa ajast, nagu isa soovib. Maakohus leidis põhjendatult,

sellise suhtluskorra määramine ei ole antud juhul põhjendatud, kuna lapse vanemate

vahelised suhted on väga halvad. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtluskord ei

sea lapse ja isa head suhet ohtu, vaid tagab selle säilimise. Vanematel on maakohtu määratud

suhtluskorra järgi võimalik omavahel kokku leppida ka täiendavaid kohtumisi, samuti reise.

Maakohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisega piiranud eraldi elava vanema suhtlemist

lapsega, vaid määras kindlaks suhtlemise minimaalse määra, mida vanemad saavad alati

kokkuleppel muuta. Vanemad ei peaks alahindama oma võimet teha koostööd, mille aluseks

on vastastikune hea tahe ja paindlikkus. Lapse vanemate suhete paranemise ja koostöö korral

ei ole välistatud lapse isa ja lapse suhtlemine tulevikus suuremas mahus, kui see praegust

olukorda arvestades määratud kindlaks maakohtu poolt.

61. Määruskaebuses esmakordselt esitatud ettepanekud (sidevahendi teel suhtlemine ja

suhtlemine koolivaheajal) ning sisuliselt põhistamata taotlused suhtlemiskorras lapse

üleandmise teistsuguste kellaaegade määramiseks kohta ei anna ringkonnakohtule alust

maakohtu määruse tühistamiseks ega ka täiendamiseks isa taotletud viisil. Üksnes olukorras,

kus vanemad oleks olnud suhtlemiskorra täiendamises ühel meelel, oleks ringkonnakohus

saanud sellega käesoleva määruse tegemisel arvestada. Pealegi on isa kohta tehtud

kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX menetluse lõpetamise määrus, milles on reguleeritud

muu hulgas isa ja lapse sidevahendi teel suhtlemine tähtajaga kuni 29.04.2022 (II kd, lk 168).

Ema on ostnud selleks lapsele ka oma telefoni (II kd, tl 170).

62. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus põhjendatult suhtluskorra kindlaks kuni

lapse kooliminekuni. Isa avaldas ärakuulamisel, et lapse koolimineku küsimust ei ole

vanemad veel arutanud. Isa hinnangul ei sõltu kooli valik ka lapse elukohast (II kd, tl 105).

Maakohus märkis õigesti, et käesoleva asja raames ei otsusta kohus, millisesse lasteaeda laps

läheb, vaid seda, kummale vanemale anda üle vastavas küsimuses ainuhooldusõigus.

Arvestades seda, et isa on avaldanud soovi jõuda emaga kokkuleppele kooli valiku osas ning

lisaks muutub eelduslikult lapse kooliminekul ka tema ja lahus elava vanema suhtluskord, siis

on maakohus põhjendatult määranud suhtluskorra kuni lapse kooliminekuni. Laps on praegu

4-aastane ja koolikohustuse tekkimiseni on veel vähemalt kolm aastat aega.

63. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et määruse resolutsiooni p 2 on

ebatäpne, sest sellest ei selgu üheselt, kas vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ja antud

emale üle ainult lasteaias olevate huviringide või kõikide lapse huviringide valiku õiguse osas.

Arvestades asjaolu, et maakohtus ei tõstatanud kumbki vanem küsimust lasteaias olevate

huviringide osas ja nad vaidlevad ainult lasteaiaväliste huviringide üle, siis on väide

resolutsiooni ebatäpsuse kohta alusetu. Määruse resolutsioonist saab selgelt aru, et emale on

16

üle antud ainuhooldusõigus nii lasteaia kui ka huviringide valiku otsustamise osas, mistõttu

puudub vajadus selle täpsustamiseks.

64. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad

toetavad last tema tegevustes, sh huviringides käimises ja teise vanemaga suhtlemises. PKS

§ 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga

või raskendab lapse kasvatamist. Lapse heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest

konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanemate pigem

emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad

vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse

lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Muuhulgas on mõlemal vanemal seadusest

tulenev (PKS § 144) kohustus anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate

asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne). Antud juhul on vanemad lapse

huve teadlikult kahjustanud sellega, et nad ei tegutse hoolduskohustuse üksmeelse täitmise

eesmärgil ja lapse rahu on häiritud vanemate võimetuse tõttu lahendada eriarvamusi

rahumeelselt. Selle ilmekaks näiteks on asjaolu, et kumbki vanem on pannud lapse oma

elukoha lähedal asuvasse lasteaeda, st laps käib kahes lasteaias ning tal ei teki vajalikku rutiini

ega kindlaid suhteid eakaaslaste ja lasteaia kasvatajatega, samuti on häiritud lapse

õppetegevus lasteaias.

65. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, järeldub asja materjalist, et

kahjuks nad ei käitu omavahelises suhtluses lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista,

et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu lapse ümber

toimuv võib jätta talle jälje kogu eluks.

66. TsMS § 667 lg 3 alusel vaatas ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses.

67. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav