1-09-17633/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-17633

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2009.a.

Kriminaalasja number 1-09-17633 (08230120209) Kohtukoosseis Kohtunik Liina Pohlak Kriminaalasi Jelena Kronštatova süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi käskmenetluses. Prokurör Silja Seeder SÜÜDISTATAV Jelena Kronštatova: ik. 46805170240; kodakondsus määratlemata; elukoht: xxx; kõrgema haridusega; töökoht: OÜ V , abikokk; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.11.2008

Kaistja Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jelena Kronštatova KarS § 216 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes tema päevamäärast 50 krooni on 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

KarS § 73 alusel määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Kronštatova 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

AS Eesti Energia poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Jelena Kronštatova´lt AS-i Eesti Energia (Kadaka tee 63 Tallinn) kasuks 10 707.67 (kümme tuhat seitsesada seitse krooni ja kuuskümmend seitse senti) krooni.

Tõkend -elukohast lahkumise keeldkohtuotsuse jõustumisel tühistada.

2 Välja mõista Jelena Kronštatova´lt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 495.60 krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Jelena Kronštatova , 1-09-17633, sundraha, kaitsjatasu.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

SÜÜDISTUS. Jelena Kronštatova´t süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 14.10.2007 kuni 14.10.2008 Tallinnas aadressil xxx kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.t ilma elektrienergia tarbimiseks õigust andva lepinguta, olles mitte sõlminud lepingut AS-ga Eesti Energia vastavalt Elektrituruseaduse §-le 68 lg 1 p 2, mille kohaselt on elektrienergia ebaseaduslik kasutamine, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta, samuti tarbis elektrienergiat ilma tarbimist mõõtva elektriarvestita, tarbides elektrienergiat ebaseaduslikult otseühenduse teel mõõtmata ahelast, tekitades elektrienergia ebaseadusliku tarbimisega AS-le Eesti Energia varalist kahju summas 10707 krooni ja 67 senti, mis on AS Eesti Energia poolt arvestatud vastavalt majandusja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrale“.

Seega Jelena Kronštatova pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise ebaseadusliku lülitumise teel, s.o KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS KarS § 216 lg 1 sätestab vastutuse elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

Kohus leiab, et J. Kronštatova süü on tõendatud järgmiste tõenditega: - 14.10.2008 olukorra fikseerimise aktiga nr 066943, millega on tuvastatud, et tarbimiskohal xxx, Tallinn toimus lepinguta tarbimine mõõtmata ahelast. Koridoris asuvalt korterite magistraalliini harutoosist oli viidud korterisse juhe ukse ja uksepiida vahelt. (lk 4-6); - elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestuse kohaselt on perioodil 14.10.2007 kuni 14.10.2008 AS-le Eesti Energia tekitatud kahju summas 10707 krooni ja 67 senti, mis on AS Eesti Energia poolt arvestatud vastavalt majandusja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud

3 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrale“(lk 7, 45); - kannatanu AS Eesti Energia volitatud esindaja AK ütlustega, mille kohaselt 14.10.2008 tuvastas elektrik MJaadressil xxx, et antud aadressil toimub elektrienergia tarbimine ebaseaduslikul teel. Voolu saamiseks oli ehitatud mõõtmata ahel koridoris asuvalt korterite magistraalliini harutoosist oli viidud korterisse juhe ukse ja uksepiida vahelt. Ebaseadusliku ühenduse tegemiseks oli kasutatud vaskjuhet läbimõõduga 2,5 mm2. Olukorra fikseerimise hetkel toimus tarbimine koormusega 10,05 A. Samuti ei olnud tarbimiskoha elektrivarustamise aluseks olevat lepingut alates aastast 2002. Tuvastatud asjaolud fikseeriti sündmuskohal aktis nr 066943. Eesti Energia AS-le on perioodil 14.10.2007 kuni 14.10.2008 ebaseadusliku ühendusega põhjustatud kahju 10707 krooni ja 67 senti. Eesti Energia AS soovib kahju osas esitada tsiviilhagi (lk 8- 11); - tunnistaja MJ ütlustega, et 14.10.2008 käis ta kontrollimas elektritarbimist Tallinnas XXX majas. Maja esimesel korrusel avastas, et korterisse numbriga 22 on koridoris asuvast elektrikilbist veetud juhe, mis suubub korteri ukse vahelt korterisse. Antud korteril elektrienergia tarbimise leping puudub, eeldatavasti puudub seal ka elektriarvesti. Korterisse ta sel hetkel ei pääsenud, kuna koputamisele keegi ei reageerinud. Olukorra fikseerimise hetkel toimus tarbimine koormusega 10,05A. Selline koormus näitab, et korteris võis elektrienergiat sellel hetkel tarbida peale kodumasinate ka mingi küttekeha (lk 12-14); - kahtlustatava Jelena Kronštatova ütlustega, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kuid tal ei olnud muud valikut. Ta kolis aadressil xxx kuskil 2000 aasta augustis. Alguses oli sellel korteril elektrienergia leping isikul, kes on nüüdseks surnud. Peale selle isiku surma soovis ta ise sellele korterile sõlmida elektrienergia tarbimiseks lepingut, aga Eesti Energia keeldus seda lepingut sõlmimast, kuna tal ei olnud seaduslikku alust selles korteris elamiseks. See oli kõik suuliselt ja toimus Tallinnas kesklinnas asuvas kontoris, Gonsiori tänaval. Ta on taotlenud Põhja Linnaosavalistuselt luba antud korteri üürimiseks, kuid talle ei ole seda luba antud. Samuti on ta pöördunud Lasnamäe Linnaosavalitusse poole, et saada munitsipaalpinda, kuid ka sealt on talle vastatud keelduvalt. Antud korterisse kolis, kuna tal ei olnud mujale minna, tema endine elukaaslane SV mängis korteri maha ja temal ei olnud oma kahe lapsega kuhugi mujale elama minna. Korteris on tal ahi, elektrit tarbis ta nagu tavaliselt ikka tarbitakse valguse saamiseks, televiisori vaatamiseks, söögi tegemiseks. Tema teada on Eesti Energia käinud majas elektritarbimist kontrollimas, aga tema korterist ei ole seda siiani välja lülitatud. Elekter lülitati välja selle aasta oktoobris. Peale seda laenab ta elektrit pikendusjuhtmega naabrilt korterist 31, AO.

Seega puudus J. Kronštatoval seaduslik õigus tarbida elektrit ebaseaduslikult elektrivõrku loodud ühenduse kaudu. J. Kronštatova tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

J. Kronštatova on toime pannud teise astme kuriteo, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning käskmenetluse

4 kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kuna J. Kronštatoval on käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavaks asjaoluks oma süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad, teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja tal on kindel eluja töökoht, nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o. KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistamist rahalise karistusega 30 (kolmekümne) päevamäära ulatuses, mis lähtudes J. Kronštatova päevamäärast 50 krooni on 1 500 krooni. Kohus nõustub karistust mõistes ka sellega, et J. Kronštatova suhtes ei ole otstarbekas rahalise karistuse tasumine ning rahaline karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus arvestab siinjuures kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et J. Kronštatova on üritanud elektri tarbimist seadustada, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, ta omab kindlat töökohta. Viidatud asjaolud näitavad J. Kronštatova´t kui isikut, kes on toimepandud kuriteost aru saanud.

Kohus leiab, et süüdistatavale tingimisi rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab mõistetav karistus õiguskorra kaitsmise huvidele.

AS Eesti Energia poolt on esitatud tsiviilhagi summas 10 707.67 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanule kahju, kahju tekitamises on ta süüdi, sest tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõue on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. J. Kronštatova´lt tuleb AS-i Eesti Energia kasuks 10 767.67 krooni välja mõista.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb välja mõista süüdimõistetult.

Kohus juhindub KrMS §-st 253 p1, 254.

Kohtunik Liina Pohlak