1-18-6501/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2018

Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6501 (17940000033) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör r

ingkonnaprokurör Jürgen HÜVA Asja läbivaatamise kuupäev 05.10.2018 Kriminaalasi

V.J-i

süüdistus Karistusseadustiku 361 lg.1

§ järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

V.J

sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht x , xxx, varem kriminaalkorras xx töökoht karistamata Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg

1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada § järgi V.J Karistusseadustiku

361 lg.1

ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud

1 (üks) aasta karistust

vangistust, ei pöörata suhtes täielikult täitmisele V.J-i kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel mää

1 (üks rata katseajaks ) aasta.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Võlaõigusseaduse §133 lg.1, §1043 alusel välja mõista

V.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks tsiviilhagi katteks keskkonnakahju tekitamise eest 2610 (kaks tuhat kuussada kümme) eurot 60 senti, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.EE891010220034796011, viitenumber 2800049463.

Asitõendid –

– jätta kriminaalmenetluse seadustiku

-R plaat videosalvestisega DVD

§126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

V V.J-ilt lg.1 älja mõista Kriminaalmenetluse seadustiku §179

p.2 alusel osaliselt sundraha seoses tei astme kuriteos ja §180 lg.3 se süüdimõistmisega summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot riigituludesse.

Sundraha tuleb V.J tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300.

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 33311800000160 V.J 1-18-6501 kriminaalmenetluse k

ulud“

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 05.10.2018.

Süüdistus

V.J on kohtu alla antud ja selles, tema E U

süüdistatakse

et

ja

müüsid 30.09.2017 Ida-Virumaal K linnas K turul, asub

mis aadressil xxx,

sõiduautost (registreerimismärk

xxx xxx) xxx -ile kuuluvast haagisest ja AS (registreerimismärk päritolu tõendavad xxx) kala, millel puudusid

dokumendid. Eeltoodud transpordivahenditest leiti kokku: koha 471 (80,7 kg), ahvenat 59

tk

tk (19,24 kg)

248 (30,5 kg). ja särge tk Kalapüügiseaduse §3

lg.6 on

sätestab,

et käitlemine Kalapüügiseaduse tähenduses tegevus, on seotud kala tootmise, vas

mis

töötlemise, üleandmise, tuvõtmise, hoidmise ning transpordiga

ja §13 lg.2 sätestab, kalapüügil püütud

et kutselisel

kala ja

veetaime päritolu tõendavaks müügiteatist

dokumendiks loetakse (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva koos

kalapüügipäevikut

kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut kalapüügiloaga,

koos kaluri

kala või ülevõtmisdeklaratsiooni üleandmise või või

veetaime

ehk

deklaratsiooni

kala

veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. K .8 p.3 kohaselt on keelatud osta kala, alapüügiseaduse §10 lg

müüa, või käidelda mille

päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks

jooksul

nr.1224/2009 artikli 65 ühe ööpäeva nõukogu määruse (EÜ) lõikes nimetatud koguses. Kalapüügiseaduse §13 järgi või

lg.7

peab kala veetaime esmakokkuostukviitungi

koopia kala veetaime ostja andma igale ostjale, kes ostab kala

või

üle

järgmisele

või ärilisel eesmärgil. Kalapüügiseaduse

veetaime kokku

Vastavalt

§13 lg.8 kohaselt peab kala veetaime

ja päritolu tõendav käitlemise müügi

dokument olema ja kohas ning kala veetaime on kohustatud riiklikku

ja käitleja ja müüja

järelevalvet teostava is lg iku selle esitama. nõudmisel

Kalapüügiseaduse §13 .6 nimetatud kala järgi

päritolu tõendamise nõue füüsilise ühe ööpäeva

ei kehti

isiku oma tarbeks

jooksul ostetud kala kohta nr.1224/2009 artikli kes

nõukogu määruse (EÜ)

lõi

sätestatud õngepüügil püütud koguses ja

kala kohta. V.J E U ole registreeritud kutseliste kaluritena neil puudub

ja

ei

ja

harrastuspüügiõigus. Äriregistri teabesüsteemis ei

ole V.J

ja E U registreeritud informatsioon nende majandustegevuse kohta puudub. Veterinaarja

ja Toiduameti ole V.J E järelevalve infosüsteemis ei

ja U registreerunud kui toidu tegelevad ette

käitlemisega

võtjad

ja neil puudub

õigus teostada toidu vedu. Kalapüügiseaduse §73

lg.1 p.7

järgi loetakse kalaveetaimevarule kahju

ja

tekitamiseks sellise kala ostmist ole

müümist, või käitlemist,

mille päritolu

ei tõendatav. Kalapüügise §73

aduse lg.2 tuleb kalajärgi

ja veetaimevarule tekitatud

kahju

hüvitada. Kalapüügiseaduse §

73 lg.3 kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2015

järgi

määruse nr.67 Kalavarudele veetaimedele tekitatud kahju vutamise

ja

hüvitamise määrad, ar alused metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm, .1

ja

mille § lg kohaselt arvutatakse kalavarudele veetaimedele tekitatud kahju suurus

ja

K l 1 nimetatud juhul lisas 1 kahju

alapüügiseaduse §73 g.

ja

hüvitamise määrade järgi võimalik määrata.

vastavalt isendite arvule, kui isendite arvu on

Vormi lisa 1 järgi püügi hüvitamise määr

on koha

korral kahju

10 eurot isendi kohta;

ahvena püügi hüvitamise määr särje püügi

korral kahju

3,2 eurot isendi kohta ja

korral kahju 1,3 eurot isendi kohta ning seega on kalavarudele tekitatud hüvitamise määr

kahju suurus: 471*10+248*1,3+59*3,2= 5221,2 eurot.

Selle teoga pani V.J toime KarS .1 kvalifitseeritava kuriteo

§361 lg

s.o. kala muul viisil kasutamise rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline nõuete

kahju keskkonnale.

Kokkulepe

Abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav V.J ja tema kaitsja

vandeadvokaat Lembit Nirgi 16.08.2018 kokkuleppe, mille

sõlmisid käigus süüdistatav nõustusid

ja tema kaitsja

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude ning

hüvitamisega jõudsid kokkuleppele abi

prokuröri nõutava määras.

poolt kohtus

karistuse liigis

ja

KarS .1 §361 lg ettenähtud prokurör

kuriteo toimepanemise eest palub abi kohtus süüdistatavale

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS

§73 lg.1, 3 alus

el jätta mõistetud

vangistus tingimisi kui isik pane 1 aasta pikkuse täielikult täitmisele pööramata,

ei

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Eesti Vabariik on Keskkonnainspektsiooni kaudu esitanud tsiviilhagi keskkonnale

tekitatud kahju V.J-i vastu summas 2610,6 eurot. hüvitamiseks Asitõendid: jätta

-R videosalvestisega plaat DVD kriminaalasja materjalide juurde.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse ku osaliselt lud, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Maakohtu istung

Ringkonnaprokurör Jürgen Hüva jäi maakohtu istungil kokkule

ppe juurde, palus

V.J

361 lg.1

KarS §

järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppe

s sätestatule.

Süüdistatav jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, V.J

et kokkulepe on talle arusaadav kõikides osades, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. ngimisi süüdimõistmise tagajärjed Ti

on süüdistatavale selgitatud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe a sõlmimine on olnud süüdistat tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid.

V.J-ile tema

on esitatud süüdistus KarS §361 lg.1 järgi selles, et ja E U 30.09.2017 Ida-Virumaal K linnas K turul, asub aadressil xxx,

müüsid

mis

sõiduautost (registreerimismärk

xxx xx) xxx -ile kuuluvast haagisest ja AS (registreerimismärk päritolu tõendavad xxx) kala, millel puudusid

dokumendid.

Maakohus leiab, et V.J tuleb KarS lg.1 §

järgi süüdi tunnistada.

KarS § näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase lg.1

vangistuse.

Maakohus nõustub kokkulep – – pes sisalduva karistuse liigiga vangistus ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuritegude asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks.

Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga –

1 aasta vangistust

ja sellega, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Võlaõigusseaduse §1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Võlaõigusseaduse §133 lg.1 kohaselt kuulub keskkonnaohtliku tegevusega kahju

tekitamise puhul lisaks isikule tema varale tekitatud kahjule ka

või

hüvitamisele kahju, on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega.

mis

Hüvitada

tuleb samuti kahju suurenemise kahju

ärahoidmiseks või tagajärgede

leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega abinõude

seotud kulud ning

nende rakendamisest tekkinud

kahju.

Eeltoodu alusel n V.J-iga õustub maakohus süüdistatava sõlmitud

kokkuleppes tooduga selles osas, et Eesti Vabariigi esitatud tsiviilhagi

(Keskkonnainspektsiooni kaudu) keskkonnakahju tekitamise eest kuulub rahuldamisele. Süüdistatav on omaks võtnud. Seega kuulub ise tsiviilhagi V.J-ilt

väljamõistmisele tekitatud kahju Eesti Vabariigi kasuks summas 2610,60 €.

Asitõendid –

– jätta kriminaalmenetluse seadustiku

-R plaat videosalvestisega DVD

§126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Vastavalt KrMS

kohtuotsuse resolutiivosas §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

KrMS lg.1 alusel

otsuse korral menetluskulud §180 hüvitab süüdimõistva süüdimõistetu.

KrMS

§180 lg.3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kui menetluskulude ilmselt

hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS § lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Maakohus nõustub sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et V.J-iga

menetluskulud gi kanda tuleb jätta täielikult rii ja sundraha kuulub süüdistatavalt osaliselt väljamõistmisele Ühtlasi ositi ühe aasta . tuleb sundraha tasumine lubada jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest süüdistatav . Vastasel juhul satub

raskutesse igapäeva

kulutuste tasumisega, sest tema kuupalgast arvestatakse igal kuul maha laste elatisraha ning tema arvelduskontole kantakse xxx . €

Eeltoodu alusel kuulub V.J-ilt väljamõistmisele sundraha summas €.

Süüdistatav V.J kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe, ta on nõus määratava karistusega ning ta palub kokkuleppe kinnitada.

Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245 - sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas abiprokurör Jürgen Hüva süüdistatav 16.08.2018 , V.J-i tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt ja

sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik